Kuna ise taolistel võistlustel ei ole osalenud, siis oleks ehk õigem mõtteavaldustest loobuda. Kuna aga Arles teemaarenduses on toonud sisse nö. võimaluse kõigile, siis ikkagi...
Esimese asjana mõtlesin "Eesti Jahimees" (jaanuar-veebruar 2012) ilmunud Heino Kasesalu artikli "Eesti Jahimeeste Seltsi asutamisest" peale. Sealt tuleb hästi esile, et jahindusorganisatsioonid olid enamasti loodud mitmesuguste spordiorganisatsioonide, sealhulgas ka laskespordiga tegelevate, juurde. Siit võib tuletada mõningal määral muna-kana identiteeti, mis võib ehk tänagi teatavat mõju avaldada. Seda ilmselt ka, et jutt käib ikkagi kahest eraldi teemast: saavutusspordist ning jahinduses vajaminevast oskusest. Jahinduse või spordi propageerimine oleks ühendava/siduva tähtsusega mõlemal juhul.
Teise asjana meenub mulle Arlese kommentaar siinsest teemast: "Eesti Jahimees" rahastamisprobleemide käes. Hinnang siis EJS-ile, kellest palju mitmes mõttes ju sõltub ka siinne teema..
Tsiteerin: „Jutu teine pool kaldus meil aga demokraatiasse ja poliitikasse. On ju ka meie esindusorgan poliitiline. Mitte erakondlik aga toimib nagu väike ühiskond. Peaministrit me ju otse ei vali. Ja valikutrepil üks aste rohkem. Samas võime me oma seltsi esimehele pea iga päev helistada ning klubist läbi astumine või klubi esimehega kohtumine pole ka eriline probleem. Sellel trepil on tee küsimuste ja tagasisideni palju lühem. Tunnistan, et minul pole põhjust olnud praegust tegevjuhtkonda läbi esindusjada kritiseerida kuid saaksin seda vabalt teha. Feenil on õigus, et meie esindusmehed ei pruugi meie moodi mõelda - aga me saame ju neile oma soovidest teada anda. Milline oleks see parem tee? Koguda iga paari aasta tagant 15 kiloinimest suurde saali ja valida juhatust nagu parteikongressil ... või valida ainult iseseisvad kohalikud organisatsioonid, et jahimehed ka tegelikult nõrgemad näiksid ...“
Laias laastus on üheks nüüdse ühiskonna hädaks killustatus pea igas teemas. Ja ilmselt ka meie alla 1,5 miljoniga riigi väiksus, mis ei lase nobedalt tekkida piisavaid kandepindasid. Seda olukorras, kus toimub hästi kiire ühiskonna kihistumine ning koos sellega samuti kõva võitlus esindusfunktsioonide eest. Seda kõike assisteerib ka eestlaslik individuaalsus (ka isekus, kui soovite)ning soovimatus/oskamatus ühisemalt ka argisemaid asju korraldada. Ja siis ongi nii, et kui on esindus äge, siis pole kriitilist massi huvitunuid taga. Tihti seetõttu, et ei suudeta luua head keskkonda, kuhu paljud tahaksid tulla. Kiputakse looma pigem nö isiklikku kogukonda, mitte neutraalset/üldisemat.
Nüüd siis Arlese küsimus, et mis tooks näiteks mind sinna võistlustele? Mind, kes ma pole seal varem osalenud. Kes ma vaid „Kütiliinil“ olen osalenud ning teinud laskekatset iga paari aasta tagant (vahepeal omal algatusel tihemini kah), sest seda nõuab esiteks seadus ja hea on ikka panna proovile oma laskeoskus (mis siis, et see enamasti keskmine)? Muuseas on endal alati soov võtta kotist välja nii sile-, kui vintraudne .
Mul peaks olema huvi, miskitmoodi praktiline klubiline seltsielu ning piisavalt raha või siis head sponsorid. Huvi on kas kaasasündinud või noores eas (miks mitte ka vanemas, kui kandepind tekitab huvi kah osaleda) kellegite poolt tekitatud. Seltsielu või klubiline läbikäimine seob alaga tegelejad tervikusse ning raha olemasolu „õlitab kogu süsteemi toimivaks“. Rahaga saab nimelt ju osta aega meite nüüdses ühiskonnas. Ja siis ongi, et raha on vähe, aega pole ning laskmine seostub peamiselt jahindusega või selleks valmistumisega.
Võime mõelda siin näiteks jalgratta(rahva)spordi või kasvõi jalgpalli kandepinna peale. Jalgpallis saan ma kasvõi näiteks Rahvaliigas oma õllekõhuga palli taga ajada või kasvõi Meistrite Liigas fännina osaleda. Jalgrattarahvaspordis on ju küll ja küll olnud olukordi, kus peris suur hulk inimesi võistleb pikalt parema varustusega, kui Kirsipuu vt. Rahas pole ju kohati küsimus.
Ma arvan, et üheks võtmeks on mingisugune sportlaskmisvõimalus kõigile. Eriti just noortele. Küll siis hakkab selekteeruma, kellest võib asja saada. Meil mõneti ju on häid noori laskjaid, kelle ainsaks võimaluseks on olnud sõjaväes ennast realiseerida. Jahindusest tihti kaugel ja nii ei jõuagi nad ala juurde.Käib ju see peamiselt ju nö jahinduse kaudu.
Ma ei tea, kas sellest jutust ka miskit ideed leiab, kuid sellised mõtted täna .

