dosaatorite kasutamisest

Arutelud ja küsimused padrunite laadimisest
draiwer
Postitusi: 387
Liitunud: R Mai 29, 2009 9:36 am

Re: dosaatorite kasutamisest

Postitus Postitas draiwer »

3,011g=46,47gr
2,986g=46,08gr
46,47-46,08=0,39gr
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... 4mVM1LTM2g
draiwer
Postitusi: 387
Liitunud: R Mai 29, 2009 9:36 am

Re: dosaatorite kasutamisest

Postitus Postitas draiwer »

Kui sa aga näiteks harrastad märgilaskmist suurtele kaugustele siis kujutage ette,et valmistate kestad laadimiseks nii nagu peab,kaalute,mõõdate,sorteerite kuulid ja siis doseerite rohu teadmisega,et valmistaja lubab dosaatorile 0,1gr-st täpsust.Edasi lähete rajale ja hakkate tulistama.Tulemus teid kuidagi ei rahulda ja otsid endas vigu kuna tead,et padrunite ja relva koostööga on võimalik saavutada palju parem tihedus.Tegelikkus aga on selline,et NÄITEKS minu relva puhul 0,5gr rohu erinevus mõjutab keskmiselt 20m/s suudme kiirust ja 0,39gr-ni puhul siis oletan,et umbes 15m/s.Võrdlesin oma ballistika tabelis millise erinevuse annab 15m/s kiiruse kõikumine ja see tabel töötab minu relvaga käsikäes.
300m märgil 20mm, arvaksin selle laskmise asendi veaks.
800m aga juba 300mm ja tänu sellele võib tulla koguni tervest märklehest möödalask ja siin tõenäoliselt süüdistaksin tuule valet hindamist ja nii jäädki otsima endas vigu kuna tead ,et padrunid on õigesti doseeritud,valmistatud.
Kuna tuuker tegi katse ja see tuttav rääkis samuti elektroonilise dosaatori hälbest siis kaldun arvama,et saab need jahi ja muud padrunid laadida ka korraliku käsidosaatoriga ja need eriti suurt hoolt vajavad padrunid saab doseerida käsikaaluga.
Kasutaja avatar
tuuker
Postitusi: 34
Liitunud: K Sept 29, 2010 8:12 pm

Re: dosaatorite kasutamisest

Postitus Postitas tuuker »

Draiweri mõte on väga õige ,et 300m pealt kuni 0,5 graini rohu koguse kõikumine mõjutab ainult mõned sentimeetrid, kuid see on ainult üks tegur. Lisaks tuleb veel mängu sisemine ballistika, kui täpselt on sul paika aetud rohu kogus versus padruni pikkus ja kui palju jääb kesta vaba ruumi. Kui see on paigast ära siis sa võid rohtu kaaluda ka 0,001 graini täpsusega aga tolku on sellest vähe.Tihedust mõjutab veel omakorda püssirohu temperatuur. Kui sa lased näiteks +20 või -20 kraadiga. Minul on -20 kraadiga algkiirus 766 m/s ja +20 kraadi juures 806 m/s. Kaliibriks siis 308. Ühe temperatuuriga on tihedus märgatavalt parem kui teisega. Testideks võib kuluda pool aastat enne kui leiad õige padruni-kuuli koosluse oma relvale. Kokkuvõtvalt pole mõtet ülitäpset rohu kogust taga ajada kui lased kuni 300m ja seda jahil, laskesport on iseasi.
wsm
Postitusi: 353
Liitunud: P Jaan 15, 2006 9:07 pm

Re: dosaatorite kasutamisest

Postitus Postitas wsm »

Tuukriga igati nõus, sest pikamaa laskmisel on ilmastikust tingitud faktoritel suur osakaal, mis mõjutavad kuuli lendu. Selle jaoks peaks tuleks kasutusele võtta ballistiline kalkulaator. See on hea abimees, kuhu saad temperatuuri, õhuniiskuse, õhurõhu jne andmed sisestada.
Näide: Lasin võistluse eelneval päeval püssi 300 m peale ja võistluse kohal oli järgneval päeval kuum ja läpats ilm- selline äikeseeelne olukord. Proovilaske tehes oli aga kuuli tiheduse grupp eelmise päeva omast 15 cm kõrgemal. Ise ka ei tahtnud seda uskuda, et nii palju võib mõjutada, aga paraku see on reaaalsus ja sellega tuleb arvestada. Ja talvine külm ilm omakorda lagetab kuuli trajektoori. Siin aitab kalkulaator.
Viimati muutis wsm, R Okt 04, 2013 9:28 am, muudetud 1 kord kokku.
Tiit Karp
Postitusi: 236
Liitunud: R Juun 02, 2006 9:35 am

