http://tartu.postimees.ee/3081725/suur-hundikari-elab-puutumatuna

Suur hundikari elab puutumatuna
Autor: Vilja Kohler
Postimees

6. veebruar 2015 08:55

Ilmatsalust interneti kaudu laia ilma leviva Sea TV jälgijad on sel talvel tõdenud, et metssead kaovad aeg-ajalt eetrist või on söödaplatsil väga valvsad. Põhjuseks on hundikari, mille liikmeid on mitu korda kaamera eest läbi käinud.

«Meie kandis liigub ringi suur hundikari,» ütles Tähtvere jahiseltsi juht ja metsakaamera asukohas oleva metssigade söödaplatsi eest hoolitseja Mait Siimson. «Alles olid kaamera lähedal viie hundi jäljed, hiljuti oli Ilmatsalu luht hundijälgi täis. Esmaspäeva õhtul lasid metssead söödaplatsilt äkki jalga, hiljem nägin, et kaamera taga oli hundijälgede rida.»

Ilmatsalu söödaplatsi ja sealt vähem kui kilomeetri kaugusele jääva metssigade peatuskoha ümber luusib ringi Alam-Pedja looduskaitsealalt pärit 12-pealine hundikari. Nende hulka kuuluvad emane ja isane loom, nende mullu kevadel sündinud üheksa kutsikat ja nn tädi ehk noor emasloom, kes jääb perekonna juurde uusi kutsikaid toitma ja kasvatama.

Palju või vähe?

Emane ja isane hunt on nüüd karjast lahku löönud, sest käes on jooksuaeg. Noored hundid ja nende kasvataja luusivad toiduotsingul üksi või suurema seltskonnaga ringi. Inimene neile ohtu ei kujuta, sest kuigi selle kuu lõpuni käib hundijaht, ei tohi tänavu Tartumaal Puhja, Konguta, Sangla, Rannu, Tähtvere, Laeva ja Vahelaane jahipiirkonnas ühtegi võsavillemit küttida.

«Hunte on Tartumaal päris palju, kuid terve maakonna peale anti jahimeestele nende küttimiseks vaid neli luba,» tõdes Tartu jahindusklubi jahindusnõunik Liivi Amor. «Peale selle ei tohi Ilmatsalu kandis liikuvat Tartumaa kõige suuremat karja üldse puutuda. Ka Viljandimaal on hundijaht keelatud.»

Liivi Amori sõnul on Alam-Pedja hundikari puutumatuks kuulutatud kahel põhjusel. Ühelt poolt peaksid metsasanitarideks kutsutud murdjad vähendama kõvasti kasvanud metssigade hulka ning ära hoidma Viljandi maakonda jõudnud metssigade katku leviku Tartumaale. Teisalt pakub Alam-Pedjal mullu sündinud üheksa kutsikaga kari huvi teadlastele, sest nii palju järglasi sünnib huntidel korraga väga harva, juba kuue-seitsme kutsikaga pesakond on märkimisväärne.

«Alam-Pedjal polnud kaks aastat üldse hundikarja, nüüd on seal suur kari ja seda tuleb säilitada,» põhjendas suurele osale Tartumaast kehtestatud hundijahikeeldu keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. «Kahjustusi pole nad tekitanud.»

Ta lisas, et huntide küttimise vähendamine on seotud ka metssigade katku piiramisega, kuid peamine põhjus on ikka selles, et huntide seis Eestis pole hea. Mitmes maakonnas ei tohi tänavu üldse hundijahti pidada, näiteks Jõgevamaal pole tänavu ühtegi hundikarja. Eestis elab praegu ligi 150 hunti.

Sead hoiavad kokku

Liivi Amor ja Alatskivi jahiühingu Bubo juht Tõnis Türna kinnitasid aga, et hunte on rohkem, kui ametlikult arvatakse. «Jälgedest on näha, et üks kari on kohalik ja teine tuleb Jõgevamaalt,» rääkis Tõnis Türna. «Meie karjas on kuus ja Jõgevamaa karjas kuskil viis hunti. Nad liiguvad ringi, otsivad süüa – seakarjad on tänavu hästi suured, mitu emist kesikutega võtavad end punti, et end huntide eest kaitsta.»

Peep Männil kinnitas, et Jõgevamaal pole ühtegi hundikarja, sellest on teada andnud kohalikud jahimehed. Liivi Amori sõnul annavad Tartumaa jahimehed metsas nähtud ulukijälgedest pidevalt ametnikele teada, kuid neid ei käida vaatamas, puudub tagasiside.

Bubo jahimehed tabasid jaanuari alguses kaks hunti, Tartumaal on hunt kütitud ka Võnnu jahipiirkonnas.

«Olukord on jahimeeste suhtes ülekohtune,» märkis Amor. Nimelt kehtivad metssigade katku pärast jahimeestele ranged nõuded, näiteks ajujahi keeld, kütitud sigadelt proovide võtmine, relva, riiete ja jalanõude desinfitseerimine jm, sest arvatakse, et jahimees võib katku levitada. Samas ei arva ametnikud ja teadlased, et haigus võib edasi kanduda lõpnud loomade kokku puutunud hundi või linnud.

Katkuga nakatunud maakondades tohib metssigu küttida vaid söödaplatsil, kuid puki juures ootamine on üsna lootusetu. «Katk tapab neis piirkondades sead ära ning ametnikud leiavad, et jahimehed peavad need lõpnud loomad seljas metsast välja tassima,» võttis Liivi Amor jutu kokku.

Omad mehed saatsid inspektsiooni väidetavatele laskjatele koju,mis seal pikalt uurida on?(Siseinfo selline)

Ega see päris nii ka ei olnud aga kui jahil 20 meest siis raske midagi varjata eriti kui oled kellegile eelnevalt tugevalt varbapeale astunud.