Kaugpommitamisest

Kuidas õppida tulistama,õige tehnika, teooria ja praktika.
Vasta
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas kakuke »

Masinaruumi all peangi silmas ennekõike seda osa, mis vahelihasest ees pool, st kopsu ja südant, mitte ainult südant. Lask kopsu töötab ka väga hästi.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
alotomson
Postitusi: 25
Liitunud: N Jaan 22, 2009 4:21 pm

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas alotomson »

Kaupo Kindsigo kirjutas:Kakuke (või Janek Kuld), võta nüüd näiteks mingi mõõdik ja mõõda kuuli avanemine (mitu korda-1,1-1,2X? algsest diameetrist) ära, saad teada kas on korralikult avanenud või mitte! :roll:

Kui kuule ei ole, võin ühe kotitäie juba "ära töötanud" poolmantelkuule anda, see on ju nii lihtne: vaadata ja hinnata kuidas kuul on avanenud. :|

Surmas jah seekord uluki, sest kuul tabas täpselt "õiget" kohta. Aga teinekord enam ei surma mis siis teha? Äkki kasutada paremini avanevaid kuule? :idea:


Arendaks teemat edasi

Tundub, et on jäänud märkamata oluline fakt, et lask toimus 273 meetrilt.
Uurides ballistilisi tabeleid, võib näha, et sellelt kauguselt on kiirus (ja energia) oluliselt vähenenud.

Kaupo, mis imevägi paneb sellelt kaugusel mõne teise kuuli paremini avanema? Selline kuul avaneks ju järelikult lähedamalt lastes liiga palju jällegi.

Tõeterake kaugpommitajatele: näete mis juhtub, ei saa enam väga head seent, kui kaugelt upitada. See omakorda tähendab suuremat ohtu, et teie põder raipena metsas lõpetab!
Kasutaja avatar
Ain Aavik
Postitusi: 842
Liitunud: R Okt 03, 2008 12:13 pm

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas Ain Aavik »

Andke mulle võhikule see järgnev juba ette andeks - no ma pole siiani aru saanud, kuidas nad seal meerikamaal 308 ja 30-06 lasevad suuri loomi nibin-nabin kilomeeri piirides (enamjaolt ikka alla) ja loomad kohe kukuvad jala pealt.
Meil siin on ilmselt kuulikindlamad loomad, kes silkavad edasi isegi 4-5 kuuli keres lastuna a-la 50-250 meetri vahemaa takka... :M :M :M

ärge palun mulle võhikule nüüd peksa tehke :P :P , aga Youtube on neid videosid kuhjas täis ...
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
peepk
Postitusi: 775
Liitunud: L Aug 30, 2008 6:30 pm

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas peepk »

Ärge jumalapärast järgi püüdke teha. Arvan, et selle ühe video saamiseks juutuubi teistele vaatamiseks, lasti vast 2-30 looma vigastena minna...Filmid ikka nii tehakse ja siis sajast klipist 1 "õige" valitakse.
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

Arendaks teemat edasi

Tundub, et on jäänud märkamata oluline fakt, et lask toimus 273 meetrilt.
Uurides ballistilisi tabeleid, võib näha, et sellelt kauguselt on kiirus (ja energia) oluliselt vähenenud.

Kaupo, mis imevägi paneb sellelt kaugusel mõne teise kuuli paremini avanema? Selline kuul avaneks ju järelikult lähedamalt lastes liiga palju jällegi.

Tõeterake kaugpommitajatele: näete mis juhtub, ei saa enam väga head seent, kui kaugelt upitada. See omakorda tähendab suuremat ohtu, et teie põder raipena metsas lõpetab![/quote]


