ümberlaadimine

[kaarelj]

Küsimus sis selline, et plaan õhtul koprajahti minna ja leidsin karbitäie 16 cal alakaliibrilisi(vist on sest kuulile lähevad kestad ümber) kuule, kuna mul kaalu hetkel käepärast pole, tekkis kysimus kas ma võin panna sama rohukoguse(ühest padrunist välja ja teise asemele) mis mul 000 padrunites on või peab kogust vähendama. Ärge tümitama hakake, ma niikuinii enne ei tee kui asi kindel

[Ahto Kattai]

Kõik sõltub kaalust.Kui vahetad raskema (hvlilaengu) kergema kuuli vastu ei juhtu midagi ja alakalibriline kuul ilmselt seda on,ilmselt jääb küll osa rohtu põlemata,kuna vastukaal väiksem.Kunagi sai laiskusest ise ka sportingu paukusi ümber laadida,haavlid välja ,konteineri osa maha lõigatud ja "Poljevi" kuul otsa.Ega ta nüüd päris õige asi pole ,aga asj ajas ära. Hea oleks kui padruni ots oleks muidugi uuesti valtsitud ,muidu võib teisest rauast kuuli padrunist välja põrutada ja lased viimati püssi lõhki

[kaarelj]

Laadisin kolm tykki, ei raatsinud kohe loomapeal proovima hakata ja lasin sis märki, tagasilöök oli nõrk, kuul ei jooksnud hästi, ja pappkest oli pikki lõhki, mettallosa oli ka papist kohati lahtine pärast pauku(st. katki noh). Ühe paugu tegin, rohkem ei raatsinud ja mõttetu värk minuarust, muidugi sai kiiruga laetud kah aga enam nii ei tee. Otsin isa vanad kaalud mõllud välja ja laen nagu kord ja kohus
Aa ja muide, selles oli sul kult õigus jah, püssirohi polnud korralikult põlenud, väikseid tykikesi oli toru lõpus näha.

[mustlesk]

Vene aeg sai ise ka niimoodi tiirus kuuli pauke tehtud. Noaga kesta valtsitud osa ära, haavlid välja ja kuul asemele. Lasin ise ja lasid paljud nii, ei juhtunud midagi ja tuli tulemust ka.

[kaarelj]

Ok, mul oli rohkem laadimise viga, see pappkest vist ei kannata seda kuuli, rebib kesta lõhki.

[aivar00]

See kesta lõhki rebimine vast ikka mitmekordse kesta kasutamise tagajärg. Vähemalt minu kogemus on selline. Uus tehase pauk pappkestas on vast 2-3 korda puru läinud. Muidugi minu sile aastast 1954. Ei ole küll pikka aega siledale tehase moona peale "taldrikupaukude" ostnud, kuid kaubanduses nagu pappkesti ei ole trehvanud ka. Endale nad meeldisid rohkem kuna kannatas hästi otsa keerata ümberlaadimisel. Plast kipub kole kange olema ja troppide paksus ka veidi kõigub. Sellest ka iga enda laetud padruni pikkus natuke erinev. Selle talvise faasanijahiga sai ka viimane "Sokol" ära kasutatud. Uut X tootja kallihinnalist rohtu siledale ostma hakata ja siis laenguid katsetama- ei pea enam vajalikuks. Vajadusel lihtsalt ostan need mõned karbid valmismoona. Praeguste hindadega tundub, et rahalist kokkuhoidu ka ei teki-ainult ajakulu.

[Tiit Karp]

Ok, mul oli rohkem laadimise viga, see pappkest vist ei kannata seda kuuli, rebib kesta lõhki.

Pappkestad lähevad lõhki ka siis kui liiga kuivas hoitud.

[Olavi Kool]

Vanasti oli paljudel taatidel komme hoida oma padruneid ahju peal soojas, et pappkestadest metsas kogunenud niiskus välja ajada. Aga tulemus oli selline, et kestad lagunesid juba esimesel laskmisel ja kahju kui suur, arvestades tolleaegset padrunikomponentide kättesaadavust. Aga kus sa tohtisid taate õpetada. Liigses soojuses hakkab ka püssirohi oma omadusi muutma ja sealt tükib välja lenduma selline kaval nitro element mis põlemiskiirust reguleerib. Plastikkestaga jahipüssi padruniga pole hullu, seal rohi kinnipressitud ja pea hermeetiliselt suletud. Hollem lugu vindi moonaga. Tean juhust kus pool aastat katlamajas katla peal pidevalt 60 kraadises soojas seisnud korralik jahimoon tegi ikka tõsiseid kärakaid ja minumäletamist mööda lõhkus ka püssil üht-teist ära. Kes on vanemaid vindi padruneid avanud ja kuulnud kuidas mingi gaas sealt sutsuga välja tuleb see taeab millest räägin.
Pea sama juttu olen ka Anti Levandilt kuulnud aga tiba värvikamas esituses.
Iseenesest olen juba teemast ammu väljas aga see sama nitro lendumine ongi põhjus miks peab püssirohi olema pimedas ja suletud ning soovitatavalt jahedas.

[kaarelj]

Jah, need kestad olid seisnud võibolla 10 aastat juba, alguses olid katlamajas ja nüüd paar aastat sahtlis kuivas ja jahedas, üleüldse on kogu 16 cal laskemoon seisnud mul väga kaua. Isa kasutas viimati seda püssi vb 8 aastat tagasi, sellestajast ongi jäänud kõikse tavaar mis mul on, pool purki sokolit sinnahulka.

[duv]

Vanasti oli paljudel taatidel komme hoida oma padruneid ahju peal soojas, et pappkestadest metsas kogunenud niiskus välja ajada. Aga tulemus oli selline, et kestad lagunesid juba esimesel laskmisel ja kahju kui suur, arvestades tolleaegset padrunikomponentide kättesaadavust. Aga kus sa tohtisid taate õpetada. Liigses soojuses hakkab ka püssirohi oma omadusi muutma ja sealt tükib välja lenduma selline kaval nitro element mis põlemiskiirust reguleerib. Plastikkestaga jahipüssi padruniga pole hullu, seal rohi kinnipressitud ja pea hermeetiliselt suletud. Hollem lugu vindi moonaga. Tean juhust kus pool aastat katlamajas katla peal pidevalt 60 kraadises soojas seisnud korralik jahimoon tegi ikka tõsiseid kärakaid ja minumäletamist mööda lõhkus ka püssil üht-teist ära. Kes on vanemaid vindi padruneid avanud ja kuulnud kuidas mingi gaas sealt sutsuga välja tuleb see taeab millest räägin.
Pea sama juttu olen ka Anti Levandilt kuulnud aga tiba värvikamas esituses.
Iseenesest olen juba teemast ammu väljas aga see sama nitro lendumine ongi põhjus miks peab püssirohi olema pimedas ja suletud ning soovitatavalt jahedas.

Ahju peal laskemoona hoidmine on selle surm! Peale püssirohu omaduste muutumise laguneb sütikutes olev segu ega sütti enam lööknõela löögist. Omal palju kogemusi nõuka ajast, kus just ahju pealt saadud laskemoonaga jama oli nii, et vahel terve partii mitukümmend padrunit tõrkusid.