Sierra MatchKing 150gr 308 Win

[kakuke]

Sain mehelt prooviks, kes kurtis, et pole seda oma Sako 75´st jooksma saanud. Endal Tikka T3 hunter kust seni parima tiheduse saanud kuulidega, milledele taha aetud maximumi lähedane laeng. Panin samas usus 5tk kokku max laenguga ja tihedus täitsa metsas. Hiljuti Sako 8g FMJ´ga sain väga kena grupi. Sierra retsept mille kokku panin on siin: N140 47gr ja col 71mm
Järsku peaks proovima min laenguga?
Millega teised jooksma on saanud?

[wsm]

Jah, ega need maximumi lähedale laetud laengud midagi erilist täpsust ei saavuta, kuna kõik põhjused on ikkagi relva raua vibratsioonis lasu hetkel. Varmint rauad on stabiilsemad ja võimaldavad laadida tugevamaid laenguid. Tavalisd hunterid seetõttu valivad rohkem mooma, millega korralikku tihedust saada. Seega üldiselt täpsusleangud ei ole eriti tugeva rohulaenguga. Siin üks Sierra täpsuslaeng: .308 WIN
Kuul Sierra HPBT MatchKing 150grs
C.O.A.L. 2,775",Viht.N 140 43,1grs , 823 m/s

Edu.

[M695]

Ei hakkanud uut teemat tegema
Küsimus et kas keegi laeb 222rem ile sierra match kingi 52 grainist N120 rohuga ka?
N135 miinimum laeng 1,49g mahub vaevalt sinna kesta ära, ei kujuta ette mismoodi seda laengut seal tõstma veel peaks, siis vist kuuli ei saakski enam otsa.

[kakuke]

Jah, ega need maximumi lähedale laetud laengud midagi erilist täpsust ei saavuta, kuna kõik põhjused on ikkagi relva raua vibratsioonis lasu hetkel. Varmint rauad on stabiilsemad ja võimaldavad laadida tugevamaid laenguid. Tavalisd hunterid seetõttu valivad rohkem mooma, millega korralikku tihedust saada. Seega üldiselt täpsusleangud ei ole eriti tugeva rohulaenguga. Siin üks Sierra täpsuslaeng: .308 WIN
Kuul Sierra HPBT MatchKing 150grs
C.O.A.L. 2,775",Viht.N 140 43,1grs , 823 m/s

Edu.

Enamasti sobinud minu relvale just aeglasema rohuga max laengud, st tihedused sellega paremad tulnud.
Proovisin ka pakutud retsepti ära. Nagu käe pealt oleks lasknud. Tihedus ei kannata kriitikat. Pärast lasin oluliselt parema grupi Megat otsa.

[kirp]

MK on kuidagi kitsma otsaga (nt. võrreldes Lapua Scenariga) ja tundub olevat kapriisne COL osas. Aga tolle pikkuse timmimine on üks vähe tänuväärne töö. Minu arust pole mingit loogikat, et kuidas ballistika muutub. Väga tihedalt vindiharja laadimisel hakkavat ka surve mutuma. Kui just on kiirusemõõtja võtta, siis vahest tasub jantida.

Aga kas Scenar ei rahulda? Too ka väga kuulsusrikas ja paljukiidetud oma täpsuse poolest. Saad odavamalt ka kätte.

[Kaupo Kindsigo]

Ei hakkanud uut teemat tegema
Küsimus et kas keegi laeb 222rem ile sierra match kingi 52 grainist N120 rohuga ka?
N135 miinimum laeng 1,49g mahub vaevalt sinna kesta ära, ei kujuta ette mismoodi seda laengut seal tõstma veel peaks, siis vist kuuli ei saakski enam otsa.

Kogu Eesti VSS-Komb, VJS paremik laadib 222 Rem tarbeks Sierra Match King kuuli just Vihtavuori nr 120 rohuga, laeng kõigub 1,15 g-1,20 g vahel ja täpsemat kuuli kasutusel lihtsalt ei ole!

[Mart]

...tundub olevat kapriisne COL osas. Aga tolle pikkuse timmimine on üks vähe tänuväärne töö. Minu arust pole mingit loogikat, et kuidas ballistika muutub. Väga tihedalt vindiharja laadimisel hakkavat ka surve mutuma. Kui just on kiirusemõõtja võtta, siis vahest tasub jantida.

