Norma hülsid

[Mart]

Huvitav kas Norma toodab hülsid ise või kasutab teiste toodangut ja kui teiste,kas siis erinevate.Ma lihtsalt panin tähele,et hülsid venivad erinevalt.Ühel partiil peale kahekordset laadimist ei vajanud pea et üldse pikkusesse lõikamist,kuid teise partii hülsid peale esimest lasku venisid tunduvalt pikemaks.Ja partiidel veel selline erinevus,hülsid mis ei veninud, neil lööb hülsi suult tillukesi kilde välja,mis peaks nagu viitama suuremale jäikusele.Või on siin miski muu kala peidus.Laadimise kogemus ka ainult mõni karp padruneid ,aga see lihtsalt torkas silma.

[Olavi Kool]

teeb ise ikka, kes muu aga sa jätsid märkimata kas olid sama rasked kuulid mida kasutasid ja kas oli ka algkiirustes vahe või ei. tegelikult on juba tehasest tulnud hülsid teinekord pikemad kui laadimiskomplekti pikkuskaliibrile meeldiks. Üle pressitud (kaea ots väljast poolt) hülss venib ka tiba rohkem kui lihtsalt otsa surutud kuuliga padrunil. Kas oli ka laskmisel erinevusi ? lihtsalt huvi pärast küsin.

[Mart]

Kuulid erineva massiga jah .Raskema kuuliga padrunitel siis venitas rohkem.Kuulide kaalu vahe 0,5 grammi.
Aga oma laetud padrunitega olen rahul ja ei kahetse mitte üks raas ,et riistad muretsesin ja asja ette võtsin.Pole enam muret,et moon sai otsa,istud pressi taha ja karbi täis jälle valmis

[aivar00]

Kas sa päälik oled ka kalkuleerinud mitme paugu pealt laadismissriistad ennast tagasi ostavad? Olen ise pikka aega seda asja mõelnud. Võibolla oskad öeldas palju laadimiskomplekt maksab ja kui suur on ise laetud padruni omahind.

[Maanus]

Padruni hind sõltub põhiliselt kaliibrist ja kuulist.
Näiteks 30-06 ja 140 rohi.Rohtu läheb 3,5 grammi ja
kui 1 kg.hind on c.a.800 saad rohu hinnaks 2,8 eeku.
Sütik 0,5 eeku ja kuul, näiteks 6,5 g - 1,5 krooni.
Kokku 4,8 eeku.
Võta poe kuuliks 15 krooni ja laadimisseadmete maksumuseks
4000 krooni saad tasuvuskoguseks c.a. 400 padrunit.
Kui lased ainult metsas ja teed kord aastas laskekatset siis pole mõtet investeerida.
Kui aga lased tiirus ka 200-300 pauku aastas on ruttu tasa.
Kui tahad laadimisseadmete hinda konkreetsele kaliibrile saada PS.

[Ahto Kattai]

See laadimis komplekt muidugi ,aga põlve otsas saab ka teisiti ja on nii mõnelgi mehel asja ära ajanud .Olen isegi ilma selle komplektita ,arvan mitu tuhat pauku laadinud.Neile kellel komplekti pole väike nõuanne.--Tongi väljalöömiseks peenike torn,uue tongi saab edukalt taha omavalmistatud pressiga või ka lihtsalt väikse haamriga(ise kasutan viimast varjanti ,ei ole veel ükski plahvatanud) Padruni otsa löön kokku treialil tehalastud torukesega (peab olema sedavõrd paras ,et peale kokku löömist kuul tuugalt otsa pressida).Kuuli otsa pressimiseks(löömiseks)jälle väike koonuseke et kuuli otsa ära ei rikuks.Rohu padrunisse kallamiseks väike plastmass trehtlike(peab padruni suudmele täpselt istuma) Rohtu oskab igaüks ise kaaluda/tosaatoriga panna.Asi ise järgmine -vana tong välja ,kesta ots koonusega kokku lüüa,uus tong taha ,rohi sisse ja kuul otsa pressida /lüüa ja ongi valmis.Kuna kesta kalibreerimist pole peab kasutama omi kesti v siis enne proovima kas antud kestaga lukk kinni läheb.Võhikutele hoiatuseks ära mittttte kunagi kasuta haavlipüssile mõeldud rohtu ja ära püüagi kasutada sileraudse pikki sütikuid---Võid paremal juhul püssi lõhkuda ,halvemal ka enda Nagu algul ütlesin ka nii saab,juhul kui tahtmine on ja seda kallist komplekti pole.Kivi kotti!

