Tere . Püssirohud.

Arutelud ja küsimused padrunite laadimisest
puukoi

Postitus Postitas puukoi »

Oponeerin tippmehe, Kaupo, arvamust! Kõigele vaatamata on paralleelid võimalikud ja oma nappidele kogemustele toetudes võin õelda, et kui katsetused jäävad lubatu piiridesse, midagi hullu ei juhtu. Vastupidi, mul on olnud tehasepauke,mille järel luku avamine nõudis üksjagu jõudu.
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

Vat ongi nii, et kui jäävad lubatu piiridesse. Mina näiteks kasutan küllaltki tagasihoidlikke laenguid - tuntavalt alla max laeng, küllaltki ekspansiivne kuul, varitsusest mitte väga pika maa pealt seisva uluki laskmine. Kui aga mäng toimub maksimumlaengu piiride juures ja kui sellega ollakse ka harjunud, siis on rohu vahetamine paralleeltabeli andmete alusel mittesoovitatav. Lisades "valemisse" rohulaengu mõõtmise dosaatoriga ilma üle kaalumata ning lisades selle juurde veel dosaatori väikese eksimise on küllaltki realistliku tõenäosusega võimalik saada ohtlik laeng. Mina näiteks kaalun kõik doseeritud laengud veel kaalul üle, kuna ei lae nii suuri koguseid padruneid korraga ja aega selleks jätkub. Seetõttu näen, et küllaltki tihti annab dosaator (Hornady) erinevaid laenguid - nii allapoole kui ülespoole seadistatud mahust. Erinevus ei ole muidugi meeletu, aga ta eksisteerib. Seega ma lihtsalt teadvustan endale, et ma ei saa olla kindel, et dosaatorist tulev kogus on alati täpne.

Nii et see ohtlikkuse jutt käib ikkagi mitmete ebameeldivate asjaolude kokkusattumise kohta. Seda EI PRUUGI juhtuda mitte kunagi, aga see VÕIB juhtuda juba esimese laenguga, mis laaditakse. Ühe täiendava laadimiskäsiraamatu maksumus on kindlasti oluliselt väiksem kui enda elu ja tervise väärtus ning kindlasti on see raamat odavam ka uuest relvast.

Päikest ;)

BM
puukoi

Postitus Postitas puukoi »

Dosaator on jah, kõigest dosaator. Ega neid padruneid nii meeletul hulgal tarvis pole, et neile rohtu kaaluda ei jaksa. Ja nagu minu kogemused näitavad, 2-3 sajandikku muutumist ülemises piiris on laskmisel selgelt tuntavad. Kõige paremad paugud saavad keskmisest allapoole rohu kaaludes. On ühtlaselt täpsed ja tagasilöök talutav. Ja ei ole mingit hirmu, et tapvat tulejõudu väheks jääb. Tarvis on vaid õigesse kohta tabada.
Kasutaja avatar
Arles
Postitusi: 602
Liitunud: K Dets 22, 2004 11:13 am

paugu täpsusest

Postitus Postitas Arles »

Kommentaariks - parimad jooksud nii mõnegi tuttava kui ka enda kogemuse järgi on seal tabeli miinimumi juures. Samas ühelt rohult paralleeli abil teisele hüpates ... no on ikka risk küll saada alalaengut, mis samuti relva lõhkilöömisega võib lõppeda (kuuli aeglane liikumine, pikemaaegne surve relvale jne).
Aga minu Hornandy dosaator algul küll veidi armastas kõikuda ning veidikese kasutamise järel (sissetöötamine vast) jäi üsna paikseks. Enamasti on peal ka peale laadimiste vahelist pausi. Praeguse laadimise juures siis 18,1 graini. Täpselt. Enesekontrolliks kaalun nii iga 50-nda või 100-nda üle aga pettuma pole pidanud.
Aga mis häda on foorumi lugejal paralleeltabelit pidada, kui alati keegi õige numbriga saab aidata, vot sellest ma aru ei saa.
Parimat!

