misiganes tootjaspetsiifilise lisatoote (st. toode mis ei ole tootja põhitoode...antud juhul siis kõik mis pole hülsipressid) reklaami suhtun teatud eelarvamusega....ei usu et üks metallifirma kulutab naftakeemiaalasesse tootearendusse sentigi....pigem katsetatakse olemasolevaid määrdeid....leitakse sobivatest odavaim....kleebitakse peale oma logo....välditakse esitamast misiganes üldmõistetavaid tooteomadusi...(näit.viskoossus)....luuakse oma story.....a la et vaid see lisatoode sobib minu masinale.... ja väljamüügiks korrutadakse omahind sajaga....irw.

seda kinnitab just see et erinevad pressifirmad reklaamivad seinast seina omadustega määrdeid.....kas vedel ja pärast auruv aerosool ei ole äravahetamiseni sarnne wd-40-ga....mõeldud tegelikult roostes poltide lahtikeeramiseks?
kas see valkjas tatt....pole äravahetamiseni sarnane veekindla liigendimäärdega....mõeldud tegelikult autode rooliotste ja sarniiride määrimiseks?

tegelikult oletan et pressi sobib misiganes libe möks...teoreetiliselt ei ole seal vaja erilisi viskoosus jne. omadusi.....ja oluline on vaid see et mees seda üleliia ei määriks...

teadmata mitte õhkagi laadimisest ja kalibreerimisest on mulle Sarviku seisukohad muude kaupadega kokku puutudes väga arusaadavad ja ise olen eluaeg samast lähtunud ...

Pole selle väitega päris nõus pealtnäha on paljud asjad omavahel sarnased aga koostis on totaalselt erinev. Sel juhul võiks peale vaadates või ja margariini ka üheks tooteks dituleerida aga tegelikkus on midagi muud.

Turunduses ja müügis kasutatakse erinevaid müügistrateegiaid ja nippe. Nimelt on ju firmadel eesmärk ikka sama - rohkem raha teenida.
Nii mõnelgi tootel on võimalik teha turule sobiva sildi ja hinnaga variante samast tootest. Samas on tooted, mis on väliselt äravahetamiseni sarnased aga mingi nüanss tekitab selle erinevuse. Siuke pisike suureks osutuv asi. Näiteks või tavaõlil olla omadus, et ei omata mõju plahvatusele-põlemisele ja see mõju võib olemas olla.
Vihjeks, pange üliväike tilk määrimiseks kasutatavat õli õhupüssi ja tehke lask (ettevaatust - võib osutuda väga ohtlikuks tänu "diiselmootori" efektile kõikide vähegi põlevate õlide korral). Suitsu lõhn viitab õli põlemisele ja järelikult ka mõjule. Muidugi ei ole ma sama katset Hornady õliga teinud. Kesti selle "kalli" õliga määrin juba mitu aastat ning kestad ei poolitu (hornady matriitsid, Sako kestad, Hornady kalibreerimisõli).
Ahjaa - too "kallis" väike õlipudel on juba mitmendat aastat kasutuses ning tõenäoliselt saab selleks sügiseks otsa.... Ma vist ikka ei pane oma määrimislauale liitrist topsi miski muu veidi soodsama tootega.
Oma valdkonnas (elekter) võin leida ka kõikidele kallistele asjadele odavamad alternatiivid aga ..

paljud asjad omavahel sarnased aga koostis on totaalselt erinev. Sel juhul võiks peale vaadates või ja margariini ka üheks tooteks dituleerida aga tegelikkus on midagi muud.[/quote]

võibolla küll....et keegi ei tee vahet ülivedelal õlil ja paksul määrdel....

(aga või ja margariini näitel juhtusid vale mehe otsa ....nendel kahel teen ma kindlasti vahet ka vaid peale vaadetes...irw)

to arles: olen jällegi nõus...et võib nii olla ....aga võib ka mitte olla....

muideks mina kasutan laadimisel kahetaktilise mootori bensiinilisandiks mõeldud õli....kirjutasin siin foorumis sellest vist juba kuskil aasta tagasi...ja ka põhjendasin....see on ainukene õlide rühm kus on tootearendusele pandud megarahasid...... mis on projekteeritud ja mõeldud kokku puutuma otsese rõhu all plahvatava tulega....mis ei detoneeru...ei söestu/tagita ega muuda oluliselt oma omadusi ka peale plahvatust....küll olen esitanud omale küsimuse kas dispergeerunud õliosakesed rauaõõnes (kuna libestan ka hülsikaela sisekülge) ei muuda järgmise kuuli lendu libedamaks...e. teisisõnu seetõttu ei lase üles?...teoreetiliselt peaks see nii ju olema....aga kuna alati olen püüdnud laadida terve seeria ühtmoodi .....siis ei ole sellest aru saanud....

Mnjah, mine võta kinni, kus see tõde on.
Oli vist Dillon, kes jälle toonitas, et tema õli jälle mõeldud spetsiaalselt töötamiseks suure rõhu all. Surutakse ju hülss ikka väga suure jõuga sinna matriitsi. Eks igaüks peab sellise lause esile tooma, mis tema toodet paremini müüks.
Selles suhtes olen aga ise põikpäine, et mootorisse valan ikka sellest pudelis, kus kirjas, et see mögin sinna valatakse ja hülsse kalibreerin ikka selle õliga millise pudeli peal kirjas, et seda just sellega tehakse.
Muidugi keemikud võivad ehk paraja kõhutäie naerda saada, et narrid loevad aga etiketti ja selle järgi toimetavadki , aga mis sa hing teed, kui neist molekulidest tuhkagi ei jaga ja uskmatu Toomas kah just pole.

