No vat seda juttu võib vist küll jahijutuks pidada? Mis pidi sa siis kapis püssi hoiad, või uhasid enne kodust väljaminekut rauaotsast õli sisse ,või mis ime tehas sellist moona teeb millel kuuulid otsas lahti Sellised küsimused tekkivad sellise jutu peale!

väike teoretiseerimine.
Et, kui määrida kesti vaid väljast ja määre toimib - super. Kõik rahul ja jääb mõnikümmend krooni kokkuhoiuks.
Aga määrides kaela seest ja sellest määritud õlist osa satub põlemisprotsessis osalema? On variant, et ei juhtu midagi. Samas on ka teatud tõenäosus, et määrdejäägid võtavad põlemise lõpufaasist osa. Iga põlemine sõltub vast protsessis osalevatest komponentidest. Mõni komponent tahmab rohkem ja mõni sövitab tulemusena rauda, mõni põleb lihtsalt ja midagi kahjustamata ära. Muidugi on protsessi jääva õli kogus imeväike ja arvatavasti ei tee ta midagi. Silmaga ju ei paista miskit, vähemasti esialgu. Eks igaüks ise teab ja riskib - ise kaalub ka riski suurust, liiatigi, kui see võib olla vähese laskmise korral eriti väike.

.. ja võib olla on ka tehasesoovitused pikalt katsetamata, analüüsimata?

ning praktika
Kuna minu vähese laadimise juures seda õli palju ei kulu, ei pea ma oluliseks vaevaks soovitatud vahendit kasutada, liiatigi, kui asi toimib. Töötoas kindlasti on veel mitut sodi aga milleks mulle see katsevaev ja peavalu? Et hoida aastas kokku 41 krooni+postikulu (tellin ju muudki sodi aeg-ajalt)? Või kui krediitkaardiga riskida ei viitsi, siis 150 eek.

Võibolla tõesti, keegi seda ju ei ütle avalikult, kõigil nende toode ikka see kõikse parem ja siis ongi mõistlik, kui pesed kestad kõige lõpus kõigest puhtaks ja pole mingit muret, et kas on hästi põlev määre või kas ikka on piisavalt katsetatud ja kas pole määrdega liiale mindud jne. Ja palju mõnusam on säravat puhast padrunit rauda lükata, kui kleepuvat tahmast ollust. Kui kesti pesta, pole tegelikult vahet, millega neid kalibreerimiseks määrida (ise kasutan ikka seda soovitatud kõige kõiget).

Kuldile et jahijutt see pole ja lisaõli sai jah kena surakas rauda juurde lastud sest ilm oli vihmane ja õli pläskut ju metsa ei tassi,muudki kola palju,samuti ei taha ju et raud seest õhtuks punaseks veab.Padrun oli wini 45-70 mis vastu õhtut sellise pika lahja ja tagasilöögita paugu tegi.Mis seal muud olla sai kui et CRC õli kuuli ja hülsi vahelt sisse puges,hiljem ja varem pole sihukest asja juhtunud ja pole õlist tilkuva rauaga jahil käind.Vanasti hävitati ka lahingumoona nii et padrunid kuuma õli tünni valati ja sellega nende tulejõud olematuks muudeti.

Pöörlevate ja hõõrduvate detailide kaitseks seadmetel kasutatakse ohtralt õli, surudes surve all õli kihi detailide vahele.
Püsside konserveerimiseks kasutatakse paksemaid määrdeid, voi rohkelt paksemat õli. Käibel olev relv vajab õlikirmet, mis kaitseb rauda niiskuse ja hapnikuga kokkupuutumisest. (üks õli tilk jätab vee peale 8 ruutmeetrise laigu) Selleks piisab kui lükata rauast labi lapp millele eelnevalt pihustatud kergelt vedelat õli (mitte nii, et lapp tilguks). Enne laskmist soovitatakse liigne õli rauast välja lükata. Kui seda liigselt sinna ei pane siis pole nagu vaja ka enne jahti või laskmist ka välja lükata. Küll aga on hea pärast jahti vihmaga, kuigi pauku ei teinud, õlise lapi rauast läbi lükata.
Kui sa paned nii palju õli, et padrunisse jookseb, siis pead arvestama ka sellega, et talvel külmaga lukku kogunenud liigne õli hakkab tõrked põhjendama.

