Sai käidud täna tiirus proovimas .308win erinevat moona (tehas + isearetatud) mis mul kodus oli. Distants 100m, püss Tikka T3 Varmint.

SAKO GAMEHEAD .308win (8g) tehasemoon


Lapua HPCE 6,5 g iselaetud moon (rohi vihtavuori n135 2,7g COL 66,95mm)


Sako laetud Nosler Accubond 11,7g tehasemoon


Barnes TSX 150gr ise laetud (vihtavuori n140 2,85 g COL 71,00mm)
1 grupp

2 grupp



Kui esimese kolme kuuli jooksuga võib rahule jääda siis TSX kuramus küll minu püssist nii ei jooksnud kui lootnud olin (ka foorumis kiidetud kuuli ülihead täpsust). Loobib laiali mööda lehte kui kurask. Peab veel proovima rohu kogusega mängida äkki sünnib mingi ime ja saab korralikult jooksma. Soovitused laadimiseks on lahkesti oodatud.

TSX on juba mitmel Tikka omanikul üllatavalt laia hajuringi andnud! Esimene üllatus on see, et Tikka jaoks on padruni C.O.L. umbes 1 mm lühem kui teistel püssidel, lukk ei lähe lihtsalt kinni!

Kas mitte kuuli hõõrdetakistuse erinevusest tingitud suuremast algkiirusest (kuni 50 m/sek võrreldes tavakuulidega) ei hakka raud rohkem vibreerima? Äkki peaks rohulaengut veel maha võtma?

Kiitus autorile ülevaatliku eksperimendi eest! Minul näiteks loopis Norma Vulcani poemoon päris laiali aga laetud moona puhul (veidi alla maksimumi, interbond) ülihea tulemus!

Barnese TSX pole loodud paberisse augu sisse tegemiseks, et võtame aga laengut maha, st alla min. Kas mitte nii ei muutu kuul vähese anergia tõttu juba täismantliks, st ei oma piisavalt energiat, et avaneks nagu vaja? Ise märkasin kataloogipakis selget vahet väiksema kaliibriga. Mida vähem energiat, seda vähem avanes.

Kakuke, täpselt nii, jahimoon tuleb laadida ikka nii maks laenguga, kui kannatab, muidu kaotab asi igasuguse mõtte.
Ivar, kui viitsid selle Sako laetud Nosler Accubond 11,7g veel ühe eksperimendi sooritada, siis proovi padrunipikkust mingi kümnendiku või kahe võrra lühendada ja peaks sõna otseses mõttes ühte auku jooksma.
Kogemus näitab, et kui tekib kaks sellist gruppi nagu sellel lehel näha, siis peale natuke padrunipikkuse sättimist saabki selliselt jooksma nagu üks kobaratest.

Üldiselt peaks padruni pikkuse leidmine toimima järgmiselt:
1)mõõdetakse ära padruni pikkus vindiharjadeni
2)laetakse kolm padrunit nii, et kuul jääks 0,25mm vindiharjadest, kolm padrunit 0,5mm vindiharjadest ja 0,75mm vindiharjadest. (loomulikult jahirelval peab padrun ka salve mahtuma, kui vaja, alustatakse pikkuse otsingut maks pikkusega, mis salve mahub)
3)mõõda ära, millise padrunipikkusega moon andis kõige parema tulemuse.
4)nüüd saad moona veel täpsemaks, kui laed parima täpsuse andnud padruniga võrreldes + - 0,1-0,15mm kolm padrunit.

Nii on RCBS-i juhendites kirjas, millest võiks ka siis juhinduda.

Vaat seda ma polegi veel proovinud, et tehase moona veidi veel ise timmida.
Olen nagu aru saanud et tehasemoon on Crimp Die´ga (http://www.leeprecision.com/cgi/catalog ... crimp.html) ka üle pressitud (ise pole seda kasutanud). Kuidas mõjutab hilisem kuuli liigutamine kestas lasu tulemusi?

Vot ei tea, aga Usakad ütlesid, et võivad suvalise tehase moona sinu püssist tollisesse ringi jooksma saada ja seda ainult padruni pikkust reguleerides.
Nii et see padruni pikkus on ikka pagana tähtis suurus ja isegi kümnendik mm mõjutab tulemust kardinaalselt. Ega siis naljapärast Baltic Hunter'i poodi RCBS-i Precision Mic ja korralik kuulipaigalduse matriits müügile pole ilmunud.

