Pole meeles, kes ja millises teemas mainis, et 45-70 jätab põlemata rohtu rauda. Täna trehvasin nägema juba tuttavat soome jahimeest, kel paar 45-70 kaliibriga Marlinit kodus ja see oma aretatud 458x54R vene vindi lukuga kõigele lisaks. Hiljuti sellest relvast sai siin kribatud.
Aga uurisin seda põlemata rohu probleemi ja kohe ta helistas oma semule, kes seda 45 cal moona 21 aastat juba laadind. Tema arvates on üheks põhjuseks, et kuul pole piisavalt tugevasti otsas ja soovitas veel kasutada magnum sütikut, kuna see pikema põlemisega leegi annab. Tegu madala pesasurvega padruniga ja kehvalt kinnitatud kuul pääseb liig kergelt liikuma. Tema sütikuteks Federal cci-d kasutab.
Annan paar tema poolt üles kirjutatud "paraja paugu" kogused.
Vihtavuori 133 rohtu 3,70 g ja 19,4 grammisele kuulile.
3,6 g 310 grainisele kuulile
3,3 g 350 grainisele (22,7 meie grammi)
Ise laen padrunid suht tehase laengutega samas suurusjärgus, sest tahaks kunagi ka sea seest mõne kuuli leida ja leitud kuul ka omamoodi trofee. Pole seda kuuli kiirust sellepärast hirm nobeks ajand.

Minu rauad kippusid jääma põlemata rohtu täis, eks kui uue partii ette võtan hakkan katsetama.

Ka meerikamaa 45/70 teemalistes foorumites soovitatakse kuulid korralikult kinni valtsida (crimp).
Seda mitte ainult seepärast, et torusalves rappuvad padrunid üksteisel kuulid hülsi sisse togivad (col läheb paigast ära), vaid ka Peebu toodud põhjustel. Ja eriti hoiatatakse valtsimata kuulide kasutamise eest koos magnum klassi sütikutega. Selline sütik viskavat valtsimata kuuli hülsi otsast välja enne, kui püssirohi korralikult süttida jõuab. Madalal rõhul jääbki osa rohtu põlemata.
Valtsimiseks spetsiaalsed matriitsid (crimp die). Negatiivseks pooleks asja juures on hülsside eeldatavasti lühem eluiga, kuna hülsi suu saab rohkem väntsutatud ja kipub lõpuks lõhenema.

Minu relva puhul pole torusalv teemaks, relv sellina vanakooli pooleksmutrav. Kõik muud argumendid aga viitavad sellele, et on vaja täiustada laadimistehnoloogiat.