Norma hülsid

[Kaupo Kindsigo]

WSM:Kakukese probleemidele on ka abinõu olemas


Ei ole sest 308 Win ei ole belted magnum (selle tugevdusringiga oleme maadelnud küll, 7 mm Rem Mag ja 300 Win Mag hülss on ju väga spetsiifiline, matriits ei tohi rõngale otsa sõita, peab jääma varu 2-2,5 mm muidu lömastab hülsi õla ära! ) mida järgi aidata! 308 Win hülss peaks ikka matriitsis kanna põhjani ära käima, teras vastu terast! Kas tõesti Reddingi matriits ei sobi Hornady shell holderiga?

[kirp]

Laadinud 9,3x62, 30-06, 308 ja 6,5 Carcanot. Igal kaliibril on oma väikene "spetsiifika". Kõige kapriissem loetelust on 9,3x62 (mul ka lisaks Benelli Argo, mis hästi "tiheda" padrunipesaga). 308 tundub olevat kõige kergem kalibreerida. Kakukese kirjeldatud probleemi tõenäoliseks allikaks on kesta kaela kumeruse muutused kalibreerimisel (või teistsuguse kujuga padrunipesaga relvast laskmisel - näitena toodud IZ-ist lastud kestad teises püssis). Kuna kaela kumeruse õigsuse kontrollimist on koduste mõõteriistadega praktiliselt võimatu teha, siis ei oska arvata kas kael surutakse kokku või hoopis venitatakse kesta välja tirimisel pikemaks. Ise kaldun viimase võimaluse poole (venitatakse välja). Norma kestad on suhteliselt pehme vasesulamiga ja neid on kõige kergem "ära mudida". Mäletan, et Kakuke harrastab kogu kesta kalibreerimist (et siis ei tekkivat mõõtudega probleeme). Oma kogemus just vastupidine - kui lased samast püssist, siis eelistatult kalibreerin ainult suudme - mudib vähem kesta, selle eluiga pikem, kumerused ei saa kannatada ja õli ka pole vaja. Automaadid on omaette teema ja seni on mul kahjuks kinnitumas arvamus, et jahis tuleks kasutada vaid poe 1x laetud moona. Korduvlaadimist võib mööndustega harrastada tiiru tarbeks.

[Kaupo Kindsigo]

Laadinud 9,3x62, 30-06, 308 ja 6,5 Carcanot. Igal kaliibril on oma väikene "spetsiifika". Kõige kapriissem loetelust on 9,3x62 (mul ka lisaks Benelli Argo, mis hästi "tiheda" padrunipesaga). 308 tundub olevat kõige kergem kalibreerida. Kakukese kirjeldatud probleemi tõenäoliseks allikaks on kesta kaela kumeruse muutused kalibreerimisel (või teistsuguse kujuga padrunipesaga relvast laskmisel - näitena toodud IZ-ist lastud kestad teises püssis). Kuna kaela kumeruse õigsuse kontrollimist on koduste mõõteriistadega praktiliselt võimatu teha, siis ei oska arvata kas kael surutakse kokku või hoopis venitatakse kesta välja tirimisel pikemaks. Ise kaldun viimase võimaluse poole (venitatakse välja). Norma kestad on suhteliselt pehme vasesulamiga ja neid on kõige kergem "ära mudida". Mäletan, et Kakuke harrastab kogu kesta kalibreerimist (et siis ei tekkivat mõõtudega probleeme). Oma kogemus just vastupidine - kui lased samast püssist, siis eelistatult kalibreerin ainult suudme - mudib vähem kesta, selle eluiga pikem, kumerused ei saa kannatada ja õli ka pole vaja. Automaadid on omaette teema ja seni on mul kahjuks kinnitumas arvamus, et jahis tuleks kasutada vaid poe 1x laetud moona. Korduvlaadimist võib mööndustega harrastada tiiru tarbeks.

Kakukesel võib määrimise probleem ka olla.

Kui pärast(!!) kalibreerimist hülsi pikkus mõõtu trimmida peaks 308 Win iga kell padrunipessa mahtuma!

308 Win üks lihtsamalt laetavaid padruneid, olen nõus.

"siis eelistatult kalibreerin ainult suudme - mudib vähem kesta, selle eluiga pikem, kumerused ei saa kannatada ja õli ka pole vaja." Igal kalibreerimisel on hülsi määrimist vaja!