Re: dosaatorite kasutamisest

Postitus Postitas Tiit Karp »

wsm kirjutas:Tuukriga igati nõus, sest pikamaa laskmisel on ilmastikust tingitud faktoritel suur osakaal, mis mõjutavad kuuli lendu. Selle jaoks peaks tuleks kasutusele võtta ballistiline kalkulaator. See on hea abimees, kuhu saad temperatuuri, ohuniiskuse, ohurõhu jne andmed sisestada.
Näide: Lasin võistluse eelneval päeval püssi 300 m peale ja võistluse kohal oli järgneval päeval kuum ja läpats ilm- selline äikeseeelne olukord. Proovilaske tehes oli aga kuuli tiheduse grupp eelmise päeva omast 15 cm kõrgemal. Ise ka ei tahtnud seda uskuda, et nii palju võib mõjutada, aga paraku see on reaaalsus ja sellega tuleb arvestada. Ja talvine külm ilm omakorda lagetab kuuli trajektoori. Siin aitab kalkulaator.


Olen pikamaa laskmises võhik, aga kõrvu on jäänud, et ilmastiku olude mõju pärast doseeritakse rohi võistluspaigas. Kuna seeriad on 3-5 lasulised, siis dosaatorit ei kasutata vaid kõik laengud kaalutakse. Dosaatorit on vaja kui laadida sadate kaupa.
Kasutaja avatar
tuuker
Postitusi: 34
Liitunud: K Sept 29, 2010 8:12 pm

Re: dosaatorite kasutamisest

Postitus Postitas tuuker »

Tiit Karp kirjutas:
wsm kirjutas:Tuukriga igati nõus, sest pikamaa laskmisel on ilmastikust tingitud faktoritel suur osakaal, mis mõjutavad kuuli lendu. Selle jaoks peaks tuleks kasutusele võtta ballistiline kalkulaator. See on hea abimees, kuhu saad temperatuuri, ohuniiskuse, ohurõhu jne andmed sisestada.
Näide: Lasin võistluse eelneval päeval püssi 300 m peale ja võistluse kohal oli järgneval päeval kuum ja läpats ilm- selline äikeseeelne olukord. Proovilaske tehes oli aga kuuli tiheduse grupp eelmise päeva omast 15 cm kõrgemal. Ise ka ei tahtnud seda uskuda, et nii palju võib mõjutada, aga paraku see on reaaalsus ja sellega tuleb arvestada. Ja talvine külm ilm omakorda lagetab kuuli trajektoori. Siin aitab kalkulaator.


Olen pikamaa laskmises võhik, aga kõrvu on jäänud, et ilmastiku olude mõju pärast doseeritakse rohi võistluspaigas. Kuna seeriad on 3-5 lasulised, siis dosaatorit ei kasutata vaid kõik laengud kaalutakse. Dosaatorit on vaja kui laadida sadate kaupa.


Nii hull see asi õnneks ei ole ,et enne laskmist peab laadima hakkama vastavalt ilmastikule.
On olemas igasugu ballistika kalkulaatorid mis toimivad väga edukalt. http://www.lapua.com/en/customer-center ... tware.html
Ja kui kalkulaatori saad toimima siis võid ka klikid/cm välja kirjutada ja püssi peale kleepida.
draiwer
Postitusi: 387
Liitunud: R Mai 29, 2009 9:36 am

Re: dosaatorite kasutamisest

Postitus Postitas draiwer »

Loomulikult mõjutab suur temperatuuri erinevus algkiirust aga aitab kui laskmise algul sätid näiteks 100m uuesti nulli,mõõdad uuesti kiirused nii 5padrunil ja sisestad andmed kalkulaatorisse ja võid alustada.Õnnek olen leidnud retsepti millega tihedus püsib.Hea kui on ka olemas mõõdik millega padrunite temperatuuri mõõta,eriti talvel kui võtad autost soojad padrunid külma kätte.Siis tuleb oodata temperatuuri ühtlustamist välistemperatuuriga ja suvel jällegi pead peitma päikese eest jne.
Vasta