Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Kui satud netis surfates huvitavatele lehekülgedele ,siis siia võiks neid teemade kaupa kirja panna.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas kakuke »

See on ju siilile ka selge, et igasuguste loomade koondamine väiksele alale mõjub sellele alale rõhuvalt. Selleks pole tarvis ei kraadi ega graadi. ;)
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
GC
Postitusi: 389
Liitunud: R Nov 12, 2004 5:15 pm

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas GC »

Mind teeb nende pesade rüüstamise uurimise juures kurvaks see, et tuvastati küll tehispesa rüüstamine, aga mitte rüüstaja!
Nagu mina aru sain, läks see paberile kirja subjektiivsetele oletustele tuginedes.
Üks teine analoogne uurimine näitas läbi rajakaamera fotode, et põhitegija oli hoopis nugis.
koos koeraga
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas aivar00 »

Et kuumaks teemaks praegu seakatk, siis vaja igalt poolt leida õigustusi populatsiooni hävitamisele :lol: . Marutaudiga oli ju sama värk - et aga kärntõbi peale "marutaudi likvideerimist" vohama hakkab ei mainitud kuskil. Marutaudi vastane süst ja asi kompu. Kärntõve ravi kordades kallim :twisted: .
ikka lõbusalt
Kasutaja avatar
unt
Postitusi: 476
Liitunud: K Aug 27, 2008 12:40 pm

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas unt »

aivar00 kirjutas:Et kuumaks teemaks praegu seakatk, siis vaja igalt poolt leida õigustusi populatsiooni hävitamisele :lol: . Marutaudiga oli ju sama värk - et aga kärntõbi peale "marutaudi likvideerimist" vohama hakkab ei mainitud kuskil. Marutaudi vastane süst ja asi kompu. Kärntõve ravi kordades kallim :twisted: .

Väga huvitav lähenemisnurk :) Mäletan, et kui arutati seda, kuidas ja kui palju marutaudi vaktsiini külvata, siis oli üsna kuum arutelu teemal - kährikute ja rebaste arvukus tõuseb! Teadjam pool väitis ka sellel ajal, et küllap mõni teine tõbi astub asemele. Mainiti üsna palju ka kärntõbe. Peaaegu nii juhtuski. Ja üllatus-üllatus - kährikute/rebaste arvukus küll korraks tõusis, aga seejärel hakkas hoopis langema (võrreldes vaktsineerimise eelse ajaga). Kärntõbi (ilmselt?!) oli nii tõhus tõrjevahend. Eriti mõnedel karmimatel talvedel. Vähemalt Lääne-Eestis on see nii.
Metssigadega ja nende lisasöötmisega on sama lugu. Ainult vastupidine. Lisasöötmisega hakkas arvukus väga järsult tõusma. Ja mida rohkem arvukus tõusis, seda rohkem sööta hakati viima. Ei pretendeeri jällegi absoluutsele tõele kõikide piirkondade kohta, aga Läänemaa kohta küll. Ja jälle tuli tõbi - SAK! Pidigi tulema, sest vaadake probleeme metssigade arvukusega kogu Euroopas, eriti lõunapoolsemates maades.
Seega - kui üks noorteadlane on võtnud endale eesmärgiks sellese teemasse oma uurimistööga väheke selgust tuua ja suutnud oma tegemistele ka mingi finantsilise aluse luua, siis peaks see olema igati tervitatav, mitte ettematerdatav.
Jahil juhtub nii mõndagi... ja kõigil pole vaja kõike teada!
jyri

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas jyri »

unt kirjutas:Seega - kui üks noorteadlane on võtnud endale eesmärgiks sellese teemasse oma uurimistööga väheke selgust tuua ja suutnud oma tegemistele ka mingi finantsilise aluse luua, siis peaks see olema igati tervitatav, mitte ettematerdatav.