Oled oma mõtetega väga õigel teel ja tegid tehniliselt korrektse järelduse! :) Tõepoolest, väiksema lennukiiruse juures ei kipu tavalised pliisulamist poolmantelkuulid avanema, sest kuuli ekspansiivsus väheneb oluliselt. Viimane pliisulamist tipuga spitzer-tüüpi premium klassi kuul mis tehti kaugpommitamiseks oli Nosler Partition (ka Lapua Mira mis on kadunud) aga sellel kuulil täitus eelmisel aastal väljalaskmisest 40 a! :roll: Siis katsetasid ja nuputasid kuulitootjad edasi ja järgmine, väga õnnestunud kuul oli juba plastiktipuga Nosler Ballistic Tip (BST) mis avaneb lausa üliekspansiivselt, nahka läbides. Oh häda, selle kuuli korpus on nii õhuke, et iga raskema tabamuse puhul lendab see kuul tükkideks, suuremale loomale kui 60 kg ei sobi! Siis katsetati veel HP tüüpi auguga kuule aga nii Barnes X kui Sako Super HH I on juba tootmisest maas, kuulid ei avanenud piisavalt kiiresti ja ekspansiivselt. Lõpuks tulid ja jäid tugevama korpusega plastiktipuga spitzer-tüüpi kuulid ja need kuulid on Swift Scirocco, Hornady Interbond, GMX (SST jääb BST "klassi") Nosler Accubond, Barnes Tipped TSX ja MRX ja mõned analoogilised veel mida eraldi komponentidena laadimiseks ei müüda (Winchester). Sõltumata sellest kas selline kuul on täisvasest või pliisulamist sisemusega tagab kiiluna töötav plastiktipp igal juhul kuuli korraliku ja ulatusliku avanemise ka ülipikkadel distantsidel. Seda omadust pliisulamist tipuga SP kuulidel ei ole, need tahavan oma norm. kiirust saada avanemiseks! :roll: Kõiki neid plastiktipuga kuule saab laadida ka väga suure kuuli algkiirusega magnumpadrunitesse, täpsus ei kannata. Ülemäära nad ei avane, korpused on lihtsalt nii nupukalt sabast paksenevalt tehtud! :lol:
Viimati muutis Kaupo Kindsigo, E Jaan 17, 2011 11:19 pm, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Marekp
Postitusi: 172
Liitunud: L Sept 06, 2008 6:40 pm

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas Marekp »

Eks seda pliisulam poolmantelkuuli avanemist mõjutab suuresti ka see, kuidas on kuuli pliisüdamik mantliga liidetud. Põhiliselt on 2 moodust, keemiliselt või mehaaniliselt. Keemilise sidumise puhul tavaliselt joodetakse pliisüdamik mantli külge kinni. Plussiks on hea kuuli jääkkaal (Norma Oryx, Sako Hammerhead, Swift Scirocco jt.). Mehaanilise sidumise eelis on kiirem avanemine, miinuseks kuuli lagunemine luutabamuse korral (S&B SP, Lapua Mega, Remington Core-lock, Nosler Ballistic Tip jt.). Ei ole head, ega halba kuuli, tuleb lihtsalt valida õige kuul vastavalt jahile. Mehaaniliselt seotud kuulid ilmselt töötavad suurepäraselt kuni sokuni, sealt edasi võiks kasutada keemiliselt seotud kuule.
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas Sarvik »

kuulide avanemisest

kaupo ütles juba suurema osa väga hästi ära....aga lisaks siia ühe olulise nüansi.....nimelt premium klassi kuulide vaskmantel õheneb sujuvalt tipu poole (aga kus ja kui palju õheneb ....see ongi see raketiteadus mida premium klassi kuuli valmistajad teavad ja mida on siis ka kümnetel tuhandetel kordadel enne laboris testitud)....st. vastavalt energiale mida kuul omab tabamise hetkel toimub avanemine e. mida rohkem energiat seda rohkem avaneb..e. teisisõnu haavakanali pikkus peaks olema võrdne igalt distantsilt ja ta ei tohi olla läbiv (läbiv kuul viib energia ju kaasa)

ainus asi millega ma kaupoga ei nõustu on nosler ballastic tip kasutamine suurloomadel....muideks minu piltlogol nähtavad põdrasarved on lastud ca 200m distantsilt nosler bt-ga (blaser 3006, nosler bt 180 graini, n-160 3,6g, col 85,5) :lol:

kuna oleme kaupoga siin foorumis nbt teemal eelnevalt vaielnud siis veelkord möönan et kõik kaupo väited ja viited nbt puudustele on õiged....aga minu praktikas 100-200m distantsilt nbt on end põdrajahis õigustanud....seega julgen soovitada nbt just põdra "kaugpommitamiseks" mis minu mõistes ongi distants 100-200 m
kärbes kirbule!
draiwer
Postitusi: 387
Liitunud: R Mai 29, 2009 9:36 am

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas draiwer »