Automaadid on omaette teema ja seni on mul kahjuks kinnitumas arvamus, et jahis tuleks kasutada vaid poe 1x laetud moona. Korduvlaadimist võib mööndustega harrastada tiiru tarbeks.[/quote]

Jama! Miks poolautomaadi jaoks ei ole käsitsilaetud padrun hea? Mööndustega võiks harrastada tiiru jaoks? Missuguste mööndustega?

[kakuke]

Kakukesel võib määrimise probleem ka olla.

Mida selle all mõtled?
Siiani olen kandnud õhukese kihi spets padjal peale. Reddingu padi Reddingu "meega". Kunagi on kasutatud ka Hornady "mett".
Mõttes on vahetada välja Hornady kannahoidja selles ahelas, kuna muus viga ei oska näha.
Võibolla pakub huvi, et kalibreeritud sai ühe soojaga 660 kesta (päris kena number), millest just paarkümmend Norma kesta püss välja sortis. Ma ei räägi, et kalibreerisin ainult 20 Norma kesta. Ennast kummitab just mõte, et miks nendeks osutusid just osad Norma kestad?

..... pane meile siia tootja tootekood.

80155
series A
Kannahoidja koha peale on kirjutatud et sobib #1/#2
Hornady kannahoidja kannab ka numbrit 1, krt saa sa aru kas need samad asjad või ei.
Vähemalt Reddingu kannahoidja 222´l tehtud selline, et see Hornady trimmerisse ei sobi.

[Kaupo Kindsigo]

Äkki ongi kannahoidja sobimatuse probleem. Mul Hornady kannahoidja ja Hornady matriits ja kõik 308 Win hülsid saab kenasti korda.

Norma hülss on väga elastne ja sitke, äkki võtab selle IZ-18 padrunipesa "imekuju" ja kui kalibreerimisel matriits täitsa "põhjani" ei käi, hakkavad jamad pihta...

[Ahto Kattai]

Järsku on see sütikueemaldaja varras liialt pikalt väljas ,läheb vastu põhja? Kui kannahoidjas probleem siis sokuta midagi kesta põhja´alla ,et kesta sügavamale matriitsi lükkakaks,vaata mis siis juhtub?!

[kakuke]

Vot ei tea mis püssidega kalibreerimisel olevaid kesti eelnevalt lastud on. Tegemist küla pealt tulnud asjadega. Minu loogika ütleb, et kõik mis kalibreerimisest läbi käib peaks sobima.
Kult, sinna alla pole vaja miskit panna. Pigem saab peale rohkem keerata, mingi imeväike võimalus selleks on (matriits läheb, küll vastu kannahoidjat nii, et vahet vahel silmaga üldse ei tuvasta, aga samas peale keerata imevähe veel annaks), aga siis tulevad mõlgid sisse. Kalibreerimisvarras sai selle järgi välja timmitud, et oli max üleval ja siis keerasin nii kaua alla poole, kuni hakkas tongi välja tõukama. Suhtlesin privas WSM´iga. Tema lubas kestad ära mõõta ja enda riistadega üle kalibreerida. Siis vast saab selgeks, et milles asi.
Kalibreerin ka 222´te. Seal oli selgelt kannahoidja sobimatuse probleem. Kannahoidja number ei ühtinud Reddingu soovitusega (kasutasin Hornady kannahoidjat). Nii kui see sai vahetatud, nii kadusid probleemid.

[Mart]

Kalibreerimisvarras sai selle järgi välja timmitud, et oli max üleval ja siis keerasin nii kaua alla poole, kuni hakkas tongi välja tõukama.

Nojah, välja timmisid nende teiste hülsside järgi. Nendel 20-nel aga võib-olla põhi grammi võrra paksem.

[kakuke]

Et Norma kestade põhjapaksus võib siis olla muutuv suurus tahad öelda? Need 20 polnud ainsad Norma kestad, mis selles portsus kalibreeritud sai.

[Mart]

See arv 20 tk ( täpselt üks karp), kuidagi imelik.
Aa kui hülss on kaliibrist korrektselt läbi käinud, siis peaks ju põhimõtteliselt mistahes selle kaliibri relva pessa mahtuma, kui ei ole spetsiaalehitust läbiteinud relv.
Siit järeldus, et kalibreerimine ei olnud mingil põhjusel korrektne.
Ja miks ei või põhi paksem olla, erineva partii valmismoongi erinevatel tootjatel suht erinev.

