Kas keegi raatsib jagada infot laadimise kohta.

[smtasku]

Väike mõte oli tegelt 8g Lapuat samasse ringi üritada ajada. Lihtsalt vaja välja mõelda piirid, millega katseid teha.

[kirp]

30-06 olen 3 g rohu asemel 2,6 sisse pannud. Seega kusagil 15% vähem. Aga see rohu kaal sõltub tuntavalt rohu tüübist (selle põlemiskiirusest). Kergete kuulid puhul liigud kiirema rohu poole ja siis on ka kogused tavaliselt väiksemad. Aeglasema rohuga ja raskema kuuliga võib osutuda kogus nii mahukaks, et ei taha kesta ära mahtuda. Sama rasket kuuli saab laadida erinevate rohtudega (tavaliselt siiski reas kõrvu seisvad, nt. N140 ja N150). Vihtavuoril ka rohu keemia erinevus (100 seeria ja 500 seeria). Viimane andvat vähe kiirema lennu.
Vihtavuoril on head laadimistabelid min ja max rohu kogusega. Sealt saadki alustada. Kahjuks on parim rohu hulk kusagil nende suhteliselt laiade piiride sees. Vähesed andmetabelid näitavad ära hajumise erinevate retseptide puhul. Kui mäletan õigesti, siis Sierra tabelites antakse ka kõige täpsema lennuga kooslus (kaliiber-kuul-rohi-COL).

[Üllar Tamm]

Kadunud Puukoi laadis Mega kõrvale tiirus plõksimiseks 6,5g Scenarit N200 rohuga 2,1g laenguga ja oli väga rahul, jooksid jahimoonaga suht samasse ringi. Minule üritasime laadida 2,2g laenguga tiiru jaoks, aga Benellile jäi laengut väheks ümberlaadimiseks. Sai lasta ainult üksiklaskudega Muidu jooksis suht ilusti.
Ehk on ka 8g kuuli mõtet proovida N200 rohuga...

[smtasku]

Laadisin 8g kuulile 202 rohuga mõned paugud 2,1, 2,3 ja 2,5g. Jäävad ootama, millal saan aega plärtsutama minna.

[Pauli]

Kordan oma tähelepanekut-balliskat JAHINDUSEKS mõjutab ainult kuuli algkiirus(mõistlikes piirides loomulikult)BC ja kaal rolli ei mängi kaugustel kuni ca.250m!

Öö, ja millega sa seletad seda, et eri marki kuulide grupid ka vasakule-paremale nihkuvad? Lihtsalt mõtlemise koht, vaielda ei viitsi - nagunii on sinu tõde tunduvalt tõesem kui minu oma

[jyri]

Mosse
Ka mina ei viitsi vaielda,sest ei näe mõtet kuna ei tunne ennast spetsina sellel alal.Kirjeldasin vaid omi tähelepanekuid nii elust kui ballistika "testidest" netis,kasvõi norma.cc-s.Seal ei ole midagist kõrvalekalletest paremale-vasakule.Aga miks pole,ütle siis sina, kui piisavalt tark oled.Ma rõhutasin vaid jahinduslikku aspekti,kus mõni sentimeeter sinna-tänne 100m peale ei ole väga oluline keresse sihtimise juures.Ise lasen,nagu mainitud,2cm läbimõõduga ringi sisse.Kotile toetudes.

[plaaster]

Kordan oma tähelepanekut-balliskat JAHINDUSEKS mõjutab ainult kuuli algkiirus(mõistlikes piirides loomulikult)BC ja kaal rolli ei mängi kaugustel kuni ca.250m!

Öö, ja millega sa seletad seda, et eri marki kuulide grupid ka vasakule-paremale nihkuvad? Lihtsalt mõtlemise koht, vaielda ei viitsi - nagunii on sinu tõde tunduvalt tõesem kui minu oma

Mul oli kunagi Sako 75 Hunter, kaliiber 30-06 ja Sako tehasemoon jooksis väga hästi. Korra sai ka proovitud kellegi iselaetud pauke, lasin iselaetud moonaga 5se grupi ja tabamispunkt oli võrreldes tehasemoonaga vasakul ca 5 cm. Kõrgus võrreldes tehase moonaga sisuliselt sama! Aga see oli ammu ja olin siis ka täitsa roheline. Äkki need kes laadimisega tegelevad oskavad kommenteerida.

