Ega haavlitega lastes tihtilugu ei pruugi üldse verd näha eriti, kui oled lasknud kaugelt. Endal täna juhus kus lasin rebast nii 50 sammu pealt 4/0-iga ning läksin vaatama polnud üldse verd, aga loom oli 20 m eemal metsas maas. Ning ükskord õnnetus lasta karteziga 60-70 sammu pealt rebast ning samuti mitte mingit verd ning kui järgi läksin mõõda jälgi, siis oli mingi aja pärast maas.

ei taha uskuda et see täpp laskmisest oli...
Kas siis siga oli maha ka jäänud kuskil?

See veretäpp oli laskmisest. Saime looma kätte peale poolt päeva jälitamist ka. Aga siiski, mina küll loomas vahet ei näe, olgu siis ees kesiganes, sihtida tuleb alati korralikult! Aga noh, eks me kõik ole inimesed ja eks meil kõigil on tulnud kooliraha maksta. Aga neid juhuseid on olnud teistelgi, et looma lastes ei ole maas ei verd ega karvu, kuigu lask on olnud tabav. Sellest ka moraal: alati kontrolli!!!

Ja kui ise ei saa hakkama, ära karda kutsuda abi

see järel kontroll ka ilma vereta meil just kui kirjutamata seadus ja endal kah hiljem süda rahulikum, oli meil ka juhus kus vanem mees pulli 70 m peal lasi ,pull 1m laiusel sihil ja ei mingit verd vana aga et ta tunneb oma kaherautset ja et pidi pihta saama u,150 m eemal veri ja veel 20m pull maas mõlemad kuulid keres nii et kontrolli alati kas või 100 m see ei võta tükki küljest

Minul selline lugu,et lasin siga ,30 kraadi külma ja alles saja meetri pärast tuli veri ja kümne meetri pärast oli loom maas. Minu soovitus mine ja too loomad ära.

Mina lasin kah 30 kraadiga ja peale pauku oli verelehter lennanud 4-5m kaugusele.Siga jõudis veel 50m minna.
Vahet pole kuidas ja mis moodi.Järgi tuleb käia alati ja kui on pime ning koera pole võtta,mine hommikul tagasi

Jah ega veri küll mingi näitaja pole,suurema sea puhul, peale lasku on verejälg pigem erand ,kui reegel,eriti kui sead farmitud ja rasvas on

Alati tuleb leida täpne tabamiskoht ja lasu tulemust kontrollida, kontrollida, kontrollida. See igivana teema, et ei leidnud, karvu, verd, aga loom ikkagi leitakse kummuli olekus hiljem. Millest see tuleb - ei kasutata kütitava uluki jaoks õiget moona, kas on kuul liiga kerge või liiga pehme. Ei maksa põlata nö läbi lendavaid kuule ehk siis Barnes, Nosler E-Tip, Hornady GMX, lähemalt distantsilt lendavad läbi küll, aga on just mõeldud mistahes distantsilt tugevamate loomade küttimiseks nagu meil metssiga ja põder. Šokk piisav ja verekaotus intensiivne ning märgatav jälitamisel. Peale täisvaskkuulide kasutusele võtmist ei ole pidanud ühtegi ulukit üle 50 meetri jälitama ja kurta ei saa ka verejälje puudumise üle.
Nojah ja mõne mehe mõistus oleks vaja ikka lasta üle kontrollida. Kui vend poes ikka ütleb, et see Zala Armsi 6,2 mm kartetš on pask, ei võta kuldil kilbist läbigi, siis sellisel kodanikul peaks jahipileti ja relvaloa sootuks ära võtma.

Kõik õige, ainult hind pole hea, eriti kui moona kulub palju.

