http://www.valgamaalane.ee/2681136/hund ... st-runnata


Valgamaal Pikasilla kandis murdsid hundid täna öösel koera ja üritasid rünnata meest, kes oli sunnitud enesekaitseks tulistama.
Kella poole nelja ajal öösel lasi Riidaja jahiseltsi kütt Janek Kangur Pikasilla kandis õue oma toakoera.
«Natukese aja pärast hakkas koer sisse küsima. Läksin välja ja nägin umbes kolmekümne meetri kaugusel hoovil alguses kaht hunti,» meenutas Kangur, kes läks kohe tuppa püssi järele, et hunte hirmutada.
Mehe toakoer mõtles majatrepil aga ümber ja ründas hunte. Õues oli samal ajal ka teine koer. Koer, kelle Kangur toast õue lasi, murti maja juures maha. Püssi kaasa haaranud mees läks seejärel lähemale.
Susi ja jahimees vastamisi
«Äkki tuli hunt kuuseheki juurest mulle otse peale. Umbes kümne meetri pealt tulistasin enesekaitseks,» ütles Kangur, kelle püssist lastud kuul haavas hunti ning nii tema kui teised võsavillemid minema peletas. Kokku olevat olnud viis hunti.
«Ennegi on kuuldud, et hundid siin läbikäigul on olnud,» sõnas Kangur.
Täna päeval võtsid jahimehed haavatud hundi jälje üles, kuid ei suutnud teda tabada, sest viimane põgenes Viljandimaale Kärstna kanti.
«Ei jõudnud temaga sammu pidada. Teised läksid juba öösel ei tea kuhu,» sõnas Riidaja jahiseltsi juhataja Urmas Tekkel. «Loodetavasti sureb ööga maha. Hunt on hirmus kiskja. Ta on ajaloos ka inimesi murdnud. Praegugi tuli koduõuele. Hunti tuleks kogu aeg jahtida, kuid teda on raske küttida.»
Tükk aega ametnikega vaielnud jahimehe Aare Jaama sõnul näitab tänaöine rünnak, mis saab, kui hunte liiga palju on. «See on ülitõsine toon, mis ei ole nali. Kui lapsed jooksnuks, olnuks nad tõenäoliselt murtud. Viis hunti tuleb külla tüli norima, mis on ülim nahaalsus ja Peep Männil (keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja – M. V.) väidab, et hunt ei ründa inimest põhjuseta,» rääkis Jaama.
Viimasel hundijahil lasi Jaama umbes kolmekümne-neljakümne meetri kaugusel seisvast hundist mööda nii, et kuulile jäi puu ette.
Hunt tegi püssipaugu peale vaid kolm hüpet ja jalutas rahulikult edasi. Vanasti lidus hunt püssipaugu peale tuhatnelja minema.
«Praeguseks on palju muutunud, nad ei tee püssipaugust ega metsamasinatest välja. Hundid ei karda enam inimest,» sõnas Jaama, lisades, et karjas liikudes on nad eriti hulljulged. «Maainimesed peavad huntidega koos elama, kivimaja keldrikakandid (ametnikud – M. V.) kaitsevad hunte. Lätlastel hakkab vist juba juunist hundijaht pihta ja antakse armutult, aga meil kaitstakse neid.»
Kärnas hundid
Hunt, keda ta lasta üritas, oli kärntõves. «Kui nad on kärnas ja vaevatud, siis ronivadki inimasulatesse,» lisas Jaama, kelle Soontaga küla kodumajast luusis eile õhtul 150 meetri kaugusel kaks hunti. «Minu koerad on ketis. See on ehk vaid aja küsimus, kui hundid võtavad mu koerad keti otsast.»
Jahimehed on sel hooajal küttinud Eesti metsadest 46 hunti, tänavu tohib lasta veel 52 hunti.
Kõige enam hallivatimehi on tänavu küttinud Järvamaa jahimehed, kes on lasknud 14 võsavillemit. Valgamaa jahimehed on lasknud ühe hundi.
Hunte tohib küttida 1. novembrist veebruari lõpuni, selle hooaja limiit on 98 looma. Peep Männili sõnul elab praegu Eestis paarsada hunti, sama palju loendati neid ka möödunud aastal.
Möödunud talvel tohtisid jahimehed lasta 85 hunti, tegelikult kütiti 80.
KOMMENTAAR
Peep Männil, keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja

"Kui hundid on kärntõves, on neil kehvem seisund, ja võivad majade juurde tulla küll. Tõenäoliselt oli tegemist hundikutsikatega, kes on julged. Seda, et hunt jahimeest ründas, ma küll ei usu. Koeri nad võivad rünnata. Kui loom inimese poole tuleb, siis ei tähenda see ründamist. Inimene kardab looma ja arvab, et teda rünnatakse.
Valgamaal on kogu aeg olnud jahiload, huntide küttimislimiit on üles jäänud. Miks hundid nüüd julgeks läinud on? Jahimeestel on alati olnud võimalus hunte küttida. Pikasilla kandis on üks pesakond, teine osaliselt Lätis. Seda ei ole maakonna kohta palju. Kui hunte on palju, võiksid jahimehed neid küttida."

