http://digileht.maaleht.delfi.ee/uudise ... d=77542800

Keskkonnainspektsioonil õnnestus erandliku menetluse abil tõestada hundi salaküttimine juhtumi juures, kus surnud looma ei leitudki.


Kahe aasta eest veebruaris levis kuuldus, et Viiratsi jahiseltsis on seajahi käigus kütitud vähemalt kaks hunti, milleks jahimeestel luba polnud.

Keskkonnainspektsioonile anti juhtumist telefonitsi teada jahi toimumise päeval 7. veebruaril valvetelefonil 1313. Sama helistaja teavitas ka Keskkonnaagentuuri kiskjaseire peaspetsialisti Marko Kübarseppa, kes läks koos KKI Viljandimaa büroo inspektoritega sündmuspaigale. Sel ajal jahimehi enam kohal ei olnud.

Metsast, jahi toimumise kohast leiti paik, kus lumel olid verejäljed ning näha lohistamise rada. Verejälgede kõrval oli ka hundi jälgedega sarnanevaid. Inspektorid võtsid koos Marko Kübarsepaga verisest lumest proovid, et määrata uluki täpne liik. Samuti leiti verejälgede lähedusest kaks sileraudse jahipüssi padrunikesta, mis asitõendina kaasa võeti.

Viiratsi jahiseltsi jahimehed, kellega ühendust võeti, ütlesid, et olid pidanud jahti metssigadele ning ühtegi looma ei tabanud.

Üle kuulati kogu jahiseltskond

Keskkonnainspektsiooni Vil­jan­di­maa büroo juhataja Naima Täär ütles, et tunnistajatena tuli üle kuulata kogu jahiseltskond, kes oli ilmselgelt ringkaitses ja erilist selgust uurimisse ei toonud. Ka hiljem ei tunnistanud keegi ühisjahis osalenud jahimeestest hundijahