Arutleks teemal, kuidas mõjutab ballistikat kuuli kaugus püssiraua vindi algusest. Kas oskab keegi teadjam kommenteerida, mis on selle vahe optimaalne suurus? Netist leidsin, et täpsus olevat suurim kui kuul puudutab vindiharju. Samas tekkivat siis tunduvalt järsem plahvatus, sest kesta ruumala suureneb kohe alguses takistusega. Seetõttu soovitab Hornady enda laadimisraamat ikkagi vahet kasutada. Leidsin ka viiteid, et sise ja välisballistika pidavat hirmsal moel muutuma olenevalt selle vahe pikkusest. Kas see on tõsi (omab keegi kogemusi/katsetuste andmeid) ja milline erinevus padruni pikkuses juba mõju avaldab (kui muud komponendid ja parameetrid samad). On see 1-2 millimeetri mäng, kümnendike või isegi väiksema mm osa erinevus. Nii mõnigi matriitside tootja pakub võistluspadrunite laadimiseks spetsiaalseid mikromeetriga kuuli "istutajat".

Kui toksida otsingusse sisse padruni pikkus siis leiab ka selle kohta juttu.

Tänud! Keeruline ja segane värk aga eks ma kusagilt otsast alusta. Laen mõne satsi vindisoontesse, 0,5mm vahega ja vastavalt tabelites pakutud C.O.P.-le. Kui teadjamatel on midagi soovitada 30-06-le (1:10) 180 gr. Sierra kuulide (nii Game kui Match) laadimisandmeid, siis andku teada. Praegu on mul vaid N150 ja N160 rohtu.

Sinu püssi twist kontrollib hästi ka raskemat kuuli, pakun laenguid
rohi VV nr 150 min laeng 2,80 g ja max laeng
3,25 g

rohi VV nr 160 min laeng 3,40 ja max laeng 3,70

Edu!

Kaupo

Sain 3,05 g N150 enam vähem jooksma, aga rahul veel ei ole. Hakkan nüüd padrunit lühemaks võtma. Kui suure vahe kaupa teadjamad (Kaupo?) soovitavad? 0,1mm? 0,2mm?

Pole küll kuulus teadmamees, aga ise tegin esialgse katsetuse 0,4 mm vahedega ning seejärel kui toimus märgatav muutus tabamuste tiheduses, lühendasin 0,2 mm-le. Ehk sa, Kirp, saad seda infot ära kasutada. Põnev oli katsetuste juures see, et Sierra kuuli puhul 1 mm COL muutusega kaasnes tabamispunkti nihkumine märklehel 35 cm võrra 100M distantsil (308 kaliiber IŽ18).

Kuuli kaugus 1,3mm vindiharjadest (varminti võib harjadesse laadida) ja sealt 0,2mm kaupa lühemaks ( hullu täpsuse tagaajamisel, spetsiaalrelvade puhul, sammukesed 0,01mm, kui juba looma hakkab ). Loomulikult, kui tegemist jahirelvaga, peab padrun ka magasini mahtuma, siis algpikkus lähtub magasini mõõdust. Lühemaks, kui min OAL ei soovita laadida, samuti harjadesse kinni mitte laadida. Mõlemal juhul ülerõhu tekkimise oht. Miks padruni pikkuse vähendamisel muutub tabamispunkt on tõenäoliselt sellest, et kuuli sügavamale hülssi surudes põlemiskamber ehk siis hülsi rohuga täidetud osa ruumala väheneb ja plahvatus tugevam ja sealt ka kiirus suurem ning raua vibratsioon samuti.

Tervitus. Oleks soov laadida 308 win padrunit nosler ballistik silvertip kuuliga,rohuks N-540, kuuli kaal 9,7g. Relv IZ-18, twist 12. Kas keegi oskab öelda rohu kogust, millega saanud hea tulemuse? Samas tekkis küsimus col-i suhtes, kuna ise mõõtes kuul vindiharjades sain padruni pikkuseks 74 mm, nosleri andmetel max col 71,3. Kas kannatab niipalju pikemaks laadida(näiteks 73,8)? Padruni ruumala suureneb märgatavalt.
Kõik kommentaarid teretulnud.