Selles mõttes kadakaaadul õigus, et on olemas tegelikult terve hulk rahvast (ma mõtlen ka mittejahimehi), keda laskmine, kui selline huvitab ja vägagi. Küsimus puhtalt ongi võimalustes ja motivatsioonis.

Kui aastaid tagasi keegi oleks pakkunud võimalust hakata tegelema laskespordiga,arvan et oleks tahtjaid rohkem kui kohti treeningrühmas.Sellel talvel panime Mulgi Spordiseltsi poolt kooli kuulutus, kutsudes poisse ja tüdrukuid lasketreeningutele.Kohapeal ju oleas treener ja ka instruktorid .Kahjuks aga huvilisi ei olnud. Tahaks loota,et huvi tekitas Sisekaitse õpetajate korraldatud laskepäev.Loodame ka seda,et treening ei jäänud viimaseks.Spordika laskmine ei kujuta ka erilist väljaminekut,padruneid hulgi ostes nind soodne.
Meie lasketiir asub asustatud punktist kuuldekauguses,uudistajaid peaaegu pole.Sama võib öelda ka vibunduse kohta.Talvel siseruumidesse ära tule oma vibuga,põhjenduseks tuuakse,aga järsku läheb mööda.Siis kõik seinad auke täis.Ju teised huvid ja harrastused.
Või on arusaamine selline, pole relvi pole ka probleeme.
See minu arvamine,mis ei pruugi ühte langeda absoluutse tõega.

Mõnusat suveaega kõigile.

Jooksev Metssiga VJM4, Eesti Meistrivõistlused
Johtuvalt selle üldteema arutelust olen järgmisele võistlusele teinud mõned muutused:
Laskerajale võtame vastu palju laskureid, ilma litsentsita laskjad ei kandideeri lihtsalt medalile.
Osavõtutasu katab vaevalt medalid, seega osavõtutasu madal. Kui tulebki osalejaid enam, kompenseerime väikse osa tehtud investeeringutest (kaamerate süsteem). Kes laskjatest ei soovi olla ka kohtunik, maksab lihtsalt rohkem ja on kohustusest prii. Kui selliseid piisavalt, jaksan kohtunikud mujalt palgata.
Regada saab siin - http://ejsl.ee/default.asp?action=0&id=1&type=100001
Kas on veel ettekäändeid mitte osalemiseks või pahandamiseks?

Milleks siis üldse osaleda, kui ei ole võimalik võita? Ise ei ole enam ühelgi suurvõistlusel käinud, peale seda, kui litsensi nõue tuli. Ei ole lihtsalt võimalik pidevalt trenni teha ja võistlustel käia. Varem lihtsalt vaatasin, kui võimalus oli läksin võistlema. Maksta litsensi ja käia üks kord aastas võistlusel ei ole lihtsalt mõistlik kulutus minu jaoks.

Ma saan Arlese loogikast sedamoodi aru, et ilma litsentsita võistlejad väga suure tõenäosusega eeldatavasti ei ole sellel tasemel nagunii, et nad medalikonkurentsis kaasa lööksid. Sähvatusi võib ju olla ja tulla, aga eks siis ole sähvatajal seda tugevam motivatsioon järgmisel aastal juba litsentseerituna osaleda vms.

BM

Nüüd siis korraldatakse EJSL Eesti meistrikaid ilma litsentsita?? Krt, ma olen hetkel seisus, kus ei tunnistata isegi varem väljakuulutatud Eesti Meistrivõistlusi ( EJSL toega ja reklaamiga), kus isegi litsentsiga laskuri paremaid tulemusi millekski ei peeta... Selline võistlus, kus kohe pudru välja kuulutada, ei saa ehk toimida Eesti Meistrikana??