Kui oleks nii, siis oleks kasulik. Paraku on teema valik ja mis veel hullem- "uuringu" tulemus- juba ette antud juhendaja poolt ilmselt poliitilistel motiividel. Seega noorteadlasele doktori graadi saamiseks vaja kõigest jätta välja "uuringu" vastavust teemale "segavad faktorid" ( kährikud, nugised, maod, lindude tõbid, inimtegevus raiete -ja "SIILI" taoliste sõjamängude näol jms, ) , ja tuua esile VAID metssigade sigadused. Nii lihtne see ongi- mingit erinevust nõukaaegsetest libaväitekirjadest ( omal ajal sai päris palju neid lugeda).
kirp
Postitusi: 597
Liitunud: K Jaan 02, 2008 12:12 am

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas kirp »

Väljend " SAK pidigi tulema..." on üpris mitmemõtteline, kahjuks. Suure tõenäosusega toodi PRAEGUNE viirusetüvi, mis meil epideemiana levib Madagaskarilt laevajäätmetega Gruusia ühte sadamasse(vist oli 2007) ja levis sealt Gruusia-Vene sõja käigus mühinal edasi. Muuhulgas ühe esimese kohana Gruusiast kohe Peterburi ümbrusse (võite arvata kes suitsuvorsti ja sinki armastavad ning mille jäätmetes viirus kuid elus on). Vaadates ka SAK levikut Baltimaades ja ka Eestis (meil mis suunas lõunast korjuseid veetakse) võib pildi kokku panna küll kes levikus süüdi on. Metssigade süüdistamine on paljuski "jaanalindlik" asendustegevus (isiklikult minu personaalne arvamus). Muideks "hääled" räägivad, et Ida-Virumaal oli SAK juba mitu aastat tagasi sees. Aga ju pole "meie" ja "nende" vahel erilist usaldust infot vahetada. Ellujäänud metssead seal ei näi kuhugi kolivat (ka mitte teise ilma).
Pauli
Postitusi: 1291
Liitunud: E Nov 29, 2004 4:03 pm

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas Pauli »

See suur et, auväärsel seltskonnal (või noh, mõnel konkreetsel tarkpeal) puudub vististi ähmaseimgi arusaamine sellest, misasi on doktorikraad (justnimelt kraad tugeva k-ga, mitte graad) ja kuidas see välja teenitakse. Doktoritöö ei tähenda absoluutse, lõpliku ja universiaalse tõe väljaselgitamist, pärast mida enam kellegi samas valdkonnas midagi uurida pole. Doktorikraad (mitte ainult Eestis, vaid kogu tsiviliseeritud maailmas) tähendab, et inimene on niiöelda valmis teadlane, see tähendab, et on suudetud teistele teadlastele usutavalt (uskuge, see on väga kriitiline seltskond) tõestada mingi hüpoteesi paikapidavust (loomulikult enam-vähem iseseisvalt ja hüpotees peab ka piisavalt "rasvane" olema). Doktorantuuris õpitakse, õpitakse teadlaseks. Mitte ei lahendata elu mõtte saladust.

Kui hüpotees on, et metssea lisasöötmine mõjutab söötmiskoha ümbruse elusloodust, siis justnimelt seda uuritaksegi. Et kas mõjutab. Kährikute, sipelgate ja talve karmuse mõju on teise, kolmanda ja neljanda uuringu (ja miks mitte doktoritöö) teema. Ja kui leitakse tõendid, mis seda kinnitavad, siis ei tähenda, et kümne (või kasvõi ühe) aasta pärast ei või keegi neid tõendeid enda uute tulemustega ümber lükata. Sest absoluutset tõde pole veel leitud. Kulus natuke rohkem kui 200 aastat, et selguks, et isegi Newtoni seadused päris igas universumi nurgas ei kehti.
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
GC
Postitusi: 389
Liitunud: R Nov 12, 2004 5:15 pm

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas GC »

Kõik õige, Pauli, aga peaks arvestama ka teema aktuaalsusega. Täna vaadatakse juba justkui teadlase Ragne Oja otsa... aga vastu tuleks võtta võimalikult õiged otsused.
Ma olen ka elus ühe magistritöö teinud "kartuli sorteerimisliinide võrdle analüüs"...
50 lehekülge "tarka" juttu, aga kraadi sain.
koos koeraga
jyri

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas jyri »

