Foorumis kirjutatakse päris palju erinevatest kuulidest, aga palju olulisem on ikkagi tabamispiirkond. Miks kasutada preemium kuule? Üldjuhul nad on kvaliteetsemad ja seoses sellega ka täpsemad! Kui suudad ka odavama kuuliga täpselt lasta, siis on lihtsalt vedanud, et sinu relvast jookseb odav kuul. Kui tabamispiirkond on õige, siis kukub iga loom, vahet ei ole mis kuul on! Päris palju kirjutatakse, et näe , kasutasin preemium kuuli ja loom kukkus jalalt, teise kuuliga jooksis minema. Oli tabamispiirkond sama Vaevalt

Isiklikust kogemusest oli juhus, kus kasutasin 308 11,7g accubondi, distants 150m, tabamiskohas verd ei olnud (kuulsin, et tabasin) ja jälgi mööda minnes ka verd ei olnud, loom jooksis metsa tabamiskohast mingi 50m. Tabamispiirkond 10. Lahkamisel oli kuul südame täiesti pudiks teinud ja kuul oli läbi jooksnud. Sissemineku ava kuuli suurune ja väljaminek sama suur.
On olnud tabamusi nö. tavalise kuuliga esikäpa üles(selgroo piirkond) ja kõik on kukkunud jalalt!

Isiklikult liigitaks tabamispiirkonna kaheks:

LIIKUV LOOM:
Räägitakse ja õpetatakse laskma nö. nr. 10 tabamispiirkonda (esikäpa taha, süda). Liikuva looma puhul (ajujaht), tundub see ainus ja õige. Kui ei taba südant, siis suure tõenäosusega ikka kopsu piirkonda. Sellise tabamispiirkonnaga suudab suur loom veel joosta päris pika maa!

SEISEV LOOM:
Seisva looma puhul eelistaks efektiivsemaid tabamispiirkondi, kus loom kukub nö. jalalt. Selleks on aju (kõrva taga), kael ja esikäpa ülemine osa (selgroo piirkond). Esimest kahte (aju,kael) tabamiseks võiks teha kindlaks distantsi, kust oled suuteline tabama. Selleks näiteks väike harjutus: 10 lasku, 10 tabamisega 1 EUR suuruse ala pihta! Ja natuke uurida looma anatoomiat, et kus asub aju, mitte ei lase lõualuusid minema. Kolmas tabamispiirkond (selgroo piirkond) on natuke suurem, see on siis umbes 10 cm ala.

Sea skelett: http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/li ... eletiskeem
Lamba skelett( praktiliselt sama mis kitsel): http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/li ... letiskeem/

Kust kohast selline arusaam? Jube julged olete ikka.
Sea puhul see 10cm seljapiirkonda tähendab heal juhul kammipauku.

mjahhh....tooming räägib vägagi õigesti....ühelt poolt on vaja head laskeoskust ja teiselt poolt head anatoomia tundmist....ja lasen spordikaga (22lr) põdrale silma .....ja ennäe....kukubki jalalt

oli minulgi sarnane mõtteviis et olen kõva mees (vss 185-190 + epa vet) .....ja lasingi passimisel/hiilimisel tükk aega hulka sigu silma (mitte küll 22lr-ga ).....kuni ükskord lasin ühel seal silma asemel alalõualuu....ja läkski verisena minema ....jälitades kahe päevaga kätte ei saanud....aga suure tõenäususega suri mõne nädala jooksul.

analüüsides jõudsin järeldusele et tegu oli 80% tõenäosusega tehnilise veaga ja 20% tõenäosusega inimliku veaga.....aga olenemata sellest milles viga seisneb on tulemus väga väga halb/ebaeetiline ......vähemalt minu jaoks

seetõttu kutsun kõiki (sest ma ei tea et eestis oleks ükski mees kes laseks vss-i 200 igal ajal ja iga ilmaga e. teisisõnu kes kunagi ei eksi) üles sihtima rindkeresse...nn.10-sse ....sest see on kõige suurem ala mis tagab ka suhteliselt suurte eksimuste korral hea tulemuse....ja premium kuuliga võib loota et siga/kits kukub ikkagi jalalt.

Kunagi lapsepõlvest meenub mingi seik, kui noor jahimees vanema käest uuris: "Kuhu lasen?"
Vana vastu: "Lase külge!" (Selles mõttes, et pihta)

Ei ole kunagi pidanud tähtsaks ,millise kuuliga lasen.Tavaliselt kasutan oma 308w-l11,7g kuuli ,enamasti Lapuat.Ja kõik loomad ,mis lastud on ka kukkunud.Minuarust,tähtis pole sugugi kuul,vaid õige tabamis koht.Jooksvat looma sihin jala taha ja 50m pärast on enamasti maas.Seisvat looma sihin pea taha ,kaela kondi algusesse.Jagan kaela mõttes kolmeks ja siis alt teise ja kolmanda kolmandiku kohale.Loom on kukkunud alati jalalt.Peas on tapvat piirkonda väga vähe ja oht kehvalt tabada suur.Väga hea tabamispiirkondade joonis oli vanas ,,rohelises,,jahiraamatus.Noortele jahimeestele soovitaks kindlasti.

"mjahhh....tooming räägib vägagi õigesti....ühelt poolt on vaja head laskeoskust ja teiselt poolt head anatoomia tundmist....ja lasen spordikaga (22lr) põdrale silma .....ja ennäe....kukubki jalalt

oli minulgi sarnane mõtteviis et olen kõva mees (vss 185-190 + epa vet) .....ja lasingi passimisel/hiilimisel tükk aega hulka sigu silma (mitte küll 22lr-ga ).....kuni ükskord lasin ühel seal silma asemel alalõualuu....ja läkski verisena minema ....jälitades kahe päevaga kätte ei saanud....aga suure tõenäususega suri mõne nädala jooksul."


