Tere

Sai endale soetatud hiljuti 28kal sileraudne püss. Sellel aga hülsid metallist.Kas "lühikese" tongiga võib nendes hülssides kasutada Sokolit?Või on tänapäeval juba mingi muu püssirohi , mida nendes kasutada? Olen laadimises alles algaja, ei tea neid asju hästi.

Ikka võid. Ise ka kunagi sellega just sama kesta ja kal laadinud. Mis moona täpsemalt laed ja kuidas saad pidama, et see sealt välja ei pudene? Küünlarasvaga? Sellest kõigest peaks siin foorumis kunagi ka juttu olema tehtud.

Mul ise valatud brenneke tüüpi kuulid, need istuvad suht tihedalt hülssi sisse.Teine kuul on polevo, selle jah küünlavahaga lasen kinni.

Ja kuidas siis tihedus ka on sedasi?

ei ole veel tiiru jõudnud proovima minna. kui ära proovin, annan teada.laadisin lihtsalt padrunid valmis.

See küünlavahaga kinnitamine on poolik asi - vähe ei pea, palju võib jääda suvalisse kohta kuuli külge- seega muudab suunda. Parim järgeproovitud variant siiski mõõdukate vöödega kuul, on tsentris ja ka kinni.

Mis asi see mõõdukate vöödega kuul on? Miskit enda tehtut?

Padrun on üle ühe mm suurem, järelikult tuleb raua läbimisel need vööd maha triikida.Laiad ja suure antimoni sisaldusega on jäigad- seega mittesobivad.Tehase moon on eelkõige sobiv papist kestadele.

Kuulile pole küll mingit küünlavaha vaja peale panna.Treitud blondo peab muidugi täpselt istuma kesta,nagu siili ütles,et tinavööd olgu ka täpselt pandud.Brenneke on vilt- või plastsabaga ja peab ka ilma logisemata tihkelt kestas istuma.Haavlilaengu olen ise kattnud pappseibiga ja siis küünlaga kinni lasknud,nii jääb haavlinumber näha aga olen ka ilma seibita haavlid vaha täis valanud ja pole lastes vahet märganud.

üks vana metsavaht rääkis mulle, kui alles alustasin poisikesena vanade kõrval jahilkäimist et hea pidi olema sulatatud vaik ringina kesta äärde kas kuulile või tropile peale valada. Ei karda külma ega sooja, olevat alati elastne ja laskmisel põlevat jäägitumalt torus ära. Loogika asjas ju on, ise pole proovinud. Olen näinud ka metallkesta kuuli peale sulgemist mida nimetaksin rõvedaks. Nimelt oli 16 kal metallkest Brenneke peale näpitsatega nn. tähtsulgemise (nagu haavlitel praegu) kombel üritatud kokku valtsida.Brr...

Seda vaigu värki olevat ta õppinud Siberis asumisel olles, mis puu vaik nüüd parim on ärge minu käest küsige. Aga arvestades praegusaja võimalusi võiks ehk vaigu aset täita ka silikoon, see ka elastne ja jääke põlemisel ei tohiks jätta. Nii et entusiastidele jõudu!

ja veel üks vana nipp peenemate kaliibrite haavlipaukude laadimiseks:
haavlilaengu peale mineva papptropi võib panna paksema, sama mis läheb rohu pealegi kuid talle tuleks skalpelli või terava noaga poole paksuse ulatuses sisse lõigata kolm lõiget 1mm servast servani nii, et moodustuksid kuus võrdset segmenti. Kuna laskmisel papp kohe puruneb siis haavlite hajuvus pidi nõksa vähenema, see eriti oluline vähema haavlite arvu korral paugus. Jälle, proovige järgi, kirjutan seda vanade meeste kogemusest lähtudes.

Üks vana jahimees teadis, et metallhülsside haavlilaengud suleti kasetohu all oleva pruuni koorega. laeng sisse ja vajuta kooretükk nii peale et hülss ise lõikab endasse sellest tropi. Laskmisel koor pihustub pulbriks ega sega haavlite tööd. Ise proovinud ei ole aga huvipärast teen seda kindlasti. Aga võtke paksem kooretükk nii üle 5mm, peab paremini.

Jah, see koorevärk võib huvitav olla, mina trehvasin poisikesepölves nägema, et õhukesest korgist (naturaalne materjal,nagu veinipudeli kork) olid seibid peal.Arvatavasi samuti hülsi endaga läbi surutud. Tänapäeval ehk isegi sellest põrandakatte materjalis, mis korgist, saab teha. Noh paugud ise olid vist kah ilmasõja aegsed , aga ilusti numbrid peal, ma mäletan. Kork ka lisaks paisub ise sinna hülssi kinni.