Keelatud püünistega jaht tappis haruldase linnu ja tõi suure

Kui satud netis surfates huvitavatele lehekülgedele ,siis siia võiks neid teemade kaupa kirja panna.
Vasta
Ats
Postitusi: 933
Liitunud: R Aug 18, 2006 12:14 pm

Keelatud püünistega jaht tappis haruldase linnu ja tõi suure

Postitus Postitas Ats »

http://www.jt.ee/3577953/keelatud-puuni ... ure-trahvi

Keelatud püünistega jaht tappis haruldase linnu ja tõi suure trahvi

Keskkonnainspektsiooni Järvamaa büroo juhataja Janely Luuk ütles, et suurima keskkonnakahju (640 eurot) tekitas maakonnas eelmisel aastal inimene, kes pidas keelatud püünistega jahti ja vigastas elujõuetuseni II kategooria linnuliiki (kanakull).

Lisaks keskkonnakahjule määrati teo toimepanijale ka trahv 480 euro ulatuses. «See oli üks neist juhtumitest, mille puhul võib öelda, et info liikus tõesti väga kiiresti ning koostöös jahimeestega saime selle inimese kätte,» sõnas ta.

Kasutatud püüni kanakulli koheselt ei surmanud, vaid lind vigastas raudade vahel oma jalga. Diagnoos: parema jala esimese varba luumurd, koos pehmekoevigastusega. Juhtumi ekspertarvamusest selgub, et selles olukorras peeti varbaluu ravi tulemuslikkust rahuldavaks ja otsustati ravi kasuks. Kanakulli raviti Tartus Eesti Maaülikooli loomakliinikus.

Kolmenädalase ravi järel selgus, et murru piirkonnas paranemisprotsesse ei ole märgata ning vigastus on muutnud linnu elulemust ja elukvaliteeti. Ekspertarvamuses on kirjas, et röövlindude 1. või 2. varba vigastused kriitilise iseloomuga, sest varvaste funktsiooni kadu muudab võimatuks linnu elu looduses. Antud varbad teevad linnul võimalikuks haaramise funktsioonid- st saagi püüdmine, tapmine ja tükkideks rebimine, oksadest haaramine jne. Esimese või teise varba funktsiooni puudumisel hakkab lind eelistama teist jalga, millele pannakse liigne koormus, mis omakorda põhjustab üle 150 g kaaluvatel lindudel pikema aja vältel pododermatiiti, sepsist ja surmlõpet. Seega peeti kõige sobilikumaks eutanaasiat. Eksperthinnangu järeldus oli, et antud vigastus muutis linnu elulemust ja elukvaliteeti nii looduslikus- kui ka tehiskeskkonnas nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis.

See, et ühe kaitse all oleva linnuliigi esindaja elu lõppeb sedavõrd traagiliselt, Janely Luugi sõnul maakonnas tihti ette ei tule.

Keskkonnainspektsioon alustas 2015. aastal keskkonnarikkumistega seoses 1718 väärteo- ja 18 kriminaalmenetlust, trahve on määratud 1281 isikule summas 263 000 eurot, keskkonnakahju esialgseks kogusummaks on arvestatud 771 000 eurot.

Järvamaal on keskkonnainspektsioon alustanud 52 väärtoemenetlust, kusjuures valdavalt on olnud tegemist kas jäätme- (12) või kalapüügiseaduse (14) rikkumisega. Trahve on määratud 51 isikule kokku 5988 euro eest ning tekitatud keskkonnakahjuks hinnatud 894 eurot.

KANAKULL

Kanakull on Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt langenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300-500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda kõrgem. Seetõttu kuulub see röövlind II kaitsekategooria linnuliikide hulka.

Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikus. Suurimateks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävimine ning toidubaasi vähenemine. Pesitsusaegne häirimine on asurkonnale väiksema mõjuga ning seda võib lugeda keskmise tähtusega ohuteguriks. Keskkonnamürkide mõju on tänaseks kahanenud väikese tähtsusega mõjuriks, väike roll on tänapäeval ka tahtlikul tapmisel. Liikluses ning kokkupõrgetes ehitiste ja elektriliinidega hukkumise tähtsus vajab veel selgitamist.

Kanakulli kaitse lähiaja (5 aasta) eesmärk on asurkonna arvukuse tõus. Pikaajaline (15 aasta) kaitse eesmärk on populatsiooni soodsa seisundi saavutamine suuruses 700-1000 paari (järsu languse eelne arvukus).
Pole looma, pole probleemi!
Vasta