Mehed! Kas Te peale kalibreerimist kesti ei pesegi? Olen lugenud, et õlid rikkuvad püssirohtu. Isegi laetud padruneid ei tohtivat säilimise parandamiseks õlitada.

Pole pesnud. Pühin küll nartsuga peale kalibreerimist kuivaks. Paljukest seda õli ikka kesta sisse satub ja selleks ajaks kui rohu sisse saan on enamus kergesti lenduvaid ühendeid vast läinud (aerosoolides vahest).

Mis õlide kasutamisse puutub, siis alustasin Hornady pressiga kaasa tulnud õlist, aga see ei meeldi. Hirmus kuri hoiatus oli õpetuses, et üle ei määriks. Panin siis vähem (küll nii, et oli üleni "märg") ja ootasin kirjasõnas nõutud aja kuivamisega. Tulemuseks oli, et kestad poolkleepuva tati sarnase ainega koos ja iga teine kippus kinni jääma (Hornady matriitsid). Hornady press on ülitugev, hirmsa jõu tekitab ja seni olen kõik kestad ühes tükis kätte saanud. Aga hirmus kehva on kiskuda. Vähe parem on kui peale õlitamist kohe kalibreerid, aga siis ei saa eriti palju kesti korraga ette õlitada.

Viimasel ajal olen kasutanud WD-40. Ei ole paks (pole ilmselgelt ohtu, et õli jääb matriitsi ja kesta vahel takistuseks), ei kuva väga kiiresti ja võtab ka püssirohutahma osaliselt maha. Libe paistab ka teine olevat. Kuidas ta põlemist võiks mõjutada, ei tea. Seni on kõik paugud lahti läinud ja hajuvus küll suurem ei tundu (mõõtnud kiirust ühte ja teist moodi õlitatud kestadel küll ei ole).

Nii, et ei ole see õli tüübi, õlitamisprotseduuri, matriitsi ja kesta kaliibri/tootja kokkusobivus midagi nii väga ühene. Pigem jälgi, et liiga kõvasti ei pressiks. Kui ikka suht kergelt sisse ei lähe, siis ära suru ja vaata mis viga (õli vähe, liiga kaua kuivanud, kestaga midagi vms.). Kui kõik korras, siis vähemalt Hornady pressiga kalibreerimisel erilist, tuntavalt suurt jõudu ei pea rakendama (väikelaps jõuaks ka). Aga kui midagi valesti ja kinni surud, siis kaku või laud põranda küljest lahti (nagu 10" naela tõmbaks kangiga).

Ma kasutan kalibreerimisel sellist õli http://www.baltoil.ee/index.php?toode=630&alam=154

Oh jah! Eks sitt ja kotlet ole ka kaugelt vaadates üsnagi sarnased, lähemalt uurides aga selgub, et nad on siiski vägagi erinevad.

Kui sa antud määrde http://www.baltoil.ee/index.php?toode=630&alam=154 kohta ütled sitt siis soovitan sul enne proovida kui kommenteerida.
Ega kõik see mida ainult relvapoest saab ei ole veel maailma parim. Tööstuslikud määrded on väga head. Antud määrded on mõeldud masinatele millel hõõrde pindade koormused on tõsiselt suured ja määrimine üli oluline. Ka laadimisel on ju matriitsi ja kesta vahel hõõrdumine.
Ei sunni kedagi seda kasutama kuid ise olen X1r sprayga rahul.

Eks ta nii ole jah, et kaugelt vaadates on vasar ja haamer erinevad asjad, aga kui lähemalt vaadata, saab aru, et üks ja sama asi. See kalibreerimine, millega tegelevad laadijad on kõki mõki selle kõrval, mida metallitööstuses korda saadetakse.

Ei loe selle X-1R TTL Spray kohta kusagilt, et ta ei kahjusta sütikuid ega muuda püssirohu omadusi. Ma ikka seda pidasin spetsiaalselt padrunite laadimisel kasutatavate määrete puhul silmas. Jään endiselt enda arvamusele kindlaks, pole siin keegi veel suutnud ümber veenda.

ma võin vabalt eksida kuid ma ei usu et Lee´l ja Hornadyl on olemas oma labor kes töötab välja spets määrdeid just laadimiseks. Arvan et on leitud mingi suure tootja määre mis sobib ja müüakse oma nime all. Aru ma ei saa kuidas üks õli rikub tongi ja rohtu ja teine õli ei riku . Ega ma pole ka mingi keemik kuid mõni keemiat tundev inimene võiks selle lahti seletada (kas probleem seisneb lisandites või milles).Kui ma kasutasin Lee määret mis oli komplektiga kaasas (valge möga) siis kestad kleepusid pärast näpu külge ja press ( kest matriitsi sees) ei liikunud ka nii kergelt kui praegu kasutatava õliga.

Aegadel, kui punalipp hakkas triibuliseks minema, sai nende määretega mässatud parasjagu. Pressi , kui seesugust ei old , vaid suured kruustangid ja isetehtud kesta maatriksid. Lõpuks , kui sai enda tehtud press ja Hornady vidinad ostetud, selgus, et originaal määre töötas pressimisel kõige s....mini. Kasutusel siiani üks tavatavott, milles lisandina molübteen. Originaal määre on ainult hülsi otsa määrimiseks seespoolt. Kestad puhastan ära igaljuhul. Jamasid pole old.
Eks igaüks valib omale sobiva tegemise ikka ise !