Vastuseks Kaupole: oman ainult 9,3x62 poolautomaati (Argo). Selle kaliibri kesta täskalibreerimisel tekib kohutavalt palju "praaki", s.t. kesti, mis ei taha enam padrunipessa sisse minna (minul kusagil viiendik). Kummalisel kombel on mul enamus Norma kestad ja probleem seega sarnane Kakukese omale.

Tiirus mööndustega iselaetud padruneid poolautomaadis kasutades tähendab seda, et kui padrun kinni kiilub, siis võid rahulikult harjutuspäeva lõppenuks lugeda ja koju padrunit koukima minna. Kes on Argot (või ilmselt mönda teist poolautomaati, v.a. Kalashnikov) kasutanud, see teab, et luku kinni saamiseks peab selle kogu vedru laksuga ja luku hooga kinni laskma. Kui nüüd padrun kohe üldse sisse ei sobi, siis lööd selle lukuga tihedalt pessa kinni. Lukku täielikult kinni ei lähe, lahti ka enam ei saa (kestatõmbaja haak taga), automaadi luku käepide ka nirult väike. Nii togidki eest ja tagant ise Jumalat paludes, et selle vägistamise peale pauk lahti ei lähe. Mööndustega ohtlik

Mis puutub suudme kalibreerimisse, siis siin ei ole tõesti määret vaja. Määre ei aita kesta paremini möötu saada (enamus presse on nii tugevad, et isegi täispikkuses kalibreerimisel suruvad määrimata kesta matriitsi). Määre on hää selleks, et kest uuesti välja tuleks, sest sellesamase pressi "looma jõuga" võid kesta põhja alt ära rebida ja siis on lootus vaid mingite eririistadega ülejäänut välja õngitseda (või ostad uue matriitsi). Suudme kalibreerimisel ei suruta kesta enamust pinda väga tihedalt matriitsi sisse ja minu kogemusel pole mingit mõtet seda laadimise "plötserdamise" ehk määrimise osa teha. Olen sedasi 10 aastat vaikselt toimetanud ja täispikkuse matriitsid tolmuvad endiselt kapis.

Ei saagi aru, miks enamus foorumlasi-laadijaid kesti täispikkuses kalibreerida armastavad? Kes teistes püssides lastud kesti tahavad omal kasutusele võtta ei saa esimest korda tõesti teisiti. Aga juba kord oma püssist läbi käinud vask on väga hästi konkreetse relva padrunipessa sobiv. Läheb väga hästi sisse ja vähe tihedam juht on pigem erand mis kinnitab reeglit. Jahipadrunid tuleb nagunii kindluse mõttes enne metsa minekut relva pessa proovida ja selle tegevuse käigus saab väga edukalt need mõned üksikud vähe tihedamad tiiru jaoks kõrvale panna. Tihedad kestad muideks läheva taas lahedasse mõõtu kui korra ära lased.

Soh, mul just kogemus, et kui hülsi kaela kehvalt määrida siis matriitsi väljatõmbamisel kestast läheb vaja tunduvalt suuremat jõudu, kui määritud kestal. Ei viitsi loomajõudu kasutada ja kuna niikuinii trimmin need pikkusesse ja selle tulemusel jääb kesta laastu pesen need kõige lõpus ära, et saada asjale ka kaubanduslik välimus.
Mul tekkis Kirbu juttu lugedus paar küsimust, et kas eelevalt ei saaks neid kalibreeritud kesti tihedamasse poltlukuga püssi proovida, et jääks ohtlik kolkimine ära? Mis riistu kasutad?
Ise küll kodus ei hakka pauke püssi proovima enne jahti. Pahatihti on tiirumoon ja jahimoon üks ja sama ja siis muud ei saaks, kui kodus ohtliku asjaga tegeleda.
Minu filosoofia ütleb, et asi tuleb nii toimima saada, et see iga ilmaga töötab. Sellest ka need jutud siin foorumis.
Millega te hülsi kaelu seest poolt määrite enne kalibreerimist, kui määrite? See teema millegipärast üldse kipub välja jääma igalt poolt, aga kui vaadata laia maailma, siis selleks spets määrded ja vidinad olemas.