Arles
arlestaal.blogspot.com
puukoi

Re: paugu täpsusest

Postitus Postitas puukoi »

Arles:.
Aga mis häda on foorumi lugejal paralleeltabelit pidada, kui alati keegi õige numbriga saab aidata, vot sellest ma aru ei saa.[/quote]

Oled piisavalt autoriteetne spets seda tegema, miks sa siis neid õigeid numbreid ei võiks avaldada.
Kasutaja avatar
Arles
Postitusi: 602
Liitunud: K Dets 22, 2004 11:13 am

Rohunõust

Postitus Postitas Arles »

Teadmiseks - olen ise suht piiratud valikuga laskmas ja oskan otsida sobiva rohu valiku vaid Vihtavuori jaoks - saates privasse kuuli ja täpse kaliibri annan kindlasti selle kohta ka vastuse - vaevalt see suurt lugejaskonda huvitab v.a. juhul, kui foorumisse suurt universaaltabelit ehitama ei hakata :)
Praeguses teemas konkreetset kuuli-kaliibri küsimust ei olnud ju ka esitatud.
Teiste rohtude tabelite omanikel oleks siis sobiv anda teada, mis neil on.
Abiks veel http://www.vihtavuori.fi/, sealt natuke ringi kolades saab kena laadimisjuhendi, rohtude ligikaudse võrdluse, laadimistabeli jpm kasulikku.
Parimat!

Arles
arlestaal.blogspot.com
Olavi Kool
Postitusi: 663
Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am

Postitus Postitas Olavi Kool »

siin on ka Norma nägemus laadimisest

http://www.norma.cc/
naised saunas rääkisid
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

Arvan, et Norma annab oma (üldiselt väga kvaliteetsete) rohtudega väikesed min ja max vahed ja enamus jahipadruniteks laetud laenguid on suhteliselt "võimsaks" laetud. Vihtavuori annab rohkem mänguruumi ka kergemate kuulidega ja rohtusid on rohkem. Olen enam-vähem kursis ka maailma teiste püssirohutootjate "loominguga" ja laengutega ja olen neid kogu aeg omavahel ja Vihtavuori toodangu näitajatega võrrelnud, näiteks Retumbo on huvitavaid tulemusi andnud...
Aga ega ma kade ei ole, padrunile 308 WIN annab Vihtavuori nr 540 fantastilisi tulemusi ("kõva" püssiga saab 308 Win padruni näiteks 30-06 -st võimsamaks laadida... ) ja näiteks 7 Rem Mag ja 7mm WSM meestele teadmiseks, et maailmas sama max rõhu juures ükski rohi Vihtavuori nr 560-le vastu ei saa ja täpsuse näitajad on ka fantastilised! Hau.
puukoi

Postitus Postitas puukoi »

Norma juures häiris mindki liialt ahtake vahemik. Laadisin just 6,5HP Lapuale järjest väiksemaid doose N200-ga (nii kergele 308win kuulile pole isegi kohta Norma tabelis), jäin 2,2g juures pidama, jooksis 9,7 Megaga ilusti kokku Norma 9,7 tabelilaenguga laetuna. Alalaengust tingitud ülerõhu tekkimist ei tundnud, aga olin selleks valmis.
Nüüd ilmselt saab Arles kurjaks, aga hilja juba! Mis tehtud see tehtud!
Kasutaja avatar
Arles
Postitusi: 602
Liitunud: K Dets 22, 2004 11:13 am

kurimuri

Postitus Postitas Arles »

Võtab Arles seda foorumit rohkem muigega, püüab lihtsalt see tola olla, kes oma vaatevinklist püüab riske veidi välja tuua.
lihtsalt kõik katsed ei pruugi hästi lõppeda .. mitmeid 1/miljonist õnnetuid juhuseid teistelt aladelt väga värske kogemusena juba lähiminevikus.
Aga kui keegi tahab riskida - no ei hakka ometi kätt ette panema :)
Parimat!

