Mul on kolleegidele jahimeestele ettepanek. Jätke paar aastat huntide salaküttimine järgi ja Männili ja Co bluff tuleb kohe välja. Kui igal talvel lastakse mitteametlikult ma pakun, et 30 -50 hunti, siis ega need vennad lollid ei ole, panevadki oma koefitsiendi otsa.

vot huvitav, et meie kandis küll sel ajal mingit hundiuputust ei tajunud.
Ja ka see viimane elik praegune tipp, mis olla olnud 2008-11, aga meil hakkas hunti palju tekkima just peale seda, enne seda oli ikka ainult kaugemalt naabritelt kuulda hundimurest. No krt seda teab, kui liikuv ta siis ikkagi on, kui suht väikeses piirkonnas erinevus selline?

Mis sellest värgist saanud on?

Asjalik diagnoos! Elus ongi paljud asjad tunduvalt lihtsamad kui ette kujutame
Linnukütt on toonud korraliku statistika esile. Peab siinkohal vist üle kordama, et varem loendati hunte enamasti tagantjärele ehk laskmise järgi. Selles mõttes on muidugi tänane seis mõnevõrra parem.
Kas Saaremaa puhul on Eesti kontekstis mingid teistmoodi lähenemised, et niipea kui hunte sigineb neid ka ametlikult kohe vähendatakse?

Saaremaal on lambakarjad!Tõenäoliselt sellepärast ka kiired liigutused reguleerimisel.

Olen Peep Männil ja annan teada, et (taas)ühinesin foorumi seltskonnaga. Olen riikliku ulukiseire esindajana ja samas ka suhteliselt aktiivse jahimehena käimasolevatel aruteludel ikka silma peal hoidnud ning märganud pahatihti postitusi, mis põhinevad paljuski vaid oletustele/arvamustele ja vajaksid minupoolseid selgitusi, näiteks seesama hundi teema.
Alustan selgitusega ülalolevale tsiteeringule. Põhimõtteliselt on selle saatjal õigus. Kindlasti huntide salaküttimine toimub, kuid selle ulatust on otseselt väga raske hinnata. Samas, hinnates (peamiselt jahimeeste tehtavate vaatluste alusel) huntide arvukust eelnenud aastal ja prognoosides arvukust eelolevaks jahihooajaks, paistab loomulikult välja hundi eeldatavat sigimispotentsiaali arvestades teatud jahiväline kadu. Kas siin on peamiseks põhjuseks salaküttimine, kärntõbi või miski muu, polegi niiväga oluline. Eeldatavast madalama juurdekasvu tõttu tulevad aga ka väiksemad küttimislimiidid, kuna kaitse/ohjamise eesmärk (populatsiooni soovitud suurus) on sätestatud suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas. Teisiti öeldes, mida suurem osakaal on salaküttimisel (või mõnel teistel jahivälisel suremusteguril), seda väiksem saab olema limiit ja legaalne küttimismaht. Nii lihtne see tegelikult ongi.
Kui keegi tahab vaidlustada praegust eesmärki (hoida hundi arvukust vahemikus 15-25 pesakonda), siis see on hoopis teine teema ja see tuleks tõstatada aastal 2020, mil koostatakse eeldatavasti uut suurkiskjate tegevuskava.
Kui juba kirjutamiseks läks, siis tahaks veel üht selgitada. Keegi arvas siin, et 20-30 hunti oleks Eestile piisav. Loomulikult on inimesel õigus seda arvata. Samas tuleks aktsepteerida siis ka mõne samasuguse "loodusearmastajast" maaomaniku arvamust, et Eestis on paras elama 200-300 metssiga või samapalju põtru. Nende numbrite juures liik ju säiliks.
Kui me räägime tänapäeval liikidest, eriti veel jahiulukiliikidest, ei saa me aga rääkida mitte vaid liigi säilimisest, vaid elujõulistest populatsioonidest. Kui meil oleks hunte 20-30 või metssigu/põtru 200-300 tuleks nad range kaitse alla võtta ja nende jahinduslik kasutamine unustada.

Tõsi, et vastavalt teadusajakirja Science põhimõtetest on artiklite avaldamine vabas veebis keelatud. Samas, kui kellegil on selle täisteksti vastu huvi, võin selle saata personaalselt - andke teada, kel tõsine huvi.

Saaremaal on lisaks kõrgeimale lammaste tihedusele Eestis ka teine nüanss - mandrist isoleerituse tõttu ei saa loomad vabalt liikuda, ehk siis on nagu vangis. Kui 15 aastat (1996-2010) ei saanud mandri hundid Saaremaale, siis viimastel aastatel (alates 2011, mil nad seal üle hulga aja taas sigisima hakkasid) pole saare hundid saanud jälle mandrile. Toidubaas on seal aga mandrist oluliselt parem (kitsi rohkem, sigu rohkem, lisaks veel hirv) ja sigivus samuti. Seetõttu ärgem võrrelge saart mandriga.

Küsimus siis hr. Männilile. Kas uuritavatel aladel on mingeid piirkondi, kus erinevate alade hundikarjad rännete ajal kokku satuvad? Kas ei peaks just nendele piirkondadele suunama vastava teavitustöö, et nad ei arvaks, et neil ongi nii meeletult hunti? Kui ikka kuu aja jooksul ühes metsas kolm erinevat hundikarja magab, siis on kohalikel jahimeestel raske uskuda, et hunti vähe.

hundikarjad ei rända, rändavad noored karjast eralduvad loomad. Neid võib olla tõesti igal ajal ja igal pool.
Kui Te ei usu, et hundiga on kehvasti, küsige Ida ja Lääne-Virumaa, Jõgeva, Järvamaa põhjaosa ja Harjumaa jahimeestelt, kas neil on hunte. Meil pole tükk aega olnud nii kehva seisu.

Minu arvates tuleb kõigepealt igati tervitada, et hr. Männil siinses teemas osaleb. Väga loodan, et tal jätkub kannatust ja ta ei solvu erinevate ütlemiste peale, mis siin esineda võivad. Midagi pole parata, tõestatud fakte tunnistaval teadlasel on kindlasti raske vaielda vana jahimehega, kes harjunud hunti eluaeg surmavaenlaseks lugema. Vastupidi ka. Ja mis seal salata, loen end küll veel nooremapoolseks jahimeheks, kuid ega hunt oma jahimaal mullegi rõõmu tee. Ja aru ma ei saa, kuidas hundid selle aastakümneid väldanud vaenamise tõttu ikka veel meie metsades elutsevad ja nüüd seoses EL-ga nii haavatavaks on muutunud . Ka kunagi EPAs poistega arutasime, et ainumas valge ala hundi areaalis on ümber Brüsseli ja sealt meie hundipoliitikat juhitakse! Aga see oli ammu ja värskemat kaarti ma pole vaadanud. Ega ole lihtne ka üksi saalitäie vaenulikult meelestatud jahimeestega vaielda
Ka sõbrad Soomest on rääkinud igasugu jutte a'la kui metsas kohtuvad hunt ja jahimees, lahkub vaid üks neist elavana... Ja et hunti tuleb hirmutada, et ta jookseks sinu jahimaalt kaugemale. Soovitavalt täismantelkuuliga, siis ei jää kohe maha... Seega pole see teadlased - hunt - jahimees probleem ainult Eesti mure.
Oluline ongi vastastikku oma seisukohad ära põhjendada. Näiteks kui loomakasvatajad räägivad huntide murtud lammastest, siis teadlane ei saa väita, et koerad murdsid ilma konkreetsete tõenditeta, näiteks DNA test. Jäljed on sageli vaieldavad. Muidu leiab külamees, et Tallinna tarkpea ajab jälle jama ja tegeleb probleemiga käepäraste vahenditega. Kuidas teadlane garanteerib, et tal on kõik piirkonna hundid arvel? Miks ei saa kuskil soos veel mõni paar elutseda? Pluss riigipiire ületavad loomad. Ning jahimeestel on oluline fikseerida täpselt kõik kontaktid huntidega - jäljed, murdmised jne. Siis saab andmeid võrrelda GPS jt teaduslike vaatlustega ja võimalikud ebakõlad tulevad välja. Muidu pole võimalik argumenteeritult vaielda.
Minu jutt on kindlasti subjektiivne, kirjutatud enda ja eri piirkondade jahimeestest tuttavate muljete põhjal. Tean endist looduskaitsetöötajat, kes nüüd peab lambaid ja lihaveiseid. Oi kui kurjalt ta on nüüd teisel pool aeda! Ise ma lambaid ei pea, kuid jahialalt kaovad sead ja kitsed, kui hundijälgi piirkonnas näha. Lambaid ka aeg-ajalt murtakse. Ning meile ei antud hundiluba, kuna meie kandis liikuvat ringi kaelusega hundid, keda lastes võib teadlase töö hukka minna. See oligi põhjendus, mis meile öeldi. Lambad polnud olulised. St piirkonna loomakasvatajad ja jahimehed vs pealinna teadus... Selle talvega poleks küll loaga suurt miskit teha ka olnud.
Männili jutt kadudest on muidugi loogiline. Teatud arvu teadaolevate huntide säilitamist plaanides tuleb neil ''kadu'' andmetest välja ja sellega saab arvestada. Aga pole ju normaalne, et üks pool arvestab ''kadu'' ja teine pool rikub seadust

Kas enamust Lõuna-Eestit kattev jahikeeld on siis selleks, et Põhja-Eestit uuesti asustada? Seakatkuga ei maksa asja põhjendada, hundilube ei antud juba eelmisel aastal samamoodi.
Kui viidatud Põhja-Eesti piirkondades on hundiga nii kehvasti, siis miks nendes piirkondades endiselt hundilube väljastatakse? Kui te püüate neid hunte kinni kaelavõrude panemiseks, viige nad siis kohe ka Virumaale ära juba.

Ida osariikidesse ei antud mingeid lube!No ei ole liiga palju.Küllap tulevad lõunapoolt kevadeks uued!
Muidugi Rixa idee hundid autoga kohale tuua saab 10 punkti!

Ma ei ole kaugeltki hundi vastane, hunte peab metsas olema ja meie jahipiirkonnas ka mõned on, nendest vähemalt üks ka ilusti kaelusega. Aga ma tahaks kunagi ka ametlikult hundijahti pidada veel. Mul on tunne, et uso kahjuks absoluutselt ei taju, millisel määral hunte salakütitakse. Kui eri seltsid suudavad neis keelupiirkondades koos organiseerida talve jooksul korduvalt hundijahte, milles kokku lastakse kahekohaline arv hunte ja see ei jõua ametnikeni (üks paljudest jõudis), kas te siis saate aru, kui suur on veelahe mõttemaailmade vahel?

Sellise jutu kohta ei oska kohe midagi öelda. Erinevus pidavat rikastama!Anonüümsed süüdistused ei ole just kõige ilusamad asjad