On kellelgi kogemusi 12/76 kesta magnumi laadimisega ? Ise laadisin ühe paugu SOKOLIGA 1\15 valmis , panin 3 g. rohtu ja 45 g. tinaube , lahti pole seda imet veel lasknud , mõtlesin , et küsin targemate käest järgi enne kui soopeale lähen !

Kuskilt lugesin, et ohtlikum on haavlilaengu suurendamine, kui püssirohu lisamine. Kurask, mina seoks enne tamasseri raua puu külge- nigu Toots- äkki lääb lõhki. Ühesõnaga mina ei julgeks sihukest litakat lahti lasta.
Anna teada, millega katsetus lõpeb

Poest ostetud 12/70 magnum paugul on 42g haavleid peal,tegu on nr.5
Kahjuks enam ei ole karbil ega padrunil kirjas palju rohtu sees on.
Kirjas veel ainult max 1050 bar.

Lugesin siin Jahimehe käsiraamatut ja tegin natuke matemaatikat, ja selle järgi peaks rauad vastu pidama küll. Isegi tibake varu jääb veel. Pane aga pauk ära, kui raud ikkagi lõhkeb, siis saan nentida, et jaaa.... viltu läks see arvutamine Küsimus on nüüd pigem selles, et kas ta loopima ei hakka ja kas on ikka vajadust (nu, kui part kaugel lendab... aga siis on ka muid tegureid mis mõjuvad haavlite lendu... konteinerit kindlasti vaja, ja siis ka tasub pimedas lasta... päeval surub nt päikesekiirgus haavlid ikka väga kiiresti maha (või vette) .

möhh ?

Feen on kärbseseent söönud.

Pimedas laskmise teooria on järgmine: teatavasti on valgusel korpuskulaarsed omadused, mis omakorda tähendab seda, et valgus omab samamoodi takistust nagu õhk . Seda teooriat rakendavad näiteks tõelised tulihingelised streetracer'id, kes parema kiirenduse huvides kihutavad öösel ainult ilma tuledeta . Tuuninguautode põhjavalgustus näiteks aitab veeretakistust vähendada, mõjudes nagu õhkpadi .

Kui sellise müraka puu külge seotuna ära teed ja sinust veel kirjutajat on, oleks küll huitav, kas võttis puu sirgelt maha või jäi tüügas ka?

Olen kunagi kal12ga pauku teinud 2,5gr rohuga ja elan seni aga õlg sai küll kannatada aga eks nooruses pea kõik ära proovima.

Ma arvan, et magnumpauk laetakse mingi aeglasema rohuga. Nagu vintrelvade magnumite puhulgi. Aga no kui püssist kahju pole, võid distantsjuhtimisega ära proovida. Mulle miskipärast tundub, et käest lastes sa seda pauku üle ei ela.

Tead , sul võib isegi õigus olla , et rohi peax olema aeglasem . Tuleb need vist tavalistex ümber laadida ! Tänx hoiatuse eest !!!!

isiklik arvamus on et ei juhtu temaga midagi, mõned vennad on lasknud 16-ga a 12-ne jagu moona pandud padrunisse.
pandi ju 12-le kaks 16 ümarkuuli sisse ja igast muud pulli tehtud.
a nagu öeldud, tegu pelgalt isikliku arvamusega.

Mina siiski soovitaks pürotehnilised katsetused jätta vähe kõrvale. Igasugune ülelaadimine on mäng relva tugevusvaru piiril. See on sama koht, mille peal aegamisi relv ise järgi annab, riske ja turvalisust tagab, materjali kvaliteet võib kõikuda.
Muidugi, kui katsetaja on kindlal veendumusel, et tema kadumisest sellest maailmast mingeid probleeme ei teki, tema panus ühiskonnale enam ei suurene ja invaliidistumise korral ta ühiskonnale koormaks ei jää ... noh nagu vene rulett iseendale. Ehk on võimalik pürotehnika värgiga võimalik ka mõne vastava ala tegijaga tutvuda ...
Miks nii tõsiselt - tegelen elektriga, kus kasutusel mitmekordsed meetodid ohutuse tagamiseks. Täna vähemalt kolm selget juhust 5 a kohta, kus reegleid rikuti mitmekordselt ja tulemus ... toredad inimesed olid ...
Sõnaga jätke palun võimete piirid otsimata ja lähtuge rangelt kirja pandud maksimumidest.

Nii härrased jahimehed,,eile siis oli see päev kus sai oma iselaetud magnumid 50 meetri pealt märki lastud,,ja oh imet ,,,olen jätkuvalt elus , siinkohal tänud kõrvaklappidele ja kaitseprillidele,
täis tsokist 3,5 mm haavel 45 ja 40 grammised laengud koos 3 grammi sokoliga , ütleme et tore kogemus oli , õlg ka mäletab matakat
igatahes vihu ring oli 50 peal 1,4 meetrit , püssiks siis MP-153
ise jäin rahule , aga rohu kogust tuleks vist küll edaspidi vähendada kusagil 2,8 grammini
katsetused järgnevad 40 grammi tina ja 2,8 g sokolit

Tore, et elus, aga milleks see ilmkärakas hea on!?
Kunagi sai proovitud poemagnumiga parte lasta, ei tulnud nad seepärast paremini alla ühti.