no tegelikult on asi küll nii, et 0,01 täpsusega kaalud (mis on tõesti lubatud piirides täpsed), peaksid olema klaaskapis, kuhu tuul peale ei puhu ning alus on stabiilne (eraldatud tuuletõmbest, kõndimise vibratsioonist, ei mängi õhuniiskusega, temperatuuriga ehk peaks olema lihvitud kivist alusel+hügromeetrid+tõmbekapid jne). See 0,01 g on juba selline mõõtmistäpsus, et loomulikult kaalu lähedale paigutatud halogeenpirnid mõjutavad tulemuse täpsust. Asi on lihtsalt soojuskiirguses, -paisumises ja selle mõjus kaalu mõõtmiselementidele ning alusele. Kui kaal ei ole paigutatud vastavale aluspõhjale, siis võib see soojuskiirgus seda põhja painutada siia-sinna ning muuta loodis olemist ehk kogu näidu tulemust või tõepärasust. Kuulge, olge nüüd normaalsed, sellise täpsusega kaalule mõjub ka see, kui hingate plaadile või jätate ukse või akna lahti nii, et tekib toas mingisugune õhuvool.
Aga kui keegi sellise täpsusega kaalu taadelda tahab, siis selleks on Eestis täiesti olemas firma(d), kes seda teha suudavad. Ainult et, see taatlemine ei ole odav lõbu. Millegi pärast ma ei arva, et kodustes tingimustes 0,01 g täpsusega kaalu pidamine ennast ära tasuks isegi võistluste tarbeks padrunite laadimise puhul.

teemast siis

kuna juhuslikult saadeti mulle toimetuse poolt viimane metsastyslehti trapper (no täitsa juhuslikult ühel jahipildil olen) siis seda ajakirja tunnistan et üleüldse esmakordselt lugedes avastasin suurepärase artikli.... trapper test.... kolme premium kuuli nosler accubond, remington accutip ja hornady interbond kohta. artikkel kolmel lehel heade tabelite ja fotodega ning märklehtedega (150m)....imetlema paneb soomlaste põhjalikkus teema käsitlusel kuna sama kuuli (oma kolmes alaliigis 165gr,150gr ja 180 gr) testiti paralleelselt kahest relvast üks siis 308 ja teine 3006. ....
ja mis kõige olulisem...vähemalt mulle jäi mulje et tegu polnud mitte mõne firma sponsorreklaamüritusega vaid tõsise range metoodikaga läbiviidud erapooletu katseseeriaga

....tabelitest võib leida häid vihjeid ka laadimisandmete (rohi, kaal ,col, algkiirus) kohta....

Tulemus kõigil kuuel juhul selgus suurepärane sobivus kaurismetsästykseen

aga mõtlemapanevaid nüansse on küllaga (näit n acc 165gr säilitas 93% kaalu rem acc 165gr vaid 68% kuigi fotol mõlemad ilusasti avanenud ja väilmuselt suht sarnased)

krt midagi sellist võiks ka meie ajakiri jahimees teha!

Esmakordselt tõesti, kuna tegemist alles esimese soomekeelse numbriga
Rääkisin Riihimäel selle lehe loojatega ca pool tundi juttu, väga muhedad vanad
See leht siis loodud niiöeldes jahimehelt jahimehele. Lehe tegemisel saavad kaasa lüüa kõik asjast huvitatud, toimetus maksab lehes avaldatud materjali puhul autorile honorari 100 eurot lehekülje eest Oodatud on kõik kirjutised, mis võiks ka teistele huvi pakkuda: muljed meeldejäävast jahipäevast, reisikirjeldused, kogemused relvade ja laskemoonaga ning muud huvitavat. Saata võib ka fotosid. Koduleht aadressil http://www.trapper.fi, toimetaja aadress kenneth.karp@trapper.fi
Põnev artikkel oli ka põdrajahist vibuga Newfoundlandis Kanadas, õpetlik jutt koos piltidega jahinoa teritamisest ja palju muud!
Lõbus lugu ka talvisest ilvesejahist Vaibla kandis Põltsamaa lähedal, kui ilves keset aju hundiks maskeerus

PS. Lehte saab ka meile tellida, aastane tellimus messipakkumisena oli 44 euri.

jah rootsis samuti erinevates ajakirjades palju erineva kaliibri ja kuuli teste koos piltidega

Sai täna tiirus käidud
Ainuke mis suunurgad ülesse ajas oli A-max
http://www.hot.ee/mirjan79//IMGP8315.JPG [img][img][/img][/img]

180gr Ttsx 308win 15m oleksin oodanud suuremat lõhkumist kondi tabamusega.

