Kestapesumasinad töötavad ikka vibratsiooniga või trumli pöörlemisega. Kuivprotsessil kasutatakse pähklikoori ja muid sodisid mille sees siis kestad hõõrdudes puhtaks saavad. Olen uurinud, muidu ei pajataks. Kui eesmärk oleks see, et kestad lihtsalt kenad välja näeksid, siis aitab suurepäraselt kasvõi segumasin, peaks eriti tubli töö koos liiva ja tsemendiga ära tegema, kiiskavpuhtaks välispinnalt? Kui aga ikka neid pärast laadida tuleb ja tulistama peab, siis on asi pisut delikaatsem.

Ehk ikkagi avaldad, kus kestapesust lugeda on. Korra sai juba küsitud.

Puhastamiseks kasutatakse ikka tumblereid, sinna läheb korraga 100-125 hülssi sisse ja mingi ajaga vibreerib hülsid läikima. See tumbleri sisse lisatav "media" on tegelikult maisiterad!
http://www.midwayusa.com/ebrowse.exe/br ... 1***695***

Nüüdseks on aja jooksul katsetatud kõike võimalikku kodukeemiat kestade pesuks. Parim tulemus on tulnud "Cif"-i Limescale & Rust vahendiga.
Kestad plastpudelisse, vahendit niipalju, et loksutamisel oleks kestad kergelt vahendiga koos. Aeg-ajalt loksutades hoida ligi pool tundi. Seejärel valada peale soe/kuum vesi, nii et kestad oleks üleni kaetud ja siis aktiivsemalt loksutada. Seejärel hoolikalt loputada sooja veega ja pliidirauale kuivama. Mõned tongipesad tahavad küll üle puhastamist, aga tundub, et kui esimene pesufaas kestaks pikemalt, nii 1-1,5t., saaks kõik tongipesad ka puhtaks.

Kirjandus küll vedelikega pesu ei soovita (pärast kleepub mingi sodi sisse või külge?), ikka tumblerisse, erinevad "mediad" kas puulaastud või maisiterad ja pärast poleeriva pihustatava ainega lõppviimistus ja kestad sätendavad nagu uued!

Kui teemaks on ainult välimine silmailu siis ise olen teinud sedasi. Nimelt peale kestade kalibreerimist olen pannud kestad kilekotti ja pihustanud peale täissünt. relvaõli. Mudin kesti kotis ja siis käin kestadest kaltsuga üle, mille käigus eraldan pealt liigse õli ja tahma. Kuivalt nühkides võis algul ise halliks minna, aga sedasi saan väga hea tulemuse. Hiljem pole täheldanud, et rohi kuhugi kleepuks või ära ei põleks või üleüldse mingeid jamasid oleks. Pole tarvis kallist trumblerit soetada ega maisi kasvatada ja kestad saavad ka mõnusalt pealt määritud.
Kujutan ette, et vedelikega pesemisel need ikka hiljem loputatakse ja mingitest jamadest ei tohiks juttugi olla. Mis vahet seal on, et kas mustuse eemaldamine toimub füüsiliselt või keemiliselt, kui hiljem kõrvalnähte ei esine?

Mnjah!? Aga kuidas Sa garanteerid, et peale sellist mudimist õli ikkagi kesta sisse ei sattu
Või siis on see pihustatav kile niivõrd õhuke, et lihtsalt ei jätku enamaks!?

Kile ikka sedavõrd õhuke, et enamaks ei jätku. Nagu ma juba ütlesin mul pole mingeid probleeme täpsusega (seda siis lamades liivakoti pealt lastuna). Märklehe kleepsu mida kasutatakse VSS`is märkimiseks, suudan oma kuulid sisse ajada 100m pealt. Minu jaoks sellest piisab ja on piisavalt hea tõestus, et asi sedasi toimib (kal siis 222 Rem).

No ei tea, õliga kestade pesu on küll väga kahtlane üritus.
Pealegi, nagu sa, Kakuke, kirjutad, pesed, või puhastad peale kalibreerimist. See töö tuleb ikka enne kalibreerimist teha. Just kalibreerimisel on tähtis, et kest oleks puhas, vaba oksüüdist ja mustusest. Pärast kalibreerimist on juba suht mõttetu pesta või poleerida.
Keegi kunagi siin foorumis kaebas, et õli olla kesta sattunud (jäi selgusetuks, kuidas) ja lasu asemel olla ainult sisin kostnud.
Aga noh, igaühele oma - kes paneb enne, kes pärast, kes kuivalt, kes märjalt, kes hoopis õliga.

Selline rumal küsimus tekkis, et puhastamise ajal olid tongid ikka kesta sees või olid need eemaldatud?

Tongid ikka enne välja. Kuidas muidu tongipesad puhtaks saad!?
LEE matriits teeb koos tongi väljalöömisega ka esmase hülsikaela kokkusurumise. Siis vajadusel pikkusse kalibreerimine ja seejärel pesu. Siis kogu hülsi kalibreerimine jne.

Hornadyl selline võimalus puudub. Koos tongi eemaldamisega, kalibreeritakse ka kogu kest ja hiljem tongi pesa "freesiga" puhastad pesa. Olen tähele pannud, et kõige raskem koht hülsi kalibreerimisel ongi hülsi kaela kalibreerimine sinna kogunenud tahma tõttu. Matriits, kui hülsi kael seest määrimata korralikult, ei taha kuidagi läbi tulla. Mõtlesin, et kui Cif`iga tahm seest eemaldada, see mure kaob.

Näed nüüd siis, muidu räägitakse, Hornady üle kõige.
Korraga kogu hülsi kalibreerimine, eriti, kui see on veel tahmane ja oksüüdine, on tõeline kunsttükk.
Muide, hülsi kaela ei määri ma seestpoolt üldse ja ei ole kalibreerimisega veel mingeid probleeme olnud.
Et vähem vaeva oleks, osta LEE 3-osaline matriitsikomplektja kogu töö on üksainus lust. Kui ei, siis tuleb kestad koos tongidega pesta ja edasi vaevelda.

Julgen arvata, et pärast IGAKORDSET kasutamist kestade pesemine on küll suhteliselt mõttetu. Ühekordselt-kahekordselt kasutatud kestade puhul ilma puhastamata uuestilaadimine või siis käsitsi (prooviks ja väikeste koguste kaupa) iga kesta piinlik-nühkiv puhastamine ei toonud küll mingit täpsuse vahet esile (308). Samuti... eemaldamata sütikuga kestade pesu oleks küll äärmine ajaraiskamine, kuna sütikusiseste kristalliseerunud kemikaalijääkide laialiuhtumine mööda kesta ei anna küll midagi kasulikku. Pesta/puhastada tuleb ikka siis, kui võimalikud kemikaalimõjutused on juba ära olnud ja protsess on võimalikult lähedal uue laengu paigaldamisele.

BM

Ma pesen kesti küll iga kord enne laadimist eelkõige parema-mugavama kalibreerimise huvides.
Vaat selle peale pole tulnudki, et sellega üritada täpsust taga ajada.