OffTopic:

Niimoodi peaks andma teha fireformida .44 mingisugust poolautomaatse käsirelva hülssi. Mitte et nüüd just 30-06 püssist lasta...

BM

Minu väike tähelepanek, kõige vähem jõudu rakendan SAKO hülsside pressimisel siis LAPUA siis NORMA siis S&B .Kestvust ei tea ja muid tootjaid on üksikuid juhtunud kätte. Võibolla oleneb matriitsist.

Tänud Bighornetile hariva loengu eest, mõtlesin kaua kas vastata,kuna olemas väike võimalus et laed ka omale padruneid ise siis tunnen olevat ennast kohustatud teatama järgmist: palun lõpeta koheselt jällelaadimine:osale kindlasti järgmisel laadimispäeval sest selliste teadmistega võib olla ohus sinu tervis-silmnägemine. tähelepanu juhtimine jällelaadimis reegli vastu nr.2. :JÄLLELAADITAVA HÜLSI VISUAALNE VAATLUS ja seda põhjusel et kui nüüd mitmeid kordi laetud hülsside halgemisest sul aimugi pole siis võibki tekkida olukord kui halgenud hülsist välja tungiv gaas paiskub sulle vastu silmnägemist.enamustel lukukodadel selline gaasijuhtauk olemas aga mitte kõigil. tean seda omast kogemusest-läks õnneks.
samuti sinu väide "POLE NEIL NORMA HÜLSSIDEL HÄDA MIDAGI" sellise uskumatu Toomase jutuna tundub nii mulle kui minu tutvusringkonnale.
Kaidojaht pakkus meile kõigile samuti sarnaseid probleemseid Norma hülsse näha kuid keegi polevat huvi tundnud asja vastu, sellised selgeltnägejalikud väited POLE NEIL HÄDA MIDAGI asja ennast nägematta väga. tundub.
Mürka külas olles (kutsikaid vaatamas)tõdes samuti katsemeetodile tuginedes et jama jah.
Loodan et Teadjamiis ka lähiajal läbi astub,võibolla siis hakkad uskuma?
See termin"MAHA KARASTAMINE" pärineb ühelt Kolhoosi sepalt Põlvamaalt, kus kunagi töötasin.
Ei väidagi et Norma hülsi kraed term töödeldud,see ikka Lapua värk Soomes. pole see krae kuumutamine ka seal imelisem kui et kahe põleti vahelt kestad läbi lähvad.(vähemalt varem) ja kesta eluea ning korduskasutamise paremaks muudab.
kahju et Lapua enam testis lastud padrunite kesti ei müü -olid minu meelest parimad mida näinud ja hind ka 2eeku. tk.

Ei saa mitte vaiki olla. Mina olin üks huviline ja sain ka tema tel nr. mis oli mingi jura ja peale täpsustavat PS`i ei õnnestunud vastust saada. Ma siiani huviline.

Soojendan vana teema ülesse. Nimelt sain küla pealt terve posu erinevaid kesti (308 Win), st erinevate tootjate omi. Kalibreerisin kõiki ühe ja sama seadistusega matriitsidega ja proovisin kalibreeritud kesti püssi sisse (tikka T3) ja see sortis välja sellest terve posu just Norma kesti (ei ühegi teise tootja omi). Sortimine käis selle järgi, et kas sain luku kinni vajutatud või ei. Vot sellised lood. Kestad olid peale kalibreeirmist kõik ühte moodi mõõtu ka trimmitud.
Üks huvitav tähelepanek veel, nimelt S&B kasutab sütikuid, mis määrivad kõige vähem sütikuavasid. Neil ainsatena olid sütikuavad peale tongi eemaldamist praktiliselt puhtad.

täitsa tuttav nähtus, ja imelik, et just 308 on jäänud norma puhul silma sellega, et peale taaslaadimist uutesse püssidesse ei taha mahtuda. Samas laen 8x57 moona kõik norma hülssi ja ei mingit muret. SB-ga jälle selline värk, et tegin 30-06 moona 100 tükki valmis, kõik ühe korra lastud kestadesse ning proovimisel selgus, et kahte tikka T3-e ja ühte sakko püssi ükski padrun sisse ei läinud, nii, et haamer ja toks-toks kõik lahti tagasi rohkem SB hülsse ei ole kasutanud.

On keegi kokku puutunud, et kui kapriisne kestade suhtes poolautomaadid on? Benelli näiteks? Poltlukuga väga lihtne, kalibreerid ära, trimmid mõõtu ja proovid püssi, aga poolautomaadiga nii lihtsalt vist ei saa kontrollida?

Kadunud Puukoi väitis, et Benellist tulnud kestad on vähem mõlgitud kui teistel poolautomaatidel. Minule laadis ta mõnda hülssi 3-4 korda ja probleeme ei olnud. Kõik Norma hülsid ja lastud minu püssist, allusid ilusti töötlemisele. Nüüd kasutusel üks partii Sako moona, ümberlaadimiseni pole kahjuks veel jõudnud. Kui moonavaru otsa hakkab saama, tuleb see ette võtta.

Minu arvates on Norma Jaktmatchi alt tulnud hülsid kõige sitkemad ja lihtsamini töödeldavad.

Mis tähendab, et ei mahu püssi? Kui pikkus õigeks trimmitud, mahub iga hülss püssi...

Vot ei mahu. Ma ise ka ei uskunud, kuniks kokku trehvasin sellistega. Kõrval võrdluseks terve hunnik S&B, Sako, Lapua, PPU ja vanemat Normat. Kõiki neid on ühte moodi töödeldud ühtede ja samade riistadega.

Oot oot!
Kui hülss puhastatud, määritud, matriitsist läbi kalibreeritud, pikkus paika trimmitud, suudmeosa freesitud (krõhva-krõhvaga mis on uhke nimega chamfering deburring tool!) nii seest kui väljast koonusesse, miks ei mahu? Iga hülss peab mahtuma!

Mul sama(T3) ja ei mahu ka laetud pardunid sisse.Osa läheb kuid raskelt ja mis ei lähe ei hakka punnimagi.See laadia viga,Vist.

Norma hülsiga laetud padrunite puhul mõne Tikka T3 püssi lukk millegipärast ei sulgu jah (samal teemal: http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/viewtopic.php?f=25&t=4649), kuigi hülsside kalibreerimisel ja laadimisel on riistad ning seadistused ja töövõtted samad. Põhjusele ei ole veel jälile saanud (õieti põle viitsind põhjalikult otsida).

Mõni päev tagasi avastasime, et isegi tuttuus "klikipadrun" ei lähe Tikka T 3 püssi sisse. Tähelepaneliku vaatlemise ja mõõtmise tulemusel avastasime, et hülsi kaelaosa on "klikipadrunil" mingi "karva jagu" jämedam, kui Sako tehasemoonal. Sellest juba piisas, et lukk ei sulguks. Selline kogemus.

Täpselt, kõike seda tehtud ongi, aga miks osad Norma kestad ei mahu, ei oska öelda.