Arles
arlestaal.blogspot.com
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

Soetasin endale selle sama programmi,mis ma optikalehel soovitasin ja olen selle järgi ka laadinud,seal pole küll iga padruni kohta kõiki rohtusi valikus,aga asja ajab ära.Siit ka küsimus teadjamatele,kui seal on kirjas,et max s.o. 100% laeng on see ja seesugune,siis enamus optimaalseid laenguid on antud 85-86%.Kas see 100% on ka reaalselt laetav või on see juba selline piir,mille eest Arles hoiatab.Seal 100%taga on kirjas High Press,jääb arusaamatuks,millest tingituna.Kas rohu kokkusurumisest või plahvatusest tekkinud rõhust.Sorry,kui lollid küsimused,aga ikkagi küsimused.
Rohtude osas asja kogu aeg täiendatakse,Norma rohtude osas küll natuke visalt,aga mingi areng toimub pidevalt.Meeldib,et saad padruni arvutis enne valmis teha ja näitab ka lennutrajektoorid ära,kuigi kui täpselt see asjandus lendama mingi rohuga hakkab,seda mitte,kuigi võiks ju kohe öelda ka,et selle rohuga mees ära lae ,pole suurem asi. :D
Pole küll ise erinevaid kuule päris ühte rada pidi jooksma saanud,aga ükskord me võidame nii ehk nii :D
Kasutaja avatar
Arles
Postitusi: 602
Liitunud: K Dets 22, 2004 11:13 am

Maksimaalne

Postitus Postitas Arles »

Minu andmetel ei ole olemas lolle küsimusi, on lollid vastused.
100 % - see nõuab reeglina seletust. Loogiliselt antakse 100% laeng vastava kaliibriga relva mõne nõrgema mudeli jaoks arvestades veel kulumist ja x,y kordset tugevusvaru. Seega siis varmint raua jaoks enamus 100% asju justkui kukepea. Kui just mitte 1 relva kõige nõrgem punkt (oletagem, et kellegi konkreetse isendi puhul luku kinnitus) veidi väsinud ei ole. No nii natuke - ok 100 % sisaldab tavaliselt ka seda x,y kordajat. Ainult 101% tähendab eksponendina vähenevat tugevusvaru (ruutsõltuvus siis nimelt) ja millisele relvale saab kriitiliseks 105% ja millisele 150% oskab arvata vaid .. (mina seda tüüpi ei tunne).
Kokkuvõte - korraliku relvaga pole 100% probleem (v.a. aastatagused juhtumid lõhkilöödud raudadega tuttuute tikka püssidega aasta tagasi).
Aga see konkreetse rohu/kuuli 100% on reeglina kirjas vastava rohutootja laadimistabelis (tasub siis vast võrrelda selle programmi andmetega).
Kogu minu eelnev jutt on kirjutatud lähtudes inseneriloogikast ja erinevatest lühikonsultatsioonide/põgusate materjalide põhjal meelde jäänust. Relvateadlased suudavat ülaltpoolt leida kindlasti mitmeid vigu, kuid üldloogika ja põhimõte peaks kattuma. :roll:


Parimat!

Arles, kel erialaks kõrged pinged, mitte kõrged surved :)
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

Korralik jahirelv saab kasutada ka 100% laengut ja see ei ole relvale kahjulik ega ohtlik. Probleem seisneb selles, et tugeva laengu puhul hakkab (tavaliste jahirelvade, mitte Varmintite ega muude paksuraualiste sportrelvade puhul) relvaraud rohkem vibreerima (eriti raskema kuuli puhul) ja kuulide hajuring suureneb. 100% laeng õigustab ennast -20 C välistemperatuuri puhul tavaliste püssirohtudega, siis on rohkem energiat vaja.
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

Väga hea,et Kaupo seda-20C puudutas,siit kohe küsimus,kas vastab tõele,et moona tootjad talve perioodil natuke kangemaid pauke toodavad.Olen seda kuulnud ja võttis kukalt kratsima,et iga kord,kui karbi lahti teed,käi tiirust läbi,jumal teab,kuhu lendavad.
Volts
Postitusi: 18
Liitunud: K Veebr 08, 2006 11:11 am

Postitus Postitas Volts »

Kui toodavad ,siis vist laiatarbesse ei satu. Kindlasti peab peal suurelt AHTUNG! olema, isegi padrunil. Tavamatsu standard on vististi +15 C . Näiteks on -15C padrun, mille mõni topib suvel rauda, edasi ei fantaseeri....
Vasta