Minu kogemus ütleb, et kalibreerida ai nult kaelast saab 2-3 korda, siis tuleb kalibreerida üleni.

Ohtlikku kolkimist ei saa püssi kasutades vältida, sest luku peab ikkagi hooga kinni laskma ja ette ju ei tea, kas kinni kiilub. Teoreetiliselt võiks olla võimalik luua padrunipesa kujuline kalibraator (nt. vanast püssirauast), millega siis valmis padrunisi testida. Kui see jublakas on lühike ja taga lukku pole, siis on ilmselt kergem ka väheke kinni jäänud kesta välja saada. Netipoodides pole selliseid kalibraatoreid müügil näinud.

Olen nõus, et tiheasustusega kodus poolautomaadi lukku plaksutada ja padruneid rauda tõmmata ei ole eriti inimsõbralik tegevus. Keldris üksi, toru ots liivakoti suunas on vähe ohutum. Jahile minna kahtlase moonaga (nt. karu v. sea puhul, muudest suurematest maailma loomadest rääkimata) on mõnes mõttes "vene ruleti" erivorm. Loomulikult ideaal on probleemitu padruni "tootmine" igas olukorras. Kahjuks kinnistub minus järjest enam veendumus, et seda saab teha 100% kindlusega vaid tööstusliku tehnoloogiaga (ja siingi on paremaid ja halvemaid firmasid). Korduvlaadimisel koduste vahenditega on häid, aga kahjuks vahel ka halbu partiisid (ja pagan seda teab mis kõik mõjutab?). Sestap ühes varasemas kirjas mainisingi, et viimasel ajal käin jahis eranditult poe moonaga (kui poolautomaadist rääkida).

Laadinud olen varasemalt aastaid Eestis tehtud kalibraatoritega ja ilma pressita (haamriga). Sellised relvameistri poolt tehtud kalibraatorid ei kalibreeri kogu kesta. Spetsmäärdeid polnud ka kusagilt võtta ja ega teadnudki tahta. Asi sai ära aetud. Ühed ja samad kestad käisid nii hulga kordi läbi. Isegi pikkusesse ei lõiganud algusaegadel (polnud sellist head foorumit ega infot )

Praegu on Hornady Classic press ja Redding/Lee/Hornady matriitsid.

Mul kõigest vanemat tüüpi LEE press ja matriitsid.Majas on kaks poolautomaati Benelli ja Browning Ja ei ole küll selliseid muresid ,lasen nii tiirus kui jahil ja kindlasti on kestad omavahel ka segamini ja eri firmade omad.Tõsi algul ei osanud arvata ,et pressil just alumises surnud seisus peab hoidja ja holk kokku minema ja siis oli küll vahel jama.Kahtlustan ,et siin on ka ikka mingi pressi vale reguleerimisega tegu.Otsige kuskil eespool sellest juttu.Kui aga tõesti peab kõik kestad enne rauast kindluse mõttes läbi laskma ,siis tehke seda kalibreeritud kestadega,neid saab ju kiilumise korral hõlpsasti rauast välja lüüa.Kuuli paigaldus ei tohiks õige seade korral küll enam padruni fasongi mõjutada,kui just kuuli vindi väljadesse kinni ei laeta.

Vaatan üle. Aga arvan, et 9,3x62 on selles suhtes üks "tänamatu" kaliiber - kuul suht jämme ja kesta kael lühike.

Selle sama Hornady määrdeõliga, selle sama õlitamise mati peal. Võtan hülsi kätte ja asetan kael alla poole matile ja siis pööran korra hülssi seal peal ja ongi kõik. Igat hülsi kaela ei määrigi, see kalibreerimise ajal tunda, kas üle kahe või kolme.