Sa Kakuke lase kahekaupa, siis kulub vähem. Vask peaks läbi lendama küll

Mardiga nõus, et paljudel (ise kaasa arvatud) on probleeme õige kuuli ja padruni valikuga erinevatele loomadele (võimalik, et sellist ühte igas olukorras ülihästi töötavat kuulitüüpi polegi). Olen oma "arengus" jõudnud ka sinnamaale, et proovisin mõningaid vaskkuule. Siinkohal pean jahutama entusiasmi, et vaskkuul on kõikse parem ja teistest kõvasti üle. Shokk tekib ikka siis kui energia keresse jääb. Ja selleks peab kuul üldjuhul "seeneks" minema ja kudedes pidurduma. Vase puhul peab hea "seenestumise" saavutamiseks kuuli kiirus olema suhteliselt suur. Nt. 9,3x62 tekib probleeme raskema (17g ja peale) vaskkuulile vajaliku kiiruse andmine - selle kaliibri kuulidel on suhteliselt tagasihoidlik kiirus ja erikaalult kergem ning seetõttu pikem vaskkuul ei taha kesta ka hästi ära mahtuda. Ja meeles peab pidama, et erinevate tootjate "vased" on üpris erinevad. Foorumite avarustelt võib leida küllalt palju laitust varasema Naturalise kohta (väidetavalt antud hetkel müüdavad kuulid olla täiustatud ja paremad), E-tipi kapriissusest ehk raskesti saavutatava täpsusest kohta (kuigi üks odavamaid, on see kuul kummalisel kombel väga väheste tootjate poolt laetavates padrunites ja kui otsida laadimisandmeid, siis neid peaaegu pole - ju siis ei kasutata laialt), Kakuke kirjutas kunagi mingist L-Aafrika firma vaskkuulist, mida ta jooksma ei saanudki jne.. Nii, et probleeme selle vaskkuuliga on (peale hinna).

See muidugi ei tähenda, et väikestviisi ja võimalust mööda vaskkuule proovida ei tohiks (ja kogemusi korjata). Kes veel vingemat tahab proovida, võtku ilusad sinise otsaga "wolfram-bullet"-id kasutusele, vaesustatud uraaniga variante tsiviilkäibesse vaevalt et jõuab .

Kui pead silmas Barnese MRX-i, siis olid mõni hooaeg tagasi kasutusel ja siiani üks paremaid vaskkuuli kogemusi.

Noid jah, tegemise kõrgtehnoloogia ilmselt osaliselt pärit sõjatööstusest. Materjal väga hea erikaaluga (tungsten=volfram on 71% tihedam kui plii), ju ka kuul suurepärase ballistikaga. Hind kahjuks

PS! Netis on üleval juhtumeid kus mõnede MRX kuulide otsad on karbis (kui iselaadimiseks paljast kuuli võtta) millegipärast vigastatud või isegi küljest ära - sestap soovitatakse karp lahti teha ja kuulid ükshaaval üle vaadata.

Tean sellist rusikareeglit-8 kraadi celsiust temperatuuri muutust muudab tabamiskeskpunkti 1MOA.Lahtiseletatult 100 m peale kuul kas kukub või tõuseb 3cm.Kui püss on sisse lastud suvel+20 kraadiga ja lased samast relvast,sama moonaga talvel -20 kraadiga,siis erinevus on 40 kraadi.Jagame selle 8-ga saame 5 ühikut.Korrutades nüüd 5x3,saame 15cm!Nii,et kui nüüd sihtida siga südamesse e.alumisse kolmandikku käpa taha,võib kuul kõhu alt mööda minna küll!Kogu jutt on küll 308 kohta.aga USA snaiprigurud muid valemeid teiste kaliibrite kohta ka ei anna.Eks peab ikka ise katsetama.

Ausalt öeldes pole ise seni tuvastanud sellist tabamispunkti muutust. Olen tiirus igasuguste ilmadega lasknud. Võibolla max laeng ja dist 100m pole nii määravad? 300m peal näiteks on küll tunda, et kõrgusekasv on olnud erinev.