Kaua säilib Sokol kasutamiskõlbulik? Tuttav vanem jahimees leidis oma jahi asju revideerides mitu uut purki Sokolit aastast 93 ja üks purk 98. Paar purki võtsime lahti ja helbed olid köik ilusad rohelised ja välimuse järgi täitsa kasutamiskõlblikud. Purgid seisnud kuivas ja ühtlase temperatuuriga ruumis.

Ise kasutand sokolit aastakäiguga 1976 ja nii 10 aastat tagasi ja pold häda midagi, parti õhust lastes haavlid poole raua pealt padrunisse tagasi ei veerend . Tegelt aegund rohuga lastes on nii, et sõltub hoiutingimustest, et kas läheb lahjaks, või vastupidi, kogub tuure. Olen näind oma seltsi meest, kes laskekatsel hirmvanu koos püssiga ostetud eelmiselt omanikult ja sokoliga laetud pauke kasutas ja kuulid kenasti enne märklauda poole maapeale maha kukkusid ja põrgates mööda maad siiski läbi raskuste märgini jõudsid. Pimedast kapinurgast "kogemata"Nõukaaegseid stendipauke leides ja ära lastes jällegi mõni mees on üllatusega pidand nentima, et küll paneb käraka Isiklik tähelepanek, et 10 aastat suletud purgis rohu kvaliteedile kuidagi negatiivselt ei mõju, olgugi, et vist üle 3 aasta nagu ei soovitata kasutada. Aga kindlasti on minust palju hulljulgemaid teadjamaid katsetajaid siin foorumis ja minu kogemused kohe ära nullivad Ootan kohe huviga.

mõned aastad tagasi laadisin kuuekümnendate sokoliga (lahtisest purgist) ja tegi pauku küll, aga venitas paugu pikaks ja kõik ei põlenud ära. Teine, kinnine purk tollest ajast seisab kapis ja ootab hullemaid aegu, kui midagi võtta pole

peaks isegi kuskile peenes kirjas olema trükitud goden to
endal kogemus 20aastat märgitud kuupäevast hiljem ja kurta nagu polegi midagi.

Tere.
Tegelikult kui püssirohupurki pole lahti võetud ja see on seisnud ühtlase temperatuuri juures siis ta ei aegugi ka pikemal säilitamisel. Aegumise esimeseks tunnuseks on see, et need liblekesed muudavad värvi, tekivad kollakad laigukesed . Vot siis läheb pauk kõvemaks. Kui vanadel padrunitel käib vaid nõrk plärts on asi hoopis aegunud Vene ZEVELO sütikus. Vene SOKOL tahab korralikku detonaatorit.

Seda rohu kiirenemist või aeglustumist saavat mõõta põlemiskiiruse järgi. Tehakse 5-6cm pyssirohu "rada" (umbes nagu kokatriip filmis)ja pannakse otsast põlema. Kahjuks ei mäleta mitu sekundit oli "norm". Kusagil nõukaaja jahiajakirjas kirjeldati. Nõrga paugu annava ka padrunid, mis kunagi vett/niiskust saanud. Sihukesed ei peagi eriti vanad olema.

On olemas, millisel moel saab kindlaks teha Sokoli säilivustesti.
http://forum.guns.ru/forummessage/11/757416.html

Meite keelde ringi pandult ..

Voltida kokku paber 90 kraadi nurgaga. Puistada peale ühtlaselt ja õhukese kihina 0,25 grammi Sokolit pikkusega 5 cm. Süüdatakse põlema ja kasutatakse stopperit, et teha kindlaks selle 5cm põlemisaeg. Kui antud kogus põleb ära kuni 1,8 sekundi jooksul või kiiremini (1,6-1,7) on püssirohtu ohtlik kasutada, sest see on muutunud ohtlikuks relvale .. sisuliselt lõhkeaine
Põlemisaeg 1,9-2 sekundit on Sokoli puhul sobiv aeg. (või natuke peale)
Kui on alla 1,8 sekundi ja kui on suurem, kui 2,3 sekundit siis kuulub püssirohi likvideerimisele.

http://forum.guns.ru/forummessage/11/337097.html

Sealt teemast leiab Sokoli kohta päris palju ...

Kellel on viitsimist loeb läbi .. loomulikult tingimusel, kui keelt valdab. Hoiatan, seda on 114 lehekülge.

Täpsustuseks veel, et paberitüki algpikkus soovitatakse lõigata 10cm. Umbes 3 cm ühest otsast tõmmata pliiatsijoon ja sellest 5cm edasi teine joon. 0,25 g sokolit paigutatakse joontevahelisele 5cm pikkusele alale. Paber pannakse 3 cm osaga üle aluspinna ja see õhus olev ots süüdatakse põlema. Kui tuli jõuab rohuni ja see põlema hakkab, pannakse stopper käima. Kui tuli jõuab viimase 5cm märgini, siis kell seisma. Sihukest testi soovitatakse korrata 5-10 korda ja arvutatakse põlemisaja keskmine. Eriti ohtlikuks peetakse aja lühenemist ehk siis rohu äkilisemaks minekut.