Lasin 150m 30-06 11,7g Sako poolmantliga. Läks käpa tagant sisse ja teiselt poolt tuli samast kohast välja u sama auk.

Mul sama asi mis sokul juhtunud, lasin ilvest 90 m pealt Norma Vulkaniga, kal 30-06, kuul 11,7 gr. Loom kukkus jala pealt. Tagumise käpa luud riivas aga kuul õnneks ei avanenud. Eks rabasega ole ka vahel nii, et kord isegi soolikad väljas, teinekord suurt auku polegi.

Kukkus jala pealt ja riivas tagumist käpaluud....et siis välja tulekul riivas ja ei avanenud või sisse minekul??

Tagumist, st tagapool (looma teisel küljel) olevat esikäpa luud, kirjutasin vist jah vähe segaselt. Jah, välja tulekul riivas.

Huvitav....ilves nüüd nii pehmeke kah ju ei ole,et isegi vulkan ei avane.Antud situatsioonis tõesti hea,et ei avanenud aga tegelikult ise oleks peale seda vulkani põõsasse heitnud ja hakanud midagi muud asemele otsima.

Vulkan ongi minu jaoks põõsas aga mitte selle juhtumi pärast. Üldiselt võiksin kuuli küll kiita. Kord lasin suurt kulti jooksu pealt, tabasin abasse, loom jooksis max 50 m peale lasku. Kuuli pärast kätte saades oli tina kuuli korpusest irdunud ja üsna killustunud. Ilvesega läks jah õnneks, nahk jäi terveks

Tegelikult pole põhjust oodata, pean silmas rebase puhul. TSX on suuruluki kuul ja rebane oma 15 cm paksuse torso ja sõrmejämeduste luudega on juba ise liiga õhuke ja õrn, et see kuul jõuaks avaneda niipalju, nagu tootja on mõelnud teda avanema suuruluki sees. Mul on endal võrdlev kogemus olemas Hornady 180 gr SST ja sama raske Interbondi osas. Identse BC-ga kuulid, mugav kasutada ühte rebase (SST) ja teist suuruluki (IB) jaoks, aga pahatihti muidugi on rauas ja salves Interbond, kui oleks vaja SST-d. Ning ongi tavapäraselt juhtunud see, mis juhtuma pidi - rebane küll tabatud, aga n-ö liiga vähe puru kuuli ja kaliibri ja tabamuse kohta. SST-ga pigem üle mõistuse rohkem puru kui vaja ja kui veel A-Maxi võrdlus oleks endal siia juurde lisada, siis tuleks rebast vist kühvliga põllu pealt kokku korjata.

Seega suurulukikuulid võivad väga vabalt olla disainitud nii peene vahega, et liiga kerges/pehmes/õhukeses "materjalis" ei avane kuni tootja lubatud läbimõõduni, küll aga teevad seda suuremas loomas.

BM

Mul võrdlus kesiku najal olemas.Peale rebase laskmist paar tundi hiljem lasin rebase kõrvalt sea.Käpast sisse,süda puruks ja teiselt poolt ribidest välja(oli vähe viltu ees).Väljumis auk u. sama suur kui rebasel või u. cm suurem,kops igas tahes turritas vähe välja.Ei teagi miks sellest pilti ei teinud.

Oma vanast relvast, 222RemMag( 5,7x47), kuul Sako 55gr( 3,56g) kui ei eksi, oli No.110. Kasutasin kitsede/sokkude jahiks distantsidel 100+m, ( ligemalt lasta polnud sportlikku hasarti)
Tulemus ( päris mitme mitmekümne uluki peale kokku) umbes 50/50 oli selline,et osa laske olid n.ö. "puhtad", teised aga nii, et väljund haav nahas oli kõigest ca.1cm, aga sees oli kõik ribadeks, kopsu/südant polnud ollagi. Mis kõige huvitavam, peale sellist tabamist niimõnigi kits jätkas kuskil 1 min.rohu söömist nagu midagi polekski juhtunud, alles siis vajus kokku. Korra lasin sellest relvast rebast nii 75m pealt eest. Kuul läks pikki selgroogu, lõikas repsu sõna otseses mõttes pikkupidi pooleks.
Nii et kuuli avanemist mõjutab ikka väga tugevalt tabamise koha "kõvadus" ja tabamise nurk kuuli sisenemisel kehasse. Arvan, et mistahes poolmantel kuulil .