Puhta pekkis lood!

Õnneks on Peebu onul alati õigus.

Muidugi, oli terve kari hundikutsikaid (Männili sõnastus) ja karja juhtis üks veidike suurem, kutsika aruga susi!
Loom keda haavati ja täna jällitati oli täiskasvanud isend ja üpris kaval, sest tabada teda ei õnnestunud.

Asjaosaline võiks siin otse muljeid pajatada.
Oma esivanema jutust tean, et sealne kant on alati hundirohke olnud ning 50-ndatel inimesed kartsid hunte.

Oli mis oli ,aga kindel on see ,et kirjatükki kirjutaja on siia 25% juurde väänanud ja asjaosaline pani ka veel 50% jutule juurde ja kokku saimegi sellise vahva teksti!

Mina täitsa usun mida mehed räägivad.Murtud koerast tahaks pilti ka näha!Kuna meie koerasööja on veel elus käin isegi öösel mitu korda õues vaatamas kas kõik alles.Mets 20 meetrit majast.Selline ülbe jõuk on tarvis 100%-lt hukata.Normaalsed hundid ikka nii julged pole.Vast tuli lõunassegi lund lisaks?
Aare Jaama nüüd mingit jama ei aja,sest elanud enamuse elust metsas.

Jaama jutt natuke naljakas. Laseb lähedalt hundist mööda ja siis vaatab kuidas hunt edasi jalutab. Ei kipu seda jalutamise juttu eriti uskuma.

Eks siit ja sealt kumab läbi küll, et päris nii vist asjad polnud või olid kuidagi halvasti kujunenud kokku. Alates sellest, et peremees avastab koera ukse tagant kraapimas ja siis näeb hunte ning koera tuppa kinni ei pane vaid läheb püssi tooma. Koer saab mudiugi julgust juurde aga minul on küsimus, et miks nii juhtus (peale suure ähmi)? Teine imelik asi on see, et kui hundid siit ja sealt ründama kippusid, misk 10 m pealt mõnda maha ei lastud (peale suure ähmi või selle, et koera murdmise järel põgenenud huntidele järgi tuld ei antud)? Kokkuvõttes ei muuda see muidugi fakti, et hundid olid julgelt hoovis ja murdsid koera maha nii, et inimene oli ligidal ja ei pea samuti patuks, et neid hunte jahtida tahetakse.

Meil on korduvalt hunti lastud,aga ei kao ta kuhugi.Sa Kalur võid meile jahtigi tulla-Tartust ainult 40-km.No ei lähe kohe kuidagi see hunt minema.Nädalasees ka kurivaim keerutab kõik kohad jälgi täis. No hundil ja hundil on ka suur vahe.Tavaliselt lähevad jahiga kaugele ära,aga meil ei kao nad kuhugi. Vähemasti on tegevust!

Tavaliselt hundi üleliigne julgus inimese suhtes on tingitud mõne tilgaga koera verd, mis ta veenides voolab. Hundu geenid pidavat juba teises põlves nii üle olema, et väliselt koera tunnused puuduvad, aga see julgus või õigemini mittekartus on hämmastav .

Ma nüüd päris nii seda asja ei mõelnud. Peale pauku liigub ikka natuke rohkem kui kolm sammu. Sealsamas miks Jaama seda hunti maha ei lasknud kui nägi ,et jalutab edasi.

Miks, oleks, tahaks - need ainult küsimused. Hakata teise inimese jutu põhjal kraaklema nagu lapsed - aga vot minu issi oleks nii teinud .
Kui ise ei ole antud juhtumi vahetu pealtnägija, siis milleks rusikatega vehkida Kaklus juba ammu lõppenud

Keegi ei kraaklegi.Lihtsalt kogenud küti suust sellist juttu kuulda tundub imelik.

Selles Valga juhtumis oli mees kartnud sinna purelevate loomade keskele tulistada,et oma koer saab viga. Kui arusaamine kohal,et koer murti lihtsalt maha, siis oli juba tulistamiseks hilja.
Me ei ole ju sellise mõtteviisiga harjunud, et kui hunt ründab, siis eesmärgiga maha murda, mitte et niisama koerale õpetust anda või inimest püksisäärest pureda.
Siit ka moraal,et kui hunt sind ründab, siis tea, et pead oma elunatukese pärast võitlema,mitte et põrutad jalaga vastu maad ja käratad "koju" ja siis võsavillem lasebki jalga.