Järsku räägid lähemalt, et mis asjaga tegemist on ja milleks just hea on? Minu jaoks tundmatu maa.

Kasutan Mardi poolt pakutavat RCBS-i paigaldaja matriitsi ja igati rahul, aga tähtsam asi sinna juurde on vindiharjade kauguse mõõtja ja samas komplektis olev kestade kalibreerimisel kasutatav kesta pikkuse (kaelast kannani) mikromeeter, millega saab kalibreerimiseks pressi täpselt paika timmida. Seda kasutades ei tohiks tekkida probleemi, et mõnedel relvadel ei lähe luku polt kinni. Kaasas on ka vastav pikkuste tabel erinevatele kaliibritele.Kasutan 30-06 le tehtud mikromeetrit ja sama saan kasutada ka 308 kestade kontrollimiseks, sai tehtud üks vahetükk kuna 308 kest lühem teatud mõõdu jagu.
Soovitan kasutada kogu komplekti, siis võite loota ka headele tulemustele.
Näit. 308 Tikka Varmindiga peaks saama ikka ühe kroonisele mündile pihta 9,7 grammise Mega kui ka Accubondiga 100-lt meetrilt.

Ka paar näidet 7 mm Rem Mag Sierra MatchKingi (130 gr) ja Barnes TSX (140 gr) võrdlusest. Rohi VV N 560, relv Tikka T3 varmint. Sierra sain kohe ca 1 cm tihedusega jooksma, TSX-i ei saanud üldse. Proovisin TSX-i vahemikus 4,05 kuni 4,30 grammi 0,05 grammise muudatusega. Fotol on kusjuures TSX-i parim tihedus. Sierraga ei ole midagi võrrelda.Peab vist veel padruni pikkusega mängima.
http://www.hot.ee/aivarala//IMG_0538.JPG
http://www.hot.ee/aivarala//IMG_0541.JPG
http://www.hot.ee/aivarala//IMG_0543.JPG

Käisin täna proovimas Sako Arrowhead II (.308 win)nüüd siis laetud juba Swift Scirocco II kuuliga ja kuuli raskus 11,7 g .
Tulemus all pildil (8 lasku)

Minul sarnane probleem, et kipub tekkima kaks "aukudepilve". 100m-lt vahe umbes 4 cm kõrguses. Horisontaalis on praktiliselt 1 cm kõikumisega. Kasutan 180 gr Sierra GameKing laetuna VV N150 3,05 g (30-06 twist 1:10). Lasen liivakotilt.

Küll olen kahtlustanud mõne kinnituse lahtiolekut, prügi toru ja laadi vahel, aga ka seda, et hoian/toetan püssi erinevalt õlas. Kuidas meite täpsuskütid püssi hoiavad (liivakotilt lastes)? Kas võimalikult õrnalt (netis on näidatud, et ülikauglaskjad praktiliselt relva ei puudutagi - mõlema otsa all toed, mida reguleeritakse)? Ja kuidas nad sedasi "õrnutsedes" optikaga silmivahele ei saa kui relv tagasi lööb (nõnda rasked torud või?).

Mardi jutt viis muidugi mõttele proovida padrunipikkust reguleerida.

Nii see kindlasti ei ole . Proovi laadida näiteks Hornady 308 150 graini SST , noh kas või 30-06 le . Maksimaalse laengu piir on kuskil 930-940 m/s algkiiruse juures . Oleneb muidugi millist rohtu kasutada . Mis on tulemuseks - saad lastud uluki otse metsas peaaegu hakklihana kotti toppida . Ikka väga peab vaatama ka jahipadrunite laadimisel millise kuuliga ja kui tugeva laenguga laadida . Näiteks see SST käitudb juba kaunis viisakalt 308 winchesteri-ga kui algkiiruseks on vaid 730 m/s , kus juures see ei ole max laeng , pigem miinimum .

No siis pean ennast parandama. Maks laengu all mõtlesin ikka optimaalset maksimum laengut, mitte seda, palju maksimaalselt on võimalik üldse välja pigistada.
Selle 150gr SST peaks saama teoreetiliselt isegi 985 m/s lendama
Optimaalne oleks aga siiski 846 m/s.
Postituse mõte oli aga eelkõige see, et jahimoonas ei kasutataks alalaenguid, kuulil peaks jätkuma ikka piisavalt energiat uluki surmamiseks.

SST on tiirukuul. Jahti kõlbab rebaste "õhkulaskmiseks" kui kardad et täismantel või küla peale minna. Tõesti peab vaatama millega jahimoona ikka laed.