Kui ausalt öelda siis pole proovinud sütikuid ja rohtu õlitada ( see vist see ratsionaliseerimise teema , mida Kaupo kole ohtlikuks pidas ) Mina olen rohkem seal Kakukese parteis , kes kesti peale töötlemist peseb läbi korralikult .
Soomlasi on erinevaid Mõned neist on suisa Lapua ja Sako tehastele aluse pannud ja keegi ei virise .... Kus kasutatakse kõige enam moona , ikka sõjaväes ja sealset kasutuskogemust pole minul küll mingit alust kahtluse alla seada . Ega ei usaldagi pimesi kellegi arvamust . Ikka ära proovitud ise ja korduvalt . Kui midagi soovitan , siis ikka oma kogemusele tuginedes .

Jaapanis on noameistrite foorum ja kõrval kohe ka noateritajate foorum. Ühed meisterdavad ja teised ainult teritavad (lõikavad juuksekarva ribadeks ja viiludeks ja siis jälle teritavad!). Ja muuseas, mõlema foorumi postituste maht on suur! Meil oleks ka kestapesijate foorumit vaja! Juba mõttes näen igasugu imelisi vedelikke, bensiine, happeid ja auravaid vedelikke kolbides-retortides! Andke kestadele valu!

Kui vaevud 9 teemat alla poole kiikama antud alafoorumis siis ei aura seal miskit, aga kujutlusvõimel on tore sellegi poolest lasta lennata.

katseeksitusmeetod on tõesti kõige kindlam meetod

täna sai katseid tehtud....sain uue suure partii kuule ja hakkasin parimat col otsima...(mille ka leidin muidugist)
...aga selle töö käigus tekkis kaks ulakat mõtet...selleks sai kaks lisakatset tehtud:

1.määrdeks vesi????

kuna laadimismatriitsid on mul ca 10 aastat kasutusel olnud siis mõtlesin et aeg on teha neile mitte lihtne vaid kapitaalpuhastus....selleks lasin neil veic bensiinis liguneda....siis see ülakas idee tekkis ja viskasin sinna veel 5 kesta....kuivatasin kestad/matriitsid....siis võtsin klaasi vett kõrvale ja enne iga laadimist kastsin kesta üleni vette.....ja uskuge või mitte....täitsa tavaline laadimine tundus .....kuna veel on tuntud korrosiooni soodustavad omadused siis viskasin need viis kesta kui matriitsi pärast kalibreerimist igaks juhuks uuesti bensiini....uuesti kuivatasin....ja alustasin õliga tavalaadimist....

kokkuvõttes: tegin endale selgeks et jutud eriõlidest jms....on täielik jama...kes ei usu ....proovige ise

2. õli püssirohus???

laadisin 5 seeriaid....ja selliseid sai 9...siis vaatasin seda tühja rida karbis....ja jälle see ulakas idee tekkis....viimasele viiele jätsin eelviimasega sama col aga lisasin igale padrunile 2 tilka õli (kaalutud rohi kesta...siis lasin õli sisse kastetud kruvika otsast rohule kukkuda 2 tilka õli...suneco 2-taktil roheline e. nn. saeõli...ja kuul otsa)....ja siis üllatus ka mulle....viimase kahe grupi tihedusel vahet polnud....olin oodanud õliga grupi nihkumist veidi üles....aga tegelikult oli see grupp ca 1cm allpool

kokkuvõtteks: jutud õli (siin mõtlen küll ainult 2-takilise õli) plahvatamisest või püssirohu/tongi rikkumisest ei pea paika....kes ei usu ...proovigu ise

ps. katses osalesid: 243 norma kestad, zenith tongid, n-550 2,1g, lapua scenar 5,8g

Lase õlil ka nädala laagerduda ja proovi siis mis juhtub

huvitav küsimus iseenesest....arvan et ca 15 tundi nad seisid (laadisin eile õhtul...lasin täna)...aga kel huvi võib proovida....