No lõpuks tuli ka oodatav kommentaar suurimalt teaduste tundjalt. Graad või kraad- mõlemad on väänatud ingl. k. "grade" - ehk "tase, proffesionalism" jne. Nagu ka "jäälõhkuja" või "jäämurdja" , mehaanik või mehhaanik, või palju muudki . Spelling annab tõesti "kraad", aga kirjutan nagu tahan.
Keegi ei kahtle mainitud konkreetse spetsialisti võimest eristada näiteks "Diphullobothrium latum" ja "Echinococcus granulosus" unepealt. Ja veel lõhna- või/ja maitse järgi. Või määrata lendava kärbse sugu lennuhääle järgi. Vot seda ma tõesti ei oska. Nagu paljutki muud.
Aga analüüsivõimet mul tõesti on ja ka ajud pole kummagi poole poolt läbiloputatud ( ehk konkreetselt mind pole õnnestunud zombeerida ei kommudel ega "demokraatidel")
Aspirantuuris õppinuna julgen väita, et ikka on natuke aimu, mis ja kes on doktor ja kes või mis on "doktor". Ehk spetaialistil ja lihtsalt "paberi omanikul" vahet teen.
Seepärast võtangi sõna konkreetsetes teemades, kus oman praktilisi kogemusi . Näiteks nendesamuste lintusside tõrje koertel. Enda koertel ja kogemusi selles üle 50 aasta!Sõltumata solkmete liigist ja riigikorrast.
Nii et edu mikroskoobi kasutamises, õpetama ei tule. Ära ainult ka sina hakka mulle osutama, kus ma tohin sõna võtta ja kus mitte - pole siiani keegi suutnud , ei suuda ka sina iial.
Kasutaja avatar
sammal.habe
Postitusi: 1180
Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas sammal.habe »

ma ei tea kus aspirantuuris jahinduse asjatundja on käinud, aga teaduskraadi vaste on "degree". ent olgu ta pääle, vasikatega ei jõua keegi võidu joosta.

tegelikult on kaasforumant GC väiteil iva sees. pahatihti armastavad poliitikud ja ametnikud toetuda teadusuuringutele. mis siis et teadlased ise võib-olla ei peagi neid kõige paikapidavamateks. aga olupoliitikas argumendina käib kenasti.

jyri kirjutas:No lõpuks tuli ka oodatav kommentaar suurimalt teaduste tundjalt. Graad või kraad- mõlemad on väänatud ingl. k. "grade" - ehk "tase, proffesionalism" jne. Nagu ka "jäälõhkuja" või "jäämurdja" , mehaanik või mehhaanik, või palju muudki . Spelling annab tõesti "kraad", aga kirjutan nagu tahan.
Keegi ei kahtle mainitud konkreetse spetsialisti võimest eristada näiteks "Diphullobothrium latum" ja "Echinococcus granulosus" unepealt. Ja veel lõhna- või/ja maitse järgi. Või määrata lendava kärbse sugu lennuhääle järgi. Vot seda ma tõesti ei oska. Nagu paljutki muud.
Aga analüüsivõimet mul tõesti on ja ka ajud pole kummagi poole poolt läbiloputatud ( ehk konkreetselt mind pole õnnestunud zombeerida ei kommudel ega "demokraatidel")
Aspirantuuris õppinuna julgen väita, et ikka on natuke aimu, mis ja kes on doktor ja kes või mis on "doktor". Ehk spetaialistil ja lihtsalt "paberi omanikul" vahet teen.
Seepärast võtangi sõna konkreetsetes teemades, kus oman praktilisi kogemusi . Näiteks nendesamuste lintusside tõrje koertel. Enda koertel ja kogemusi selles üle 50 aasta!Sõltumata solkmete liigist ja riigikorrast.
Nii et edu mikroskoobi kasutamises, õpetama ei tule. Ära ainult ka sina hakka mulle osutama, kus ma tohin sõna võtta ja kus mitte - pole siiani keegi suutnud , ei suuda ka sina iial.
jyri

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas jyri »

sammal.habe kirjutas:ma ei tea kus aspirantuuris jahinduse asjatundja on käinud, aga teaduskraadi vaste on "degree". ent olgu ta pääle, vasikatega ei jõua keegi võidu joosta.