Nyyd kalibreerisin omal ka kõik Norma hylsid suurest hirmust, (umbes poolteist alust ca.80-90 tk). lasin nuiast (tikka varmint 308) läbi ka kõik, mitte yhtegi praaki.

Pole norma hylssi kasutanud ennem tundub kuidagi pehmem Sako-ga võrreldes, ei pidanud yhelgi kaela seestpoolt määrimagi, tulid ilusti ilma toorest jõudu kasutamata erinevalt Sako hylsidest matriitsist välja.
Muidu seestpoolt kaela määrimiseks kasutan samamoodi nagu Mart seda sama Hornady määret ja määrin umbes igat 5-endat.
Kasutan Hornady matriitse, ja hylsihoidja samuti Hornady 1 ja mingisugused 5 kriipsu ka peal(oli matrittsidega kaasas), karp pildil:

Jahi jaoks kasutan värskemaid st yle 4 korra ei ole laadinud, alguses kippusid hylsid segi minema, nii et ise ka ei nokkinud välja mitu korda laetud on yhte hylssi. Siis leiutasin endajaoks välja sellise systeemi, tegin erinevat värvi alused ntx roheline teist korda laadimisse,....mis yle nelja korra se edaspidi ainult tiiru.
kui pildistamiseks juba läks siis veel mõned pildid Teile:

Täna proovisin huvi pärast oma püssi lastud kesti sisse pista, Normat ja Sakot. Sako omad tehasepadrunilt, Norma kohta ei oska täpselt öelda, kuna pole kesti eraldi sorteerinud, osad juba 3-4 korda ümber laetud. Mõlemad lastud minu püssist, kalibreerimatta kestad. Lukk sulgus probleemidetta, kinni ei kiilunud. Kesta välja tõmbamisel tundus, et pidi rakendama pisut tugevamat jõudu, võrreldes laetud padruniga. Aga see vahe vaevumärgatav.

Nii, sai soetatud Reddingu nr 1 kannahoidja. See sai seadistatud selliselt, et kannahoidja käis vastu matriitsi ja selle tulemusel kalibreerides üle kesti, mis minu püssi ei läinud tekkis hunnik 25tk selliseid millega lukk suurema jõuga (mitte looma jõuga) sulgus ja endiselt 12 sellist Norma kesta, mida püss ikkagi omaks ei võta.

Viska ära need 12 Norma kesta, mis sa jandid! Neil on nagunii koterman sehes. Lased veel püssi ka lõhki Aga saada kindlasti Normasse ka kiri, et nende kestad ei kõlba kassi saba allagi ja kui nad Eesti turul edasi tahavad tegutseda, siis lasku mede juures padrunite hinnad poole võrra alla.

hmmmm......müstika....

jääb üle oletada et on tegu defektse hülsivormiga (????)
võta need 12 kesta ja ja käi mõne sõbra pressi juurest läbi....kui sealttulnud võtab püss omaks siis .... nii ongi...

Mina olen aru saanud nii, et s..st saia ikka ei tee. Ma ei tea milline oli eelmine püss, kust need läbi käinud, aga suure tõenäosusega hoopis selle padrunipesa selline, mis võimaldas kestal venida selliselt, et matriits seda mõõtu ei tõuka enam (venimine alt poolt kaela näiteks).
Ps. Kannahoidja käis vastu matriitsi nõksuga ära kalibreerimisel.

hmmmm......kas sa väidad tõesti et vasesulam on kõvem kui teras?
tegelikult on kaks võimalust:
1. sinu püssi padrunipesa on väiksem kui su pressi hülsimatriits
2. sinu hülsimatriits on suurem kui su padrunipesa

kahtlustan jätkuvalt teist varianti

Hornady matriitsi jõud ja täpsus peaks ikka peale jääma, ära ära viska Norma hülsse, mul juba sportlik huvi katsetada ja kalibreerida...