Ma arvan, et saime kõik ühe näite võrra targemaks. Või siis hasartsemaks? Peaks ka katsetama, mis juhtub. Näiteks, kas võistlusseeria paugud (ja-jah, need, mis täitsa ühte auku jooksevad) hakkavad hajuma või eip mõju see.
Tea, mitu tilka julgen ise panna ...

arlese huumorimeel meeldib mulle...

enda kogemus ütleb siiski et normaalne hülsikaela sisepinna libestamine (kuhu kulub oluliselt vähem kui kaks tilka...kusjuures see tavapärane libestus oli katses tehtud ja need kaks tilka olid extra lisad...) ei tekita olulisi hälbeid...seda sai lihtsalt kordades suurema kogusega katsetatud....ja veelkord rõhutan...katses oli tegu 2-taktilise mootori bensiinilisandiks mõeldud õliga...mis on plahvatuse suhtes inertne ja just loodud selleks et ta ise ei plahvataks, ei tagitaks ja säilitaks oma määrimisomadused ka peale temast sõltumatut plahvatust....

arlese huumorimeel meeldib mulle...

enda kogemus ütleb siiski et normaalne hülsikaela sisepinna libestamine (kuhu kulub oluliselt vähem kui kaks tilka...kusjuures see tavapärane libestus oli katses tehtud ja need kaks tilka olid extra lisad...) ei tekita olulisi hälbeid...seda sai lihtsalt kordades suurema kogusega katsetatud....ja veelkord rõhutan...katses oli tegu 2-taktilise mootori bensiinilisandiks mõeldud õliga...mis on plahvatuse suhtes inertne ja just loodud selleks et ta ise ei plahvataks, ei tagitaks ja säilitaks oma määrimisomadused ka peale temast sõltumatut plahvatust....[/quote



Eks siis peale sellist katsetust, kus kuulid õlipadjal rauast väljuvad vaevalt teil enam raud ühte auku need kuulid lennutab.
Enne sellist katsetust tuleks varuda uus raud ja meister valmis, kes väljaveninud raua ära vahetaks

blaseri raua vahetan ka ise ca 30 sekundiga......ja neid on mul ka mitu samale püssile...

aga printsiibis on sul õigus....just selline lugu oleks võinud juhtuda (või ka juhtus?) peepk eelpool kirjeldatud juhtumil....kui õli (ja eriti külm suure viskoosusega õli) on vallis kuuli ees....aga mitte minu katses (vähemalt oletan/loodan seda )....sest seal toimus midagi analoogset kahetaktilise mootori tööga....plahvatusgaasidega kuuli järel dispergeerub õli suht ühtlaselt kogu plahvatuskambri seintele (mootori silindri/rauaõõne seintele)...kui see nii ei oleks ei kestaks ükski kahetaktiline mootor üle minuti ...ja järgmise kuuli (kolvikäigu) ette valli ei jää ....kindlasti mängib rolli töötemperatuur (loe:õli viskoosus on kõrgemal temp. väiksem e. "poeb paremini vahele")....kuna lasin õliga paugud viimastena (ees oli 35 pauku) siis raud oli ka suht soe..... siis samuti kindlasti kogus mängib siin rolli....tunnistan et esiteks mõtlesin panna kolm tilka...oleks nagu paremini kõlanud...aga lõin põnnama...ja panin kaks....

kokkuvõtteks: väljast määrige hülssi millega iganes...minupärast kasvõi veega (kui korrosiooni ei karda).....aga hülsikaela sisekülge soovitan libestada 2-taktilise mootori bensiinilisandiks mõeldud õliga