.
[/quote]

Vot sellega 100% nõus ja sellest kogu aeg räägin, kahju et foorumlastest keeleteadlased kuidagi aru ei taha saada.
"Paber", ehk "academical degree" on paljudel olemas, aga reaalne "grade" ehk siis professionalismi tase, on see mis ta on :L . Vasikatega on tõesti raske võidu joosta, eriti veel siis, kui jooksu mõte puudub.
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas aadu kadakas »

Pauli kirjutas:Kui hüpotees on, et metssea lisasöötmine mõjutab söötmiskoha ümbruse elusloodust, siis justnimelt seda uuritaksegi. Et kas mõjutab.

Jyri, sooviksin Teie teaduslikku versiooni antud küsimuses. Hea oleks vahelduseks kuulata inimese seisukohti, kellel
jyri kirjutas:... analüüsivõimet ... tõesti on ja ka ajud pole kummagi poole poolt läbiloputatud ( ehk konkreetselt mind pole õnnestunud zombeerida ei kommudel ega "demokraatidel")
Aspirantuuris õppinuna julgen väita, et ikka on natuke aimu, mis ja kes on doktor ja kes või mis on "doktor". Ehk spetaialistil ja lihtsalt "paberi omanikul" vahet teen.
Välek
Postitusi: 1365
Liitunud: P Mär 06, 2011 8:25 am

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas Välek »

Kas keegi üritusel kuulamas ka käis? Kuidas jutuõhtu möödus?
jyri

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas jyri »

sammal.habe kirjutas:ma ei tea kus aspirantuuris jahinduse asjatundja on käinud,.
[/quote]

Käiakse peldikus. Või "hüppes" :D
Aspirantuuris õpitakse :VS
Pauli
Postitusi: 1291
Liitunud: E Nov 29, 2004 4:03 pm

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Postitus Postitas Pauli »

Pauli kirjutas:Ja kui leitakse tõendid, mis seda kinnitavad, siis ei tähenda, et kümne (või kasvõi ühe) aasta pärast ei või keegi neid tõendeid enda uute tulemustega ümber lükata.

See jäi vist Jyril aspirantuuris õppimata. Või siis, et tollal lihtsalt ei õpetatud. Inimene, kes on teadust mõnevõrra nuusutanud, peaks teadma, et tulenevalt kõige sõltuvusest taustsüsteemist, ei sobi esineda absolutiseerivate ja lahmivate väidetega stiilis "nii on". Paratamatult jääb mulje, et argumenteeritakse valdkonnas, kus tegelikud teadmised puuduvad.
jyri kirjutas:Aspirantuuris õppinuna julgen väita, et ikka on natuke aimu, mis ja kes on doktor ja kes või mis on "doktor". Ehk spetaialistil ja lihtsalt "paberi omanikul" vahet teen.

Väga tore, et spetsialisti ära tunned, aga arusaam teaduskraadist on ikka vildakas. Seletan siis veel korra: filosoofiadoktori kraad ongi paber, mis näitab, et inimene on omandanud võime (enam-vähem) iseseisvalt teadustööd teha. Kraad ei ütle mitte midagi selle kohta, kas ollakse mingil alal spetsialist või mitte. Spetsialist võib olla ka ilma kraadita. Ja kraadiga inimene võib tõusta spetsialistiks hoopis teisel alal. Meditsiini- (või veterinaarmeditsiini-) doktor ja filosoofiadoktor on ikka väga erinevad asjad.
sammal.habe kirjutas:tegelikult on kaasforumant GC väiteil iva sees. pahatihti armastavad poliitikud ja ametnikud toetuda teadusuuringutele. Mis siis et teadlased ise võib-olla ei peagi neid kõige paikapidavamateks.

Kurval kombel tehakse seda viga palju. Seda sama viga, mida Jyrigi - et aetakse kraad ja erialakompetents omavahel segi. Eriti kurb on, et seda teevad tihti ka teadlased ise.

Seega, kuulake ära, mis doktorandil öelda on ja kui teil on vettpidavaid argumente tema väidete ümberlükkamiseks, siis tulge nendega lagedale. Ja lõpetage palun arutlemine selle üle, kas kraad tuleb kirjutada jutumärkidega või ilma.

Või noh, vahet pole.
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
Vasta