Tuleb treeneri käe all trenni teha, treener vaatab kogu laskmist kõrvalt ja jälgib eriti päästmise protsessi.

Kiirpäästik ei aita midagi, rapsimine on hullem kui tavalise päästiku puhul.

Korduste arv (laskude arv) on oluline, õhupüss ja spordikas on siin tõesti head abimehed!

Mõtlesin, et puust ja punaseks.
Ikka jäi segaseks.
Nüüd siis vastan:
Vaja on lasta !

Tere oma kogemusest võin rääkida,et on vaja ka head treenerikätt või hüva nõu kohapeal.mis valesti mis tegema peab ja kuidas saab.Ise käin Valgas .

Lasukartusest vabanemiseks on treener kindlasti kõige parem aga aitab ka sõbrast kes sind kõrvalt jälgib ja sulle su vead ette loeb. Samuti on õige tühjapadruni trikk mida omalajal papa Merits kasutas nende vendade peal kes väitsid, et viga püstolis mitte laskjas. Nimelt pandi kadett kes kuidagi märgile külge ei saanud tulejoonele ja instruktor laadis tema relva ise iga kord õppepadruniga ning esimesed korrad oli seal korralikku tõmblemist näha aga kui mehed aru said, et tegemist on puhtalt päästmisharjutusega ja relv laetakse ainult õppemoonaga siis sihiti ja päästeti sujuvalt ega osatud aimatagi, et lõpuks rauas lagingmoon sees ja oh imet ootamatu lasuga üheksad ja kümned makaroviga 25m pealt. Olen ise ühe 70a taadi sarnasel moel laskma õpetanud, kurtis teine, et 50m pealt vindiga märgile külge ei saa aga ja vaidles mis kole, et tema ei tõmble ega pigista silmi kinni lasu ajal. Tõmbles ja pilgutas mis kole aga kui klikiga olin temale selle ära tõestanud siis juba poole tunni pärast lasi taat käelt 50m pealt kümnest kümme 30cm ringi, juba parem! Vaatasin eile kõrvalt kuidas Kaupo mehi õpetas ja asi suht hästi toimis, kuulsin nii mõnegi mehe käest, et lasi välja endalegi ootamatult "elu tulemuse"
Aga kunagi üks laskmistreener ütles, et suur osa laskuritest ei vabane lasukartusest kunagi lõplikult ja seal ei aita muud kui trenniga seda hirmu kontrolliall hoida.

Õpetasin kah kunagi üht meest optikaga laskma ja nägin kurja vaeva et ta aru saaks et optikasse piilutakse ikka parema mitte vasaku silmaga,olgugi et püss paremas õlas.Laad lihtsalt madal ja mehe pea kitsas kui kitsejälg mis tegigi asja teoreetiliselt võimalikuks ja suud hoidis lasu hetkel lahti et trumminahad ei rebeneks,no ma ei julgend naerda kah mitte.

No, mõnel on ju vasak silm see nö juhtsilm. Mis siis veel imestada, kui sellega vaadata tahaks. Selliste juhtumite jaoks tehakse ka eraldi laade. Ja vasakukäelised, vasakusilmsed lasevad ju hoopis teisest õlast... enamasti, ja näe siis kurja vaeva, et valest õlast laskjaid ümber harjutada ma kujutan ette, et kui peaks nt vasakult õlalt ja vasaku silmaga sihtides laskma, peaks parema silma kinni panema, hoopis ebamugavam oleks.

Kui silmadest rääkida, siis minul juhtsilm vasak aga lasen paremast õlast. Tiirus kasutan klappi aga metsas tuleb lihtsalt silm kinni panna. Harjutan kõvasti aga eks aeg näitab kas suudan ilma klapita ka lasta tulevikus.

Ja mis sind segab mõlemad silmad lahti tulistamast,just nii metsas valdavalt kasulikum ongi!

Katsu veidi kaasa mõelda oma peaga... Kui silme ees ees on binok. nägemisest tulenevalt 2 sihtlatti või lahtist sihikut ja alateadlkult valid laskmiseks vale "eksemplari" neist, siis mis kasu on mõlema silma lahtihoidmisest. Seep' see "vale" juhtsilma probleem ongi ju.

BM

Juhtsilm sõltub ajust (ehk siis enamasti kas vasku- v. paremakäeline ja vastava poole silm). Neil kel on vägistatud käelisus (nt. vasakukäeline on sunnitud paremaga kirjutama vms.) on imelikke kombinatsioone. Käelisus on aju ehitusega seotud, aga selle organi tohutu kompensatsioonivõime lubab sageli edukalt ümber orienteeruda. Ka pilt silmapõhjas on tegelikult "jalad ülespidi", aga aju keerab selle õigeks. Kui prillid ette panna, mis omakorda pildi ringi keeravad, siis mõne aja pärast (oli vist kusagil 2 nädalat) ärkad ühel hommikul ja pilt on taas ajus õieti keeratud Teagi, kas on parem sihtimisõlga vahetada või sihtimissilma.

olen näinud püssi millele kinnitatud optika on viidud küljele et lasta paremast õlast vasaku silmaga....tegu oli paremakäelise mehega kel parem silm õnnetuse läbi lõpetas funkamise...

Eks lasukartusest vabanetakse ka kaitseväes käies, seal pannakse kõik relvataha, lisaks veel kogemus eri relvadega (mitte ainult laskimine vaid ka lahtivõtmine (s.h. luku) jne) M14, AK-47, MG3.

Üks hea viis lasukartusest vabanemiseks poolautomaatrelva korral on treeningpadrunite asetamine päris padrunite vahele. Eriti hea, kui seda teeb keegi, kes ise ei lase.

Kuna päris laskemoon on segi treeningmoonaga, ei tea laskur millal pauk tuleb ning mõistab varsti, et keskenduda tasub vaid sihtimisele. Pauku oodates rapsakalt päästmine tundub samuti päris koomiline...

Endal selline kogemus, et jahindus kursustel oli meie rühmas üks tulevane jahinaine. Esimesed lasud siledaga tegi silmad kinni ja püssgi tahtis peale pauku käest maha kukkuda.
Kusjuures läbi optika sai spordikaga päris hästi lastud.
Siledaga (tiiru paukudega) taldrikute laskmine tundus päris lootusetu.
Aga teise päeva lõpus tulid juba enamus taldrikuid alla ...... st kui motivatsiooni on tuleb lihtsalt harjutada.

Paugu kartus on millegi tagajärg,mitte põhjus.Targad mehed on ammu öelnud ,et tagajärje likvideerimiseks tuleb kõrvaldada mitte põhjus vaid põhjuse põhjus (krt.nats keeruliselt kukkus välja aga lihtsamalt ka ei oska).Tavaliselt paugu kartuse põhjuseks negatiivne emotsioon esimesel tulistamisel ( kas väär relva asend või relva kaba sobimatus) . Minu soovitus:tõstke relv õlga kodus peegli ees ja vaadake millised on kontaktpinnad :1. kaba-õlg (tavaliselt kaba ülemine laiem osa ulatub üle), 2 .põsetoe kõrgus-kas ulatub põsesarna alla, 3.muu oluline nagu sõrme ulatus päästikuni,päästva käe peopesa kontaktpind kabaga jne.jne. Siin foorumis mehi jagub ,kes võiksid seda OMA PÜSSI tähendust palju täpsemalt kirjeldada,sealjuures mõned asjad rohkem lahtirääkida .Eelnevat tasuks meelespidada ka uue relva ostmisel.Mida jämedam kal.,seda efektsemalt need ebakõlad toimivad ja ikka kogusummana!