Vist sina Sarvik kirjutasid(vabanda kui eksin) siin kuskil millalgi ühe soome ajakirja kuulide(Remington,Hornady,Nosler)testimisest.Minul on ajakiri Kaliberi august 2010 kus sama artikkel ja siin kus räägitakse nende kuulide läbivusvõimest öeldakse,et kuul peab kindlasti looma läbima muidu võib järgneda pikk otsing.Artikli kirjutaja peab läbivust ariti tähtsaks.
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas Sarvik »

draiwer kirjutas:Vist sina Sarvik kirjutasid(vabanda kui eksin) siin kuskil millalgi ühe soome ajakirja kuulide(Remington,Hornady,Nosler)testimisest.Minul on ajakiri Kaliberi august 2010 kus sama artikkel ja siin kus räägitakse nende kuulide läbivusvõimest öeldakse,et kuul peab kindlasti looma läbima muidu võib järgneda pikk otsing.Artikli kirjutaja peab läbivust ariti tähtsaks.


teoorias ei pea kuul kindlasti looma läbima vaid jätma kogu kantava energia loomakeresse...ideaalselt toimiv/avanev kuul peatub misiganes distantsilt lastuna teisel pool naha all (ok :lol: eriti täpne olles teistpoolt nahast läbi ja siis kukub otse maha :lol: )tekitades maksimaalse pikkuse ja suurusega haavakanali ning ideaalis tekitades ka löökshoki....reaalelus see nii muidugi alati ei ole ....kuid kõik jahikuulitootjad püüdlevad selle poole
kärbes kirbule!
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

Jah, kuul peaks just uluki keha läbima, sest väljuvast haavast kaotab uluk ka rohkem verd ja surm on kiirem, humaansem. See kuuli sissejäämise jutt oli eelmise sajandi 70.-ndate aastate jutt ja soovunelm. 8)
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas Sarvik »

Kaupo Kindsigo kirjutas:Jah, kuul peaks just uluki keha läbima, sest väljuvast haavast kaotab uluk ka rohkem verd ja surm on kiirem, humaansem. See kuuli sissejäämise jutt oli eelmise sajandi 70.-ndate aastate jutt ja soovunelm. 8)


ühelt poolt on kaupol õigus.. poolmantel kuuli läbijooksul on väljumishaav kordades suurem kui sisenemishaav ja kui ootame/eeldame surma põhjuseks verekaotust siis see nii on tõesti

teisalt poolt ei ole oluline kuhu see veri jookseb kas välja või rinna- või kõhuõõnde...muideks rinnaõõnde jooksev veri viib kordades kiiremale letaalsele lõpule kui väljapoole organismi jooksev veri

kolmanda kandi pealt vaadatuna piisava kiiruse ja massiga kuuli tabamusel saab loom löökshoki (kuna looma keha sisaldab ca 90% vett siis vesi kannab löögi närvijuhteteedele üle organismi tekitades neis paralüüsi)ja kukub hetkega (siin küll tuleb tõdeda et meil enimksutatud kaliibrite 308 ja 3006 kuulid sellist energijat mis põdral löökshoki tekitaks endas ei kanna....küll aga sokul/seal)

kokkuvõttes
1.kui nüüd soomlased ja kaupo räägivad kontekstis põdralaskmine siis on neil õigus ....kuna lõõkshokki ei ole võimalik teoreetiliselt 308-ga tekitada siis on eesmärgiks ainult maksimaalse pikkuse ja diameetriga haavakanal e. teisisõnu läbijooks
2. kui me räägime kontekstis seast või kitsest siis saab saavutada kaks eesmärki maksimaalne haavakanal + löökshokk ja läbijooks ei ole aktsepteeritav
viimase jutu illustratsiooniks üks seik elust: mõned aastad tagasi lasime jahikaaslasega mõlemad soku kusjuures mõlema soku tabamispiirkond oli ideaalilähedane nn. "puhas kops" 308 lapua mega 9.7(??)g jooksis läbi aga 3006 11,7g nosler bt mitte....nosleriga lastu kukkus jala pealt....lapuaga lastu leidsime 100m kauguselt
Viimati muutis Sarvik, K Jaan 19, 2011 2:18 pm, muudetud 1 kord kokku.
kärbes kirbule!
jyri

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas jyri »