[kakuke]

Vaata, kui oleks enne püssi sisse lasknud kellegi iselaetud moonaga, oleks tehasemoon kõrvale jooksnud. Oleneb kust poolt vaadata, aga see vana teada tuntud tõde, et erinevad asjad ei pruugi sama moodi joosta.

[Pauli]

Hea küsimus, et miks tabelites horisontaalsihis kõrvalekaldeid ei mainita. Samuti ei mainita tabelites seda, et mõni kuul on täpsem kui teine (st sellega saavutavad kõik laskurid väiksemaid gruppe). Ilmselt on vaikimise põhjus lihtsa ja intuitiivselt mõistetava korrelatsiooni puudumine. Algkiiruse seos tabamispunktiga on kõigile ilmne: mida rohkem rohtu kuulile taha väänata, seda lamedamaks kaar muutub, matemaatiline funktsioon seal taga on üsna lihtne. Horisontaalsihis kõikumine sõltub muuhulgas ka konkreetsest relvast (nii mudelist kui ka isendist).
Jyri on ilmselt õnnesärgis sündinud, et tal kuulide vasakule-paremale hulkumisega pole tulnud rinda pista. Minul pole sellega vedanud.

[jyri]

Mosse
Asi võib ka õnnesärgis olla,seda ma ei mäleta,olin veel väike.Aga puutunud kokku olen siis,kui erinevat moona kasutanud.Ja minu moon kui lasta teisest relvast kaldub kah horisontaalis.Pole viitsinud asja uurida ja nüüd elimineerisin probleemi kasutades ainult ühte moona.Aga mida olen uurinud ja "pulli pärast" ka empiiriline valemgi tuletatud-see on haavlite kiiruse langemine.Nimelt sai aerodünaamika seisukohalt tuletatud sõltuvus,et tinahaavel(ümmargune) kaotab kiiruses(m/s) 2 korda iga 8d(mm) x1m järel.Ehk näiteks haavli No.5,(3mm läbimõõdus),kiirus kahaneb 2 korda 3x8 ehk 24m järel.Järgmise 24m järel on veel 2 korda väikesem.Kartetch 8mm seevastu aeglustub 2 korda 8x8=64m järel.
Ei usu,et seda netis kuskilt leiab,korra sai lihtsalt ajaviiteks arvutatud/tuletatud,kui veel pardijahti pidasin ja pidi rehkendama,kui kaugelt saaks parti "alla võtta"("tappev kiirus" haavlitel u.120m/s).
Ja sinu poolt mainitud "kõigile ilmne" ongi ainus põhjus siin foorumis "targutamisel".Ise ei kuulu inimeste hulka,kes arvavad,et kui mõnel teemal saab loetud netist 5(või 15 või 50) artiklit,siis juba bakalauruse või mõne isendi puhul ka magistri kraadi väärilised teadmised käes.Vot ei usu seda ja kõik,sest nii võib ka delfi kommentaaride põhjal "teadmisi" otsida.Aga seda selleks.

[jyri]

Värskendasin ammu õpitut ja julgen nüüd öelda,miks kuul paremale-vasakule liigub.Tegelikult liigub mistahes suunas,stabiilselt.Nagu ka ühes animatsioonis siin foorumis (miski pärast ei leidnudki kohe,aga lugejad peaks aimama,millest jutt)näha võis,enne stabiliseerimist kuul liigub mööda spiraali.Ainus vahe siin toodud animatsioonis ja reaalse olukorra vahel on see,et kuul ei pruugi stabiliseeruda selle spiraali teljel.Võib kas paremal või vasakul jne.Sõltub kuuli kõigi parameetrite ja raua kõigi parameetrite koosmõjust ja vastastikkusest sõltuvusest.
Mis puutub nüüd kuuli kaalu ja vindi sammu korelatsiooni,siis see polegi nii lihtne.Nimelt rolli mängib mitte kuuli kaal kui selline,vaid raskuse jagunemine kuuli läbomõõdu suhtes.Ehk siis kas on teljele lähemal või kaugemal.Ja sellest võib raske kuul olla suurel kiirusel stabiilsem kergemast väiksema pöörlemiskiiruse(suurema vindi sammu) juures.Ehk inertsi moment mõjutab ruudus,kaal-lineaarselt. Labaselt öelduna,kas uraanist on kuuli südamik või kuuli ümbris,sama kuuli kaalu juures on güroskoopiline mõju samast relvast lastuna suuresti erinev.Ehk veel labasemalt-väide,et suure vindi sammuga püssist ei ole otstarbekas rasket kuuli kiireks laadida-puhas jama,lasteaia tasemel.Süvenemata valemitesse peab igat asja üle kontrollima ja katse-eksituste meetodil jõuda parima tulemuseni.

