Tee või tina, aga Norma kestal on miskit tiba teisiti, kui teistel. Mul praegu kasutuses Norma, Sako, Lapua ja S&B. Erinevus seisnes nimelt selles, et kui kalibraatori torn oli teistel selliselt välja timmitud, et tõukas lastud sütiku välja pesast siis Norma kestadel jäi mingi grammi võrra sisse ja välja ei tulnud. Muidugi, kui matriitsi torn sügavamale panna siis hakkas tõukama. Huvitav oligi just see, et Norma tiba teisiti selles osas. Tea kas tal on sütikupesa mingi mõõt tiba teine või mingi faas teisiti või krt teab mis. Võibolla ka põhi paksemast materjalist? Lihtsalt selline tähelepanek. Kaliiber siis 222Rem. 308Win juures olen sama asja täheldanud, kui kõrvuti Sako ja Norma hülsid. Niipalju veel, et kasutanud kahte erinevad matriitsi ja mõlemaga seda täheldanud.
Seda ei usu mina ka, et kesta materjal selline, et seda voolama ei tõmba. Kunagi kuskil need kestad ju valmis stantsitud.
Kui laetud pauk püssi ei mahu, siis soovitan üle vaadata hoopis kesta pikkuse peale kalibreerimist. Minu püssil annab juba mõni kümnendik tunda.

Sai üle mõõdetud nimetatud 308Win hülsid võrdse pikkuse juures!
Tuleb välja, Norma hülsi põhi on paksem u. 0,5mm. Eks sellest siis tulebki, et ei lükka tongi välja - 0,5mm jääb puudu!

Mul on vedrumaterjalist Norma hülssi peotäis veel alles, kes tahab võtku ühendust privas. Hülsid on pikkusmõõdus.

Täpsustuseks küsin, et mida Kakuke mõtleb väljendi all "voolama ei tõmba".
Metallide voolavuspiir (voolavuspinge) on ligikaudu 1/4 (terastel näiteks15-25%) alla nende tõmbetugevuse. Kuna voolavuspiiri juures on materjali võimalik pikendada ilma jõu märgatava suurendamiseta (isegi vähendamisega ), siis sellised kestad veniksid paugu järel maksimaalse pesamõõduni välja. Seda aga ei juhtu. Enamus (minul üle kolmveerandi) Norma kestasid ei vajagi peale paari laadimist trimmimist. Sakodest aga juba pooled.

Nii see on, et metalli tõmbekandevõime on suurem voolupiirist.
Teisisõnu saavutatakse plastne deformatsioon, elastse deformatsiooni ületamisega.
Minu loogika ütleb, et kestad ei veni max pesamõõduni välja veel ka seetõttu, et rakendatav jõud pole kestev. Ma usun, et vahepeal see siiski saavutatakse, seda siis juhul kui lollusest püsse ribadeks lastakse.
Kui metalli voolama ei saa siis on tegu elastse doformatsiooniga.
See kuidas käitub konkreetse tootja kest, sõltub juba tootja poolt kasutatavast metallimargist.
Iga metalli veab voolama, iseasi kus on katkevuspiir või purunemispiir või kuidas seda nimetatigi.

Ei tea, mida need mehed, (kirjade järgi kokk ja pildijoonistaja) küll söövad, et metallide tehnoloogias ja terminoloogias nii kodus on!?

Otsisin mõned NN.Norma vedruhülsid üles cal.308, kellel huvi võiks ju kunagi uurida-väidelda, näiteks mõnel laadimispäeval?

leidsin kahte erinevat töötlust:Lee riistadega surutud ja Lee +Hornady tehnikaga töödeldud. kestad pikkusmõõdus 51mm;mida püssi ei topi, need on Norma hülsid!

NALJA KUI PALJU!

Mulle jäi see teine lausepool arusaamatuks: et mida tehtud Leega ja mida Hornadyga ?