[Sarvik]

kakukese probleem tundub ebaloogiline.... seega huvitav
aga:
* vastupidi kirbu arvamusele kaldun arvama et norma kestad on just suht kõva vasesulamiga ......kuna võrreldes teiste kestadega (eriti pehme tundub lapua .243 fmc seeria....peale suure pikkustrimmi vajaduse deformeerub neil ka sabaosa ..) tuleb neid kõige vähem maha trimmida ja alates teisest laadimisest pikenevad vaid minimaalselt....sest mida näitab trimmi suurus...näitab seda et mida rohkem paugu survel kest õheneb seda rohkem tuleb teda trimmida... ja tugevam sulam õheneb vähem
* eeldusel et norma kestad on kõvemast sulamist võib oletada et võibolla ei suruta kõvemat kesta matriitsi põhjani (????).....soovitus: pressi tööks seadistades paigalda tühi (st ilma kestata) hülsivorm laadiasse nii et hülsisaba hoidja kangi alumises surnud seisus surub jõuga vastu hülsivormi....teen seda nii et keeran hülsivormi vastu sabahoidjat ja siis tõstan veidi kangi ja keeran hülsivormi veic juurde....kang uuesti alla....tunnetan....ja kui vaja veic veel juurde....kui kangisurve tundub käele paras siis fikseerin hülsivormi seisu.

ja veel üks diagnostika nipp....e. kuidas teada saada kust "king" pigistab:
lae üks padrun ja poleeri see riideriba ja poleerpastat kasutades läikima (tee seda muidugi rahulikult käsitsi....et laetud padrun üleliia ei kuumeneks ).....nüüd "vägista" see padrun omale rauda ja võta ilma laskmata uuesti välja.....ja poomiskohad on nüüd poleeritud pinnal hästi nähtavad....

[Mart]

Repliigina vahele, et see natuke matriitsi pealekeeramist, peale seda, kui hülsihoidja puutub vastu matriitsi põhja, muudab tulemust kardinaalselt. Seda näitab see sama RCBS Precision Mic ära. Enda püssist lastud hülsid mõõdan selle Mic-iga ära ja kalibreerin hülsi paar-kolm kriipsu lobedamaks. Tegelikult oleks õige ka hülsid kalibreerida igale relvale tema pesa järgi.

[Ahto Kattai]

Tegelikult oleks õige ka hülsid kalibreerida igale relvale tema pesa järgi.

Seega olek vaja kalibreerida ainult kesta kaela,et kuul otsas püsiks.See pikendaks ka kindlasti kesta kasutus iga.Normaalse relva korral peab lastud hülss igaljuhul vabalt relva minema,seega olema täpselt antud relva padrunipesa fasongis.Aga siin muidugi tegu teistmoodi probleemiga.

[Mart]

Ainult kaela kalibreerides ei pruugi jälle laadimine lobedalt käia. Vähemalt minul läks lukk üsna tihedalt kinni. Täpsus aga ainult kaela kalibreerides kindlasti parem, aga jahil kiiiresti ümberlaadida vaja.

[Kaupo Kindsigo]

Sarviku jutt:ja veel üks diagnostika nipp....e. kuidas teada saada kust "king" pigistab:
lae üks padrun ja poleeri see riideriba ja poleerpastat kasutades läikima (tee seda muidugi rahulikult käsitsi....et laetud padrun üleliia ei kuumeneks ).....nüüd "vägista" see padrun omale rauda ja võta ilma laskmata uuesti välja.....ja poomiskohad on nüüd poleeritud pinnal hästi nähtavad....

Tegelikult on kalibreeritud hülsil ka jäljed näha ja mina olen luubi abil vaadelnud jälgede pikkust. See annab tunnistust sellest, kas oleks vaja matriitsi peale keerata või maha võtta.

Sarviku näide võib kasulik olla!

Muidugi, kui kasutad mingi firma matriitse, tuleb ka selle firma shell holdereid ehk hülsihoidjaid kasutada, Kakukese näited viitavad jamadele kui eri firmade laadimistarvikud kokku panna!