See õige COL-i leidmine ongi ju terve selle iselaadimise point, kui seda teha ei viitsi, pole mõtet neid padruneid valmis uhmerdadagi. Siis pole ju vahet, mis kuuli otsa virutad või millist rohukogust kasutad.
Grupi tiheduse annabki õige COL. Kui ei usu, siis lae samade parameetritega padrunid ja muuda ainult COL-i nii 0.2mm sammuga ja võid ise veenduda, et saad grupi suuruse seinast seina. Algul hakkab grupp kokku jooksma, siis jälle laiali.
Laadimistarvikute tootjad ju toodavad sellesamuse COL-i mõõtmiseks ju mitmesuguseid abivahendeid.
Teine tähtis mõõt on HEADSPACE ,ei oskagi eesti keelset vastet pakkuda, näiteks pudelikael-hülsidel hülsi õlast hülsi põhjani. See on standartne suurus kaliibriti SAAMI standardi järgi ja õigemini peab standardile vastama padrunipesa. Headspace näitab ära, kui "lobedalt" padrun padrunipesas istub, mida rohkem on hülss matriitsis kokku surutud, seda rohkem ta plahvatuse ajal paisub.
Väga hea abivahendi nende mõlema mõõdu kontrollimiseks on tootnud RCBS Precision Mic nime all. Kui sellega mõõta üle laskemoona tootjate toodang, siis on selge, miks mõnest toodangust ei saagi tihedamat gruppi, kui 5cm loota. Asi nimelt selles, et toodangul ei ole stabiilsust, mõõdud kõiguvad ikka väga palju. Kõige stabiilsem toodang, mis mõõtsime on Normal ja Sakol, neil oli karbi peale paar musta lammast, mis erinesid oluliselt ülejäänutest COL-i suhtes, hülsid olid enam-vähem. Edasi S&B , mille toodangul kõikus peale COL-i ka juba Headspace tublisti, "vigaseid" padruneid oli nii kolmandik. Vene moonal kõikusid kõik mõõdud igate pidi.
Kõige täpsema moona sain ise laetuna, ei mingit kõikumist, isegi tuhandikku mitte. Kasutan LEE laadimiskomplekti, täiskalibreeringuks RCBS-i kõige tavalisemat matriitsi ja kuuli paigaldamiseks mikromeetriga RCBS võistluseeria matriitsi.
Ja nüüd kõige tähtsam - sa ei saa kunagi öelda, et see moon, mis minu püssis hästi jookseb, teeb seda ka sinu relvas. Sellepärast pole ka kunagi teistele laadinud. See on ikka tubli mitme päeva töö, et mingit kuuli kellegi püssis jooksma saada ja lõpuks ei pruugigi, kuna mängu astuvad veel sellised näitajad nagu TWIST ja kuul ise, jooksma saamise all pean silmas gruppi 15mm või vähem.

[Sarvik]

101% mardi jutuga nõus...lisaksin siia vaid enda kogemuse
...seda parimat col maksaks hakata otsima sealtkandist kui kuuli juhtpinna tagaosa lõpeb ja hülsikaela sisekülg algab samast kohast...see ei pruugi olla nii iga kuuli ja iga püssiga...aga ehk aitab see vihje lihtsalt kellelgi aega ja raha veic kokku hoida...niikuinii tuleb katseeksitusmeetodit ikka kasutada....
...tõenäosus et kellegi leitud hea parunisedistus sobib ka sinu püssile on siiski küllat suur...just andin prooviks ühele tõsisele laskurile omalaetud nosler bt....lasi 5 lasku kuul kuuli...ja tellis mardilt kohe kuulid.......üks teine mees lasi eelmine talv minu tiiru/trennipauguks mõeldud 8g fmc lapuadega 42 rebast....

ja mõned minu relvadele sobivad padruniseaded
* 3006 lapua fmj 8,0 n-130 2,7 col 77,4
* 3006 nosler bt 180gr n-160 3,6 col 85,1
* 308 nosler bt 180gr n-150 2,75 col 72,4

[kakuke]

See õige COL-i leidmine ongi ju terve selle iselaadimise point, kui seda teha ei viitsi, pole mõtet neid padruneid valmis uhmerdadagi. Siis pole ju vahet, mis kuuli otsa virutad või millist rohukogust kasutad.
Grupi tiheduse annabki õige COL. Kui ei usu, siis lae samade parameetritega padrunid ja muuda ainult COL-i nii 0.2mm sammuga ja võid ise veenduda, et saad grupi suuruse seinast seina.

Siin on miskit uut minu jaoks. Kogu aeg kokku tagunud erineva rohukoguse ja ühe ning sama col´iga pauke, lootuses, et selliselt saan kätte enda püssi jaoks sobivaima padruni (sortinud parima tihedusega moona välja). Saan ma õieti aru, et olgu rohukogus milline tahes, samasuguse grupi saab igal juhul kätte col´iga mängides?