[eeru]

Syda läks soojaks kui sinu "tehnikat" lugesin. Oli aastat kymme tagasi kui sai alustatud laadimist ja suht sarnaselt. Aga usud, sellise nikerdamisega tulevad need nõksud ja teadmised.

[Kaupo Kindsigo]

Ja minulgi oli selline. Mööndustega ajab esialgu asja ära, aga hülsi vigastamise ja kuulide mõlkimise oht on olemas, kuuli sügavuse seadmine ebatäpne ja kalibreerimine ebaühtlane. Parem võta paar sõpra kampa ja osta üks korralik press (Hornady) ja matriitsid, tasuvusaeg ei ole pikk!
NB! Ära unusta sütikupesa tahmast puhastada!

[kakuke]

NB! Ära unusta sütikupesa tahmast puhastada!

Mhmm ... ehk keegi seletaks, et milleks see nii vajalik on? Olen ise vahel puhastanud ja vahel kui aega ja viitsimist vähe siis sootuks tegemata jätnud. Siiani pole mingit vahe tunnetanud. Teemaks kal. 222Rem.

[Mart]

Ma arvan,et see selleks,et mingit sodi pessa ei jääks ja sütik õigele sügavusele sääduks.Parem juba algul see liigutus sisse harjutada.

[Kaupo]

Sükupesas on tahm ja kristalliline nõgi. Need tahked abrassiivsed osakesed hõõruvad rauda ja takistavad kuuli kulgemist. Raud kulub ja täpsus kannatab!

[Mart]

Sai asja ka teisest küljest uuritud ja tuleb välja ,et see pesa puhastamine vägagi vajalik ettevõtmine.Nimelt on 90% tõrgetest tingitud sütiku valel sügavusel asetsemisest.Lööknõel lükab siis sütiku lõpuni pessa,aga ei suuda anda sütikule õiget lööki.Nii et kui järjekindlalt sütikupesi mitte puhastada ,hakkavad tõrked tulema.
Ja siis pidavat veel tulistamise täpsusele mõjuma, samuti peaks tähelepanu pöörama sütikupesa avadele,et need poleks ummistunud.
Aga see kõik vist meie jahipidamise tingimustes pole vast suurt oluline.Cm-kese täpsuses võidab ehk.
Aga et tõrked võivad esineda,seda küll ei taha,nii et mina puhastan neid pesakesi ikka edasi.

[eeru]

Viskasin viimanekord kasutatud sütikud lihtsalt WC potti aga vett unustasin tõmmata. Kui tunnipärast sinna asja oli oli 10sm ulatuses kõik ladestunud soolad lahustunud. Happene värk paistab olevat isegi kasutatud sütikus, mark CCI.

[Kallekke]

kuuldavasti on Normale hülsse teinud ka Soomlased.
viimase aja Norma hülsid on nii terast täis tuubitud et pilluvad kaelast kilde ja isegi lõhenevad.
Möödund suvel müüdud Norma padrunite hülsse polnud võimalik enam mõõtu suruda-hülsi materjal nii kale et võttis kalibreerimise järel jälle vana kuju ja ei mahtunud püssi.
parim hülss on Lapua!

P.S. Soomes sama probleem Normaga.

[puukoi]

Kui soomlased on Normale hülsse teinud ja need nii kalgid on, siis võib arvata, et tegemist on Sakoga. Sako hülsid on ka pisut kalgimad Lapua omadest.
Aga, et lausa vedruna "töötab", no ****, ei usu! Siis ei püsi ju kuul ka otsas, kui rauda ei mahu!