Edu kõigile.

[quote="(jaak)"]Tervitus. Oleks soov laadida 308 win padrunit nosler ballistik silvertip kuuliga,rohuks N-540, kuuli kaal 9,7g. Relv IZ-18, twist 12. Kas keegi oskab öelda rohu kogust, millega saanud hea tulemuse? Samas tekkis küsimus col-i suhtes, kuna ise mõõtes kuul vindiharjades sain padruni pikkuseks 74 mm, nosleri andmetel max col 71,3. Kas kannatab niipalju pikemaks laadida(näiteks 73,8)?


308 W nosler ballistik silvertip 9,7g N-540 45 gr (2,916 g), col 71,5 mm. Korralik jahilaeng, mis töötab hästi. Erandiks võib olla Relv IZ-18 kuna sellise relvaga on ikka suht raske täpselt lasta, relv liiga kerge ja ebastabiilne, lastes jätab luuavarre mulje.
Laadida pikkusele 73,8 on ohtlik, kuul ei kinnitu korralikult täies pikkuses kesta kaela ning võib sütiku süütamisel liikuda kestast lahti ja rohugaasid paiskuvad kesta suudmest padrunipesa ja kesta vahele. Tulemuseks on "pikk" pauk, kest pealt tahmaga ja lukuvahelt võib suitsu välja lüüa.

norma kodulehel annab 8x57is nosler parititionil(13g) col. 77mm, lapua lehel 81mm. natukene suur erinevus tundub? kas siis ikka vana tõde et püss kõrvale ja hakkata vaikselt proovima millal lukku kinni kannatab panna ja siis natuke veel

Aga kas keegi ütleb, kuidas mõjub kuuli "süvitamine" kesta sisse, ehk seesamune padruni üldpikkus teiselt poolt vaadatuna, kuuli algkiirusele . Muutsin 3mm, muutus kohe ka algkiirus(mõõdetud!) ja sellest tingitud tabamiskoha vertikaalne hälve võrreldes padruni 3mm teistsuguse pikkusega. Kuulid ja rohi ja selle kogus jäid samaks. Subjektiivselt tundus ka paugu hääl teine! (Endise laevamehaanikuna poolkurt ühele kõrvle, seega 100% väita ei julgeks).Või
äkki mõõtmistulemused -või aparaat vigane?

Sax,laadimisel lähtu ikka sellest milliste komponentidega laed.Kui kasutad Norma rohtu siis col 77.0mm kui Vihtavuori siis 81.0mm.

Kõik õige, muutsid ju põlemiskambri ruumala, rõhk suurenes ja kogu ballistika teine.

Ma ju ei täpsustanud, kummas suunas muutsin?
Seepärast tahtsin kuulda, kuidas(kummale poole) mõjutab kuuli algkiirust kambri ruumala näiteks suurenemine.
Veel teinegi küsimus- kas on ebapädev aravata, et kuuli kiirust mõjutab ka kestas oleva osa pikkus-mida rohkem kuulist kestas, seda suuremad on kuulile külgedelt mõjuvad jõud ja seega suhteliselt väiksem see "väljalükkamise" jõud ?
Omal "teoreetilised" seisukohad puuduvad, seega tahan kontrollida omi tähelepanekuid vaid

Minul selline kogemus .Lapua tabel annab mingile kuulile rohu koguse -kest rohtu silmini täis,kuuli paigaldamiseks tuleb rohi kokku suruda.Võiks arvata,et nüüd saime max matsu kätte,kuna rohtu enam rohkem pole võimalik panna.Tegelikult aga jooksis väiksema rohukogusega sama pikkusega padruni kuul 10 cm 100-jal meetril ülesse.Seega on kesta silmini täis toppimine lihtsalt rohu raiskamine.Kuna iga põlemiine vajab happniku,siis küllap see sellega seotud on ja vähemalt antud juhul ei saa kuulile erinevast suundadest mõjuvast plahvatusjõu mõjust rääkida.