Ei viitsi toriseda, aga ise sa nokkisid...

PS. Kriitika ei ole Arlese suunas, pigem haavlist jutt. Samas ei taha kehva emotsiooni varjus ka kuuli laskma tulla.

Mustlesk siiski on suht võimeline võitma ka Samas, enamus on tõesti selles seisus, et koht sinna kesmisete või tagumiste hulka. Isegi kui sähvatab, siis jääb omale meelde, et voh, oli võistlus ja hästi läks. Minu arvates väga tervitatav lahendus rahvasportlastele, kes tahaks ehk tulla osalemisrõõmu pärast ning võrrelda enda hetketaset üldise tasemega.

Ps. Hendrik, mul nt puudub taustainfo haavli osas ning väga segaseks jääb mure ning seda imelikum on seos halval tujul ning kuuli laskmisest mitte osavõtul.

See repliik oligi mõeldud rohkem Arlesele, kes on tegev ka EJSL juhatuses. Kui üks liit ajab mingis suunas kindlat joont, siis peaks seda joont ka jätkama. Mis sellesse haavlisse puutub, siis see teema on jätkuvalt lahendamata ja ennem ei ole mul mõtet ka seda sõnasöömist ka siin kommenteerida. Kui tahad, võid niisama otse küsida.

Milline loll siis ettekäänet ei leia - 1.07 tarvis mul hoopis EJS kokkutuleku eelvõistlustel notsukohtunik olla . Pahandada aga pole plaaniski.

Hendriku mure püüame lahendada.
Joonte jätkamisega on nii, et kui selle jätkamisega jääb mulje, et asi ei liigu päris soovitud suunas, siis tulebki proovida ja uurida erinevaid võimalusi, et leida mõistlik lahendus.

To arles:
mõned mõtted kuulilaskmisest

1. kõik on kinni rahas

Lahendused:

1.1. Noortele
eesti kaitsejõudude( nb! mitte kaitseliidu) sponsorlus....igasse tiiru kast nato stnd. (näit. .308) padruneid aastas kes noorte võistlusprotrokollid ekj edastab....muideks soome noored just nii saavad sponsoreeritud...... ja win -win situation ( ekj saavad info hea käega potensiaalsetest nekrutitest) ....eeldab muidugi ametlikku kõrgetasemelist koostöölepet....olen sellest ennemgi rääkinud nii siin, kaupole , mitmele tiiruomanikule, vist sullegi...ons keegi üldse üritanud ?

1.2. Täisealised
treeniks ehk 50m dist. ja poole väiksemate märkidega.... .22 ääretulega....ja stiimuliks kalendri esimesed vss kuskil kevade algul veebr/märtsis/aprillis (100m sisetiire ju praktril. polegi) võikski olla 50 m ja .22lr

1.3. Litsentsimaks
teatada ametlikult/ avalikult et mingile kalendrivõistlusele oodatakse näit. kuni 50 osavõtjat...juhul kui litsentsimehi niipalju ei ilmu on wellcom kesiganes kohaletulnutest

ps. võiks järgneda 2. võimalused ja 3.tahtmised

oma mätta otsast vaadates .....on mul olnud võimalus ja tahtmine (mis ka tõega realiseeritud) oma koduõuel lasta viimase aasta jooksul ca 1500 pauku vss (enamasti vaid .22lr) .....aga vat ajalist võimalust ametlikele võistlustele minnas pole olnud......ehk järgmine aasta on tahtmine parem :lol

Kusjuures võistluste kalendrit vaadates olen isegi mõelnud sellele, et võistlustega alustatakse kevadel ja see eeldaks tegelikult eelnevat trenni kas lumehanges või sisetiirus.
Oskab keegi ehk Tartus mõnd sisetiiru soovitada, kus ilma erilise keemiata pääseks löögile (VVSS´i harjutama)?

Kas 18.8 Lutakule lubatakse ilma lisentsita võistlema.

Tere, JP-4-l saab ilma litsentsita kaasa lasta, kuid tulemust ei kajastata protokollis ja kodulehel ning laskja ei saa pretendeerida meistritiitlile. Samas on iga kaasalaskja abiks ja toeks võistluse heaks tulemuseks.

Sarvik, tänud mõtete eest, panen lühikommentaarid
1.1. Kaitseliit ja spordikoolid niimoodi täna toimivad ja ... vastupidiselt ootustele vaid hingitsevad.
1.2. Korraldus ja kohaprobleem. Eriti see esimene - pole vedureid.
1.3. vt algust