Tere,

Küsimus selline,et mis võiks olla laadimis andmed 30-06 kaliibrile vv
rohuga ja vulkani 11,7g kuuliga?

Norma Vulkanile just tabelis andmeid pole, aga võtame mõne teise 11,7g kuuli, näit.
11,7 spitzer Speer - VV N160/ N560 3,4 - 3,9g. Kuna pole konkreetselt Vulkanile, siis ülemise piiriga ettevaatust, aga mingi keskmine, 3,7g oleks täitsa sobilik.

Tänud vastuse eest.
Olemas rohud VV N150/N540.
N540 ei sobi nii raskele kuulile aga N150?

Ei noh, tabel näitab ka N540 laengu suuruse veel 12g-Scenarile s.o. siis 3,0 - 3,25g ja N150 rohule 3,0 - 3,2g.
540ga tuleb kärts pisut teravam ehk, aga võib-olla ei tule ka, kuna tegemist uue, parema rohuga.
12g Lapua Scenarile N150 rohu kaaluga 3,2g on märgitud ära veel, kui eriti täpse tabamusega laeng. 11,7g võib siis julgelt sellesamaga proovida.
Nende rohtude jaoks VV tabelis, mis mul on, 11,7 vulkaniga analoogsele kuulile andmeid ei ole.

Tegelikult Scenar ei ole kõige parem võrdluskuul, kuna tal on saba paadikujuline ja kesta ruumala tema taha jääb veidi erinev ning samuti laengu põlemisel energia rakendub veidi ehk teisiti (ega ma ei tea kah, kas 30-06-l see mingit tuntavat mõju mängib, 308-l tundub et tasuks arvestada) . Mõni teine, täisnurkse kujuga sabaosaga sama raske kuul sobiks paremini - 11,7 Naturalis või ka nt 12,0 g Mega mida sai just tuttaval Vulkani poepauguga kokku jooksma laetud (308 küll).

BM

Laen vulkanit N160-ga, laengu suurus 57 graini, mis sisuliselt peakski jääma 3,7 g piiridesse.

No nii peenike ka see värk ei ole, targutada võib ju lõpmatuseni!
Olen sama tabeli maksimumist suurema laengu pandnud 9,7 LapuaMegale ja 9,7 Barnes TSX-le, jooksevad olenemata taguotsa kuju erinevusest 130m peal ühte. Taguotsa kuju mõjutab stabiilse lennu ulatust.
On Naturalisele 11,7 ka andmed olemas, see praktiliselt sama, hakkab madalamalt peale 2,75 - 3,13g.
Üldse kentsakas, VV annab Lapua kuulidele nõrgemad laengud, võrreldes muude analoogsetega.

Oh oleks meil rohkem neid absoluutse tõe teadjaid Puukoisid! Küll meie elu muutuks helgeks ja paremaks!

BM

Ma ei petendeeri absoluutsele tõele!
Teoorias muidugi mõjutab ballistikat iga pisiasi, aga praktilises jahilaskmises ei ole sellel olulist tähtsust. Raua vibratsioon ja laskeoskus nullivad sellised peened siseballistika muutumisest tekkivad võimalikud tabamispunkti erisused.
Ja lõpuks tabelis antud kaalu vahemik ongi ju selleks, et igaüks leiaks sellest katsetuse teel oma relvale sobiliku.
Aga on moderaatori poolt üsna näotu alatasa küsimustele vastajaid osatada ja näägutada!

Tegelikult ei ole praktilises jahilaskmises olulist tähtsut ka sajal muul pisiasjal. Ometi võiks neid laadimisjuhiste andmisel siiski arvesse võtta, kuna stiilis "võta sama kaaluga kuuli andmed ja lae aga nii kuidas jõuad" juhiseid saame ka EJS keskusest moona ostes küllaga. Mina ei tea mida nendega peale hakata, ära tuleb nad vist kohustuslikus korras kuulata et moon kätte saada. See selleks...

Mis aga osatamisse puutub, siis kui ma juba väidetavalt targutaja olen, siis väike osatamine mõne üksiku kasutaja postituste puhul ei käi mulle tõepoolest ülejõu

BM

BM, kus on vits!

Tule läbi, ma õuest raban mõne kaasa

BM

Aga Scenar oleks oma bal. näitajatega nagu üldtestimiseks küll hea kuul!? Kuuli kui sellise poolest. Või mis?
Minu 06-09. okt.2006 a arutlusele oleks siiski hea kaasamõtlejatelt midagist kuulda.
http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewto ... highlight=

Teema suht sarnane. Mitte et üks loll jõuab rohkem küsida, kui kümme tarka....
Ei ole asi nagu mitte ainult kaalus ja kujus ju Kaal kõigest ainult esimene näitaja, et toru terveks ja püksitagumik mullast puhtaks jääks.


Tähelepanek elust:
Sipelgapesas valitsevaks tarkusekandjaks pole mitte pere üksikindiviid. Kolossi ehitavad nad ikkagi kübehaaval - ja täitsa kobeda ju

Tore on lugeda ,et mehed selles asjanduses nii põhjalikke teadmisi omavad,aga ma küsiks kas need on oma otsesed kogemused v interneti põhised? Mulle ei mahu küll kuidagi pähe ,et lähen ostan mingeid kuule näiteks paaarkümend tükki laen neeed ,saan püssi peale lastud ,no jääb mõni padrun üle Kui need otsas ,tundub siinsete juttude järgi ,et võetakse järgmine kuul katsetustele! Nii võibki juhtuda ,et jahil on mitut sorti moona taskud täis ja kui laskmiseks läheb ei tea muhvigi ,milline kuul kuhu jookseb! Erinevat moona ostavad tavaliselt kokku võhikud ,kes kujutavad ette ,et iga sama kaliibri padrun jookseb ikka samasse auku. Aga võibolla olen mõtetega valel teel ja tõsiseid katsetajaid /eksperimenteerijaid on tõesti rohkem kui arvata võib!
Minu mõte on osta sobivat kuuli näitaks vähemalt tuhat poolmantlit ja soovitavalt lähedase jooksuga täismantlit samuti hulgi ,leida nendele sobiv laeng (ajada kokku) ja igasugune mõistatamine on lõppenud! Minuarust pole siin vist PEAAEGU ÜHTKI laskurit kes oleks võimeline oma tulemust parandama arvesse võttes selliseid peeneid targutusi mis te siin esitate!
See lihtsalt minu isiklikarvamus!
Kivi kotti!

Ma ei saanud vbla Kuldi jutu mõttest päris täpselt aru. Samas mina nt oskan välja tuua küll, miks ma ise pigem omistan detailidele püssirohu ja laadimisega tegeledes tähtsust kui et neist mööda eelistan vaadata. Ma usun, et kui ma teen endale selgeks, miks mingi kuuli või kuulitüübi puhul on laadimisandmed võrreldes teise tüübiga ühe- või teistsugused, oskan ma kogu süsteemi paremini aduda ja käituda seetõttu ratsionaalsemalt ja kindlasti ka ohutumalt.

BM