Sarvik kirjutas:kokkuvõttes
1.kui nüüd soomlased ja kaupo räägivad kontekstis põdralaskmine siis on neil õigus ....kuna lõõkshokki ei ole võimalik teoreetiliselt 308-ga tekitada siis on eesmärgiks ainult maksimaalse pikkuse ja diameetriga haavakanal e. teisisõnu läbijooks
2. kui me räägime kontekstis seast või kitsest siis saab saavutada kaks eesmärki maksimaalne haavakanal + löökshokk ja läbijooks ei ole aktsepteeritav


Vaidleks vastu omadest kogemustest,mitte teooriatest-esiteks Nx10 jänest lastud haavliga 2,5mm ehk No.7.Kirjutasin juba-shokk missugune,jänes surnud aga lihakere terve,sest ainult üksik haavel sisenes "lihasse"
Teiseks(paraku 1 kord juhtus,aga siiski)-kal.311,Sako SHH 10,7g,tabamine abasse veits tagantpoolt nurga all-tulemuseks ("löökshoki pole võimalik saavutada"..) selline shokk,et poole magu sisimus sattus rindkere ja abaluu vahele,ja nii et maha nühkida/pesta ponud võimalik,isegi koerad ei söönud ei ribisid ega aba.
kirp
Postitusi: 597
Liitunud: K Jaan 02, 2008 12:12 am

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas kirp »

Nojah, võime ju seada kokkuvõtvad eesmärgid (vt.Sarviku tekst), aga reaalses elus ju pigem vastupidi- mina olen küll näinud enamusi lastud põtru kuulid teisel pool naha all (ja maha nad saadi) ja enamus kitsi jt. väiksemaid loomi läbistava kanaliga (kus siis ka enamus energiat võib kuuliga koos välja lennata, halval juhul). Ja minu mõistus ei võta, kuidas panna üks-sama kuul õrnal loomal nii efektiivselt "seenestuma", et ta läbi ei läheks (muidu ju ei pidurda) ja sama kuul suuremal loomal vähem "seenestuma", et ta mõlemalt poolt augu tekitaks.
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

Jah, ega ei saagi ühelt kuulilt seda loota, et ta kas seenestuks ja sisse jääks või "läbi kihutaks" ja ulatusliku verekaotuse põhjustaks! :shock:

Tuleb kasutada erinevaid kuule! Näiteks standarkaliibrites on Norma Vulcan hea "seenestuja". premium klassist näiteks Hornady Interbond teeb väga ilusa "seene".

Vinged "läbikihutajad" on näiteks Norma Oryx, veel paremad Barnes Triple X ja Tipped Triple X! :D
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Re: Kaugpommitamisest

Postitus Postitas Feen »

Siin mainiti mega ja seda, et sokk jooksis u 100 m. No, mega pole kohe kindlasti selline kuul mis alati looma maha võtab. Pigem joostakse ikka omajagu maad. Kuulid jäävad väga tihti sisse. Seene osas liialt kurta ei saa, aga püsib ühes tükis, ei lagune. Lisaks, pole ka kaugpommitamise kuul hajub ikka liialt ära, pikematel distantsidel avaldab see mõju. Kuuli kasutamisel ei tee koera olemasolu paha (ise kasutan seda kuuli ning selliseid ca 100 m loomade otsimisi on päris tihti ette tulnud).

Muude kuulide avanemise või mitte avanemise osas, kui ikka kopsust või südamest läbi, siis avanegu või mitte, loom on kusagil maas ikka ning iga töötava koeraga leiad sellise looma üles. Parem olgu vähem avanev kuul läbi kopsu kui hästi avanev kuul looma p***es (kuidagi palju juhtub kahurite ja iga riiveka puhul kohe tapvaid kuule kasutavatel jahimeestel selliseid hooletusvigu. Loodetatkse, et vaja aga kuul kusagile looma poole saata ja küll siis see jalalt kukub.

See ei tähenda, et jahil ei võiks kriidikarp kaasas olla (värviliste otstega ikka) ning muudkui aga sätid salve torni ja paigutad igasugustesse taskutesse erinevateks distantsideks ja olukordadeks miskit. Kui huvi ja viitsimist ning oskused üle käivad, miks ka mitte. Ja kui rahakest oleks, siis laseks hea kuuliga igalt distantsilt. Seni tuleb aga mega jaoks sobivale maale saada ning koera ligidal hoida.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Vasta