OT:
No aga tee sa lollile selgeks, et ta lollusega tegeleb - sellepärast see ju tegelikult lollus ongi

BM

Mul on siseinfost lausa 3 või 4 erinevat versiooni, seega ma ei julgeks hetkel neist ühtegi uskuda

Ega ma usu selliseid asju mida pole näinud.Aga omad mehed olid ikkagi mängus!

Nagu mul vanaema ütles kunagi: "Sõber sõbra p***e koorib!"

Kaadrid hundiarmastajale, kuidas hunt ketikoeraga maiustab http://m.joker.ykt.ru/2015/02/14/volk-utaschil-sobaku-pryamo-s-cepi.html

Kui see video oleks Saaremaal tehtud, teataksid Männil ja Kübarsepp autoriteetselt, et pildis nähtu oli lihtsalt suur hulkuv krants.

Väljavõtteid Alam-Pedja varsti kinnitatavast kaitsekorralduskavast.

1.18. Suurkiskjad. Seiratakse karu (Ursus arctos), ilvest (Felis lynx) ja hunti (Canis lupus). Seire toimub aastast 1996. 2003. a aruandes on välja toodud, et Alam-Pedja LKA-le jäävas loenduspunktis loendati kolm või enam hundi pesakonda. 2006. a seire aruande lisades esitatud MapInfo kaardimaterjalidest võib välja lugeda, et 2005. a loendati Alam-Pedjal kokku 25 hunti 5 ilvest ning 3 täiskasvanud karu ja kolm poega. Edaspidi pole seire aruandes Alam-Pedja LKA eraldi välja toodud, kuid seiret on siiski igal aastal tehtud. Vastutav täitja on KAUR.

Alam-Pedja väärib märkimist suurkiskjate levikutsentrina Eestis. Kuigi kaitsealal pesitsevad mitmed Euroopa mastaabis haruldased imetajaliigid nagu saarmas, kärp (Mustela erminea), hunt, karu ja ilves, on andmed nende asurkondade kohta ülimalt napid. Vastavalt 2012.a. avaldatud „Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavale 2012-2021“ sünnib keskmise arvukusega aastatel (vahemikus 2003-2010 igal aastal) Alam-Pedja piirkonnas üks hundipesakond. Sama tegevuskava andmetel võib oletada alal ka 2-4 ilvese ja karu pesakonna sündimist. Suurkiskjate, nagu ka sõraliste arvukuse senine seire on olnud KeA hinnangul ebapiisav.

Aga kogu eesti kohta on andmed suht head.

Siia on sobilik üles panna ka "Eesti Looduse" 2/2015 artiklike. Võrdluseks tuleks võtta kasvõi "Eesti Jahimees" vastavasisulised artiklid jmt. Kommentaariks niipalju, et ma tegelikult näen juba ammu korralikku veelahet kasvõi juba arvukuste ja asurkondade üldise seisundi hinnangutes. Mis on suunatud jahimeestele, need arvud ja jutud on hästi väikeseks ja õnnetuks kirjeldatud. Mis on aga looduskaitsjate ringile mõeldud (sh väljapoole Eestit), seal seisundid hüppeliselt head. Kohe nii head, et jääb ekspordikski üle (ilvese näitel).
Kakukese abiga, nagu võluväel, tekib siia varsti ka artikkel

Originaalartikli originaalkokkuvõte (ehk see, mis ilmus koos artikliga ajakirja Science detsembrinumbris), on loetav selle lingil: http://www.sciencemag.org/content/346/6216/1517.abstract (terviktekst on paraku tasuline).
Seal on muuhulgas kirjas ka, et artikkel saadeti ajakirja 2014. a. juunis. Sellise artikli (eriti arvestades kaasautorite arvu) kirjutamine võtab aega minimaalselt pool aastat. Seega ei saa artiklis kajastatud andmed olla kuidagi värskemad, kui 2013. a. suvest. Pealegi räägitakse pikaajalistest arvukuse muutuse suundadest.

Selle teema tõukamise eesmärk on mul ennekõike erinevate osapoolte koostööle ergutamine, mitte ei saa nõustuda äärmustesse kaldumisega, mis toob kaasa andmete ühelt ja teiselt poolt moonutamise. Kokkuvõttes ei võida sellest suurkiskjad - pakun seda faktina.
EJS lipukandjana võiks sarnaselt ornitoloogiaühingule korjata kasvõi vaatluseid suurkiskjate kohta: http://www.eoy.ee/viu/vaatlused/#/
Rakendus ei tohiks kosmoloogiavaldkonda kanduda ning kui metoodika seisukohast asi kenasti läbi mõelda, siis võiks saada nö teist hinnangut lisaks jahimeeste ja kaitsjate seisukohtadele. Ühtlasi oleks tegu ju kandepinnaga ettevõtmisega, kus saavad osaleda kõik, kes vähegi asjast huvitunud ja andmeid viitsivad üles riputada. Tehtagu seda siis kasvõi, ütleme valla täpsusega, kui ei taheta erinevatel põhjustel täpset asukohta märkida.

Siin natukene võib tekkida konflikt looduskaitsjatega, kui avalikult looduskaitse all olevaid linde näiteks jälgima hakata ja asukohtasid näitama. Suurkiskjate kohta võivad teadagi kes kiunu üles tõmmata.

Samas Ärmus juba paar aastat tagasi lubas suure suuga miskil koolitusel, et tuleb rakendus, kus jahimehed saavad seireandmeid sisestama hakata ruutude kaupa. Eks saja aasta pärast saab valmis.

Konflikt tänapäevases looduskaitses, mida katsutakse reaalsest elust kole palju lahutada, on juba iseenesest seal sees olemas. Metsis ilmselt hea näide. See pikem jutt. Või nagu selle teema algus: neid hunte, keda nagu ei eksisteeri, on tegelikult siiski olemas

Üks hea tuttav ütles järgmist .. mehed, teeks õige nii, et Peebu jutt ongi tõsi, et neid hunte ja teisigi ... Siis ei pea Peep vähemalt avalikkusele hämama, vaid saab öelda täit tõtt. Piinlik olukord, eks ole, kus ühtedele räägitakse üht ja teistele eksisteerib teine tõde, see vajab ju lahendusi, mis pole sõltuvad rahasumma suurusest.

Kümneid kordi ise kogenud, et domineerib pigem vastupidine arusaam... ka kogenud jahimeeste hulgas! Lastakse justkui pooled arvatavatest huntidest ja alles ei jää midagi.