http://digileht.maaleht.delfi.ee/uudise ... d=77542800Keskkonnainspektsioonil õnnestus erandliku menetluse abil tõestada hundi salaküttimine juhtumi juures, kus surnud looma ei leitudki.
Kahe aasta eest veebruaris levis kuuldus, et Viiratsi jahiseltsis on seajahi käigus kütitud vähemalt kaks hunti, milleks jahimeestel luba polnud.
Keskkonnainspektsioonile anti juhtumist telefonitsi teada jahi toimumise päeval 7. veebruaril valvetelefonil 1313. Sama helistaja teavitas ka Keskkonnaagentuuri kiskjaseire peaspetsialisti Marko Kübarseppa, kes läks koos KKI Viljandimaa büroo inspektoritega sündmuspaigale. Sel ajal jahimehi enam kohal ei olnud.
Metsast, jahi toimumise kohast leiti paik, kus lumel olid verejäljed ning näha lohistamise rada. Verejälgede kõrval oli ka hundi jälgedega sarnanevaid. Inspektorid võtsid koos Marko Kübarsepaga verisest lumest proovid, et määrata uluki täpne liik. Samuti leiti verejälgede lähedusest kaks sileraudse jahipüssi padrunikesta, mis asitõendina kaasa võeti.
Viiratsi jahiseltsi jahimehed, kellega ühendust võeti, ütlesid, et olid pidanud jahti metssigadele ning ühtegi looma ei tabanud.
Üle kuulati kogu jahiseltskond
Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Täär ütles, et tunnistajatena tuli üle kuulata kogu jahiseltskond, kes oli ilmselgelt ringkaitses ja erilist selgust uurimisse ei toonud. Ka hiljem ei tunnistanud keegi ühisjahis osalenud jahimeestest hundijahti ega hundi nägemist.
Nii oli ka jahi käigus kuuldud laskude arvu osas erinevaid ütlusi: enamik tunnistajaid väitis, et kuulis üht lasku, mõni ei kuulnud väidetavalt ühtegi, ja paar inimest ütlesid, et kuulsid nelja-viit lasku.
Metsast verisest lumest võetud proovid saadeti ekspertiisi tegemiseks Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituuti, kus tuvastati, et tegu on liigile hunt (Canis lupus) kuuluva verega.
Ülekuulamistel tehti kindlaks, milline Viiratsi jahiseltsi jahimees oli seisnud kütiliinil kohas, kus leiti verejäljed ja padrunikestad. Mehele kuuluv sileraudne jahipüss saadeti koos leitud padrunikestadega Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ekspertiisi.
Ekspertiisiaktist selgus, et leitud kaks padrunikesta olid tõepoolest välja lastud samast relvast ning lisaks leiti lööknõela otsakul ebakorrapärased töötlemisjäljed, mille põhjal tehti järeldus, et lööknõela otsakut on hiljem selle kuju muutmiseks töödeldud.
Kogutud tõenditele ja ekspertiisidele tuginedes otsustas inspektsioon karistada jahimeest jahiseaduse § 50 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses 480 euroga, millele lisandub hundi ebaseadusliku küttimisega tekitatud keskkonnakahju 1000 eurot. Lisaks tuleb kanda relvaekspertiisi kulud 420 eurot.
Teise hundi küttimist ei õnnestunud tõendada
Karistuse saanud kütt polnud otsusega nõus ning kaebas selle edasi, väites, et tema püssist lastud padrunikestad võis sündmuskohale visata kes tahes või keegi võis need ka mujalt üles korjata ja sinna poetada. Menetleja ja ka kohus ei pidanud sellist varianti tõenäoliseks ning keskkonnainspektsiooni otsus jäi jõusse.
Kui algul oli kahtlus vähemalt kahe hundi laskmises, siis Naima Tääri sõnul DNA-ekspertiis seda ka näitas – tegu oligi kahe hundiga. “Üks vereproov võeti metsast sündmuskohalt ja teine ülepestud auto kastist. Teise hundi tabamise sündmuskohta metsast ei leitud ja küttimist ei õnnestunud tõendite vähesuse tõttu tõendada,” selgitas ta.
Kuna uurimine võttis aega, jõudsid hakata levima jutud, et mingeid hunte pole kõnealuses kohas ilmaski olnud, veel vähem neid lastud. Naima Tääri sõnul ei ole ajakulus midagi märkimisväärset. “Ekspertiisidega seotud uurimised võtavadki tavapärasest rohkem aega. Lisaks DNA-ekspertiisile tehti veel ka relvaekspertiis ja samuti tuli tunnistajatena üle kuulata kogu jahiseltskond,” põhjendas ta.
Huntide salaküttimise juhtumeid Viljandimaal varem avastatud ei ole.