Kui uurida anatoomiat, siis silm ongi vale koht
Minu tõstatatud teema oli lihtsalt tähelepanek ja natuke mõtlemist, mitte et ei väida, et nii peabki tegema

uuri uuri edasi ...ja ilmselt saad teada et looma anatoomia ei olegi märklehe pilttasapinnga sarnane vaid tegu üsnagi kolmemõõtmelise elukaga kelle mõtteline pikitelg ei pruugigi olla alati ja igal hetkel vertikaal/horisontaal ristiasendis vaatleja/ laskja suhtes ....ja mõne nurga alt ka näiline nn. 10-sse tabamine ei anna tulemust...

aga sry, see "silma laskmise" on pigem selline kirjanduslik kujund ....teksti selles kontekstis tabamis kohana mõtlesin ma peaaju

Sarvik ju viimases lõigus(postitus 7:06) formuleerib kõige õigema variandi. Kirjeldab ka elulise näite varal, mida enamus kütte varjab, miks nii õige on.

Huvitav küll miks on nii,et mehed kes oskavad üle keskmise lasta ja isegi väga hästi,ütlevad otse ja konkreetselt välja,laske rindkeresse.Ja siis on kamp "snaipreid" kes peavad ennast jube headeks laskuriteks ja lasevad ainult pähe ja kaela.
Mina olen juba väsind rääkimast teemal miks keresse lasta.Noogutatakse kaasa ja järgmine kord tehakse ikka sama lollust.Ja millegi pärast varem või hiljem tekitavad nad ainult paska.Hea on kui läheb puhtalt mööda..........
Isiklikult ei lase ka käpa taha.Sirgelt mööda esikäppa ülesse,keskkohta ja maas(lubatud eksimis ala on piisavalt suur).Ja see on iga loomaga sedasi.Ma annan need mõned kilod liha koertele aga loom on maas ja ilma pikkade piinadeta.

Taasiseseisva Eesti algajal,kui vindid alles ilmusid,pidasin ka ennast jube täpseks vennaks,kes kannab "hoolt" ka ulukilt saadavalt lihakerelt.Lasin enamjaolt kaela,ja kui polnud trofeed võtta,siis pähe.Abasse laskmine oli nagu alavääristav tegu,sest suur osa lihast võis "raisku" minna.Aga aastat 10 tagasi hakkasin oma tegusid ümbermõtlema ja nüüd soovitan ka teistel,kes huvi tunneb,lasta just abapiirkonda.Sõltumata tiirus laskmise täpsusest.Ja 150m pealt,eriti hämaras,pole võimalik kindlaks teha,kas loom seisab sinu suhtes risti,natuke peaga või natuke tagumikuga.Just nimelt jala "pikendusse" sihtides tabad kas südamesse või kopsu.Igal juhul loom kukub,kui mitte kohe,siis 50m pärast.
Ümbermõtlemise põhjustasid minema jooksnud põdrad,kellele kaelapauk tehtud.Ühel läks "armatuuri" alt kuul läbi-jooksis mitusada m.enne,kui koerad peatasid,teine kukkus eestlasust kaela.See aeg,kui sai auto järgi mindud,haihtus ära.Leiti järgmine hommik koertega u.500m kauguselt.Kuul oli ühe kaelalüli paigast löönud,kui loomal jätkus jõudu tõusta ja minna. Peale seda olen vaid kitsi lasknud kaela püssi täpsust kontrollimakas,sest selle nõrgukese isegi kergel haavamisel saavad koerad nagunii kätte.Aga seda vaid infoks,mitte süsteemiks.

Jyri, kui sedasi koertega kitsejahti teed, kas siis koeri nii ära ei riku?
Mina lasen ka ainult käpa peale või taha ja seda igalt distantsilt, ka siis, kui loom väga lähedal. Ei tea miks, aga tunnen, et nii saab kindlasti hea.

Normaalne koht kus püssi täpsust kontrollida.......... tule taevas apppi

Äkki seleta mulle kah milleks loomi piinata oma huvidega?Mitte,et sa seda pidevalt või meelega teeksid aga kas natuke vale ei ole see??

raud reegel kuna pole eriline snaip ja juhuse faktor lisaks siis käpataha või´-peale see lihtsalt ajaga sisse tulnud komme ja samas vana õpetas kas kaela või selgroogu

Ei ole üldse nende meeste mõtte vastu kes jalataha lasevad.Aga ise lasen siga söödalt või põtra soolakult siiski kaela.Aluselt lastes pole ju erilist möödalaskmis võimalust,liiati kui veel aega sihtida,sättida ja mõelda.Kuna põdral või seal ka kaelas surmav osa suur,siis mööda laskmis võimalus pea olematu.Kui suudan lasta 150m pealt rebase,miks ei peaks 15 m pealt põdra kaela tabama.No ei viitsi mina pimedas seda looma sealt metsaalt otsida.
Kui aga on liikuva loomaga tegu või nii pime,et hästi ei jaga,kuidas loom ees seisab,aga siluett on ikkagi kuidagi näha ,siis ikka käpa taha.
Ühe mõtte olen omale veel pähe võtnud,kui on põdrapullil üle viie haru peas ,siis ka käpa taha.Tulgu otsida siis kust tahes.

See mõte kinnitab vaid üht.Sa ei ole endas kindel,seega kaela peaksid ära unustama.