BM

P.S. Äkki on vahe/viga selles vanas heas valemis "kaela kalibreerimine vs terve kesta kalibreerimine" ?

bm

Jõudu, baddmann!

selgitasin vist nats segaselt.
tahtsin öelda seda et ühe täiskalibreerimise tegime lee-ga ja teise hülsi kalibreerisime algul lee-ga, kui see tulemust ei andnud siis tegime täiskalibreerimise ka Hornady-ga kuna sõber arvas et järsku viga tema lee holgidel.

Küsiks huvi pärast, et mis püssiga tegu?
Vastuseks puukoile: naiste närve!

Hmm.

Kui nüüd viga Norma hülsi materjalis on (liiga jäik), siis pole muidugi eriti midagi parata. Ja tõenäoliselt olete juba 100 + x varianti katsetanud, aga juhuks kui järsku ei ole ja kui kestad muidu nagunii äraviskamisele läheksid: trimmi kest 0,10-0,15 mm normist lühemaks, võta Hornady kalibraator pressist lahti, stoppermutter samuti lahti ja paigalda ning reguleeri kalibraator uuesti vastavalt kasutusjuhendile (nu, ikka seesamusele, et press ülemisse asendisse jne). Kindlasti ära unusta kesti määrida, nii kaela seest kui väljast. Kui nüüd mingi tulemus tuleb, siis mõõda kest uuesti ära, et kuipalju ta pikkuses juurde sai ja kas ta padrunipesasse läheb (ilma kuulita).

Kas see padrunipesasse mittemahtumise probleem esines varasemalt muidu tühjal kestal või laetud padrunil või mõlemal ?

BM

Kui iselaetud moonaga tekib probleeme, siis tavaliselt on viga ikka tabureti ja laadimispressi vahel.
Erinevate firmade laadimisriistu ei saa käsitseda üks-ühele, järgi kaasasolevaid juhendeid ja probleemid kaovad nõiaväel.

Tere,mõttekaaslased:Kakuke,Baddmann ja Mart.
Tore et suutsin vastliitununa elevust tekitada laadimis teemal.
Püssiks-601 zkk 308cal -Baddmann oskab kangutada probleemi õige nurga alt,tõesti tuttaval ka selline cz 308 olemas kus padruni pesa täpselt 51mm tehasest -isegi enamus tehase paukke ei mahu püssi,siin aitas tõesti kesta trimmimine lühemaks.kuid mu 601.el padruni pesa pikkus rahuldav umbes 52mm,ostes mahtusid sisse küll matriitsid ka parajalt timmitud-kerge 10.a-ne laadimis kogemus ka -küll ju tehtud 30-06 kestast 8*57,223.st 222rem.i,308-st243-e jne. (edukalt.)
Mart , võiks meile kõigile näidata kuskil, kunagi et tema pressi ja tabureti vahel midagi viga pole-antud kesti töödeldes. muidugi võib teha tihedamad matriitsid ja asi korras -pole lihtsalt mõtet sest kõik muud hülsid jäävad mõõtu,milledest pole puudu meie laskepaikades kui kummartdada viitsid.P.S.Lake City-s valmistatuid hülsse pole mõtet korjata -liiga palju tööd- krae osa liiga paks-peab freesima -liigne töö-308 kestale. markeering LC91.

Kindel on see ,et eri firmade kestad on erinevad . Ma ei nâe pôhjust , miks ei vôinud nâiteks kasvôi seesama "Norma" tehas , toodangu "omahinna" huvides ,metalli hindade tôustes lasta valmistada mingist uuest sulamist omale kesti . Minu lâks ka viimane ports 308-t "Norma" kestadega mulle siiani tedamata pôhjustel aia taha . Elu nâitab ,et ûhtegi tootjat ei saa lôpuni usaldada !

..või siis ei taheta, et valmispauku ostetakse vähem ja teostatakse iselaadimist. Ärimaailmas ei saa ka sellist asja välistada.


BM