[Sarvik]

to kakuke: see col pikkus ei ole üksitivõttes imerohi....tegu on ikka mitme muutujaga võrrandiga kus col on vaid üks komponent.
....ja mardi ülimalt õigele jutule lisaks veel üks võimalik lisamuutuja....nimelt on kuulipaigaldusmatriitsi võimalik reguleerida (vähemalt rcbs matriitsi on) peale col pikkuse veel nii et ta hakkab ka hülsikaela kinni valtsima...ja seda niiet ta teeb seda kas rohkem või vähem või ei tee üldse....col pikkusega mängides veenduge et ta ei teeks seda üldse...sest nagu see hakkab juhtuma toimuvad rohu/kuuli tasakaalus väga suured muutused ...kõvasti kinni valtsides saate küll väga ökonoomse padruni ..... tulemus sama mis overlouded rohuga
...muideks ääremärkuseks veel see et hülsikaela kinnivaltsimine võib toimuda ka täiesti ootamatult/teadmata püssipadrunipesas kui on tegu õigesse mõõtu trimmimata kestaga või aastaid korralikult puhastamata padrunipesaga....

kogu asja point on selles et millise padrunisisese rõhu juures hakkab kuul liikuma ja kui palju on selleks hetkeks rohtu veel põlemata....col muutmine muudab hülsi esmase põlemiskambri ruumala....mida sügavamal on kuul ja mida raskem/inertsem ta on ning mida kõvemalt kinni valtsitud seda hiljem ja suurema rõhu juures hakkab ta liikuma sama rohukoguse juures....

[kirp]

Vaieldamatult on COL täpsuse üks "garante". Aga mulle tundub, et on tema pikkuse suhtes kapriissemad ja vähem kapriissemad kuulid. Ja kapriissemad tunduvad olevat sirgema ja nooljama küljega (ei oska teisiti seletada). Kui vaadata kõrvuti Sierra MK ja Scenarit (mis on muidu kujult pea identsed), siis saab küljejoone järgi vahet aru. Sama COL puhul (mis on ju lihtsalt kuuli otsast mõõdetud pikkusmõõt) istub üks kuulitüüp teisest erinevalt vindiharjadesse, sest vindiharjaga puutab ta kokku alles kohast, kus kuuli ots laieneb "paksuseni" toru läbimõõt miinus vindiharjade kaks kõrgust.

Nii Scenar kui GK on täpsed kuulid ja vaieldamatult end tõestanud. Tore kui VSS mehed on Sierra MK-ga rahul (kuigi sellelt distantsilt on raske uskuda arutluse all oleva kahe kuulitüübi suurt erinevust, 600m pealt aga küll). Et illustreerida paljude tundmatute olemasolu võin tõdeda, et minu 308 torust lendab sama raske, sama laengu ja COL-ga Match King kohe tunduvalt halvemini kui GameKing (kuigi idee poolest on just esimene täpsuskuul ja teine "tavaline jahiubin"). Müstika! GK-ga mässad hingamise, päästmise ja ei tea mille kallal veel, et tulemust tihedamaks saada. Kui siis lõpetuseks eriti head tuju tahan saada, panen sisse 3 GK-i ja imetlen auku, kus kuulide arvu on vahetevahel raske eristada.

COL sättimisel ei tööta minu kogemusel teooria, et lae aga tihedalt keermesse (või võimalikult tihedalt), siis "hüppab" kuul kiiresti torusse ja täpsus on parem. Minul on hakanud niiviisi laetud padrunid just pilduma, kusjuures tundub, et osadel on tekkinud ülerõhk. Tunduvalt edukam on olnud COL-id kusagil 1 mm vindiharjadeni (see muidugi kõigub olenevalt kuulist ja rohu hulgast). Ja eks vahel peab lihtsalt õnne olema - kobatad kohe väga hea kombinatsiooni otsa, vahel jandid pikalt katsetada ja ikka ei saa asja.

[hendrik]

COL sättimisel ei tööta minu kogemusel teooria, et lae aga tihedalt keermesse (või võimalikult tihedalt), siis "hüppab" kuul kiiresti torusse ja täpsus on parem. Minul on hakanud niiviisi laetud padrunid just pilduma, kusjuures tundub, et osadel on tekkinud ülerõhk.

Milles selline "ülerõhu" tunne väljendub?

Loogika ütleb, et mida pikem padrun, seda väiksem ülerõhk - gaasid suruvad kenasti kuuli tagaosale. Kui kuul on padrunis pikemalt, siis surve on osaliselt ka küljele...

[Mart]

Oot-oot, kuidas te seda COL-i mõõdate. Õiget COL-i selle ballistilises mõttes ei saa, kui mõõta nihikuga padruni pikkust, sest kuulid on erineva koonuse kujuga. Meil on vaja ideaalset kaugust vindiharjadest. Mina kasutan RCBS-i Precision Mic-i ja RCBS-i instruktsioon on järgmine. Mõõdad ära pikkuse vindiharjadeni, siis laed kolm padrunit 0.25mm harjadest, kolm padunit 0.5mm harjadest, kolm padrunit 0.75mm vindiharjadest. Vaatad milline pikkus andis parima tiheduse. Kui tahad, võid nüüd veel pikkusega mängida, laadides kolm padrunit + - 0,12 mm. Selliselt talitades peaksid leidma parima COL-i oma padrunile.

Rohu kogusega mängitakse suht vähe sellepärast, et kuul peab ju energi ka sinna pikema distantsi taha viima.

Vindiharjadesse laetuna ülerõhu tekkimise näitena on toodud tõkkiskinga auto ratta ette asetamisega. Kui tõkkisking vastu ratast, siis paigalt võtta suht suurt gaasipedaalile surumist nõuab, kui tõkkisking aga 20cm rattast ettepoole asetada, siis sellest üleveeremine suht lihtne ettevõtmine.

[kirp]

Aga mis COL on laadimisraamatutes? Minu arust ikka padruni üldpikkus. Padrunipesa ja vindiharjad võid ju täpselt selle spetsiaaljubinaga ära mõõta küll (sisuliselt peaks olema ju tegemist padrunikujulise asjandusega, millel "kuul" n.ö. liigub), aga kui sügavale konkreetse kuuli torusse peab pistma enne kui ta vindiharju puudutab, oleneb väga kuuli kujust ja vindiharjadest (kõrgus, algusenurk). Kas sellel spetsmõõtjal on vahetatavad, erineva kujuga otsad või käib sinna originaalkuul mõõtmise ajal kuidagi sisse?

Üheks lihtsaks mooduseks peetakse püssirohuta aga lohvka kuuliga padruni padrunipessa lükkamist nii, et kuul luku tasasel sulgemisel sissepoole liigub. Tolle viimase, hästi odava meetodi puuduseks on see, et peab timmima kuuli lohvkasust (et kinni ei jääks ja luku lahti tehes otsast ära ei tõmbaks) ja ikkagi jääb võimalus, et erineva surve mõjul saad erineva tulemuse, sest väga nooljatel kuulidel on külg niivõrd "libamisi", et võid kuuli nagu korgi rohkem või vähem "pudelile peale keerata". Aga õnneks peab konkreetse püssi padrunipesa mõõtma vaid korra ja siis vaid kulumise kahtlusel.

Kakukesele ülerõhu kohta: sütiku lööb laiaks nagu pannkoogi ja vahel ei saa ka lastud padrunit kätte, halvemal juhul saad sihikuga vastu nina.

[Mart]

Aga mis COL on laadimisraamatutes? ... Kas sellel spetsmõõtjal on vahetatavad, erineva kujuga otsad või käib sinna originaalkuul mõõtmise ajal kuidagi sisse?

Üheks lihtsaks mooduseks peetakse püssirohuta aga lohvka kuuliga padruni padrunipessa lükkamist...
Kakukesele ülerõhu kohta: sütiku lööb laiaks nagu pannkoogi ja vahel ei saa ka lastud padrunit kätte, halvemal juhul saad sihikuga vastu nina.

Jah, raamatutes on toodud see nihikuga mõõdetav pikkus. Reaalselt sinu relvale ideaalne COL on hoopis teine.
RCBS-i Precision Mic komplektis oleva mõõtmisvahendiga mõõtes ei saa päris täpset mõõtu. Parim lahendus on see mida kirjeldasid, ainult ka selleks on abivahend välja töötatud, Stoney Point O.A.L. Gauge, üks parimaid. Seal kasutadki mõõtmiseks reaalselt seda kuuli, mida laadida tahad.
Kodukootud lahendus on veel selline : lõika hülsi kaela lõhed, et kuul paraja tuugevusega hülsi kaelas liiguks. Nii et polt suruks kuuli hülssi, aga samas vindiharjadesse kinni ei jääks.

Sütiku jälgimine ise laadimisel peaks küll elementaarne olema. See esimene asi mida vaatad, kui uut padrunit katsetad.