[Pauli]

Ei oska oma kehvade teadmiste tasemel kommenteerida, aga kõlab usutavalt.

...Ehk veel labasemalt-väide,et suure vindi sammuga püssist ei ole otstarbekas rasket kuuli kiireks laadida-puhas jama,lasteaia tasemel...

Nojah, aga ka laadimistabelid on ju sisuliselt lasteaia tase (asja süvitsi tundvate teoreetikute jaoks). Ja enamus meist on selle lasteaiatasemega rahul - igapäevaelus ajab asja ära. Krt, hirmsaks targutamiseks kisub, jään parem vait.

[Olavi Kool]

Hea küsimus, et miks tabelites horisontaalsihis kõrvalekaldeid ei mainita. Samuti ei mainita tabelites seda, et mõni kuul on täpsem kui teine (st sellega saavutavad kõik laskurid väiksemaid gruppe). Ilmselt on vaikimise põhjus lihtsa ja intuitiivselt mõistetava korrelatsiooni puudumine. Algkiiruse seos tabamispunktiga on kõigile ilmne: mida rohkem rohtu kuulile taha väänata, seda lamedamaks kaar muutub, matemaatiline funktsioon seal taga on üsna lihtne. Horisontaalsihis kõikumine sõltub muuhulgas ka konkreetsest relvast (nii mudelist kui ka isendist).
Jyri on ilmselt õnnesärgis sündinud, et tal kuulide vasakule-paremale hulkumisega pole tulnud rinda pista. Minul pole sellega vedanud.

Kui keegi tähele on pannud siis on vintrelva rauas vint sees ja sama jõud mis sunnib raua ja relvalae vahele väikese vahe jätma liigutab ka kuuli vasakule-paremale. Lasu ajal kuul mõjutab läbi vindiharjade rauda ja püüab seda teist pidi krussi keerata ning sellega paneb raua otsa väikeseid ringe tegema. Erineva tugevusega laeng ja erineva raskusega kuulid teevad ringid seal raua otsas väiksemaks või suuremaks. Erinevad laengud lennutavad kuuli selle sama ringikese erinevas punktis rauast välja ja ole mees ja ennusta, kas raud on ringi paremal pool või vasakul. Tuli selline huvitav mõte, et äkki selle pärast laetaksegi oma padrunid võimalikult täpselt sarnaseks?

[Kaupo Kindsigo]

Oled õigel teel, Teadajamiis! Raua vibratsioon ja selle (takt)sagedus määrabki ära kuhu raud kuuli saadab!

Püssirohulaenguga saab seda ju timmida ja kui oled ideaalse laengu leidnud, hoia sellest küünte-hammastega (loe: sajandik grammi täpsusega) kinni ja püss laseb täpselt!

[Sarvik]

Oled õigel teel, Teadajamiis! Raua vibratsioon ja selle (takt)sagedus määrabki ära kuhu raud kuuli saadab!

Püssirohulaenguga saab seda ju timmida ja kui oled ideaalse laengu leidnud, hoia sellest küünte-hammastega (loe: sajandik grammi täpsusega) kinni ja püss laseb täpselt!

vägagi õige.....täpsustuseks lisatud et laengu timmimisega otsitakse rauaotsa võnke suurimat kõrvalekalde hetke kus on rauaotsa (vibratsiooni/võnke)liikumine on kõige aeglasem ja seega saadud külvitihedus suurim.

to kaupo: olen mõtelnud et kas padruni parima col otsimisel saadud parim tihedus ei ole põhjustatud ka just sellest et sisuliselt kuuli stardikoha nihutamisega ette taha muutub ka rauavõnkehetk kus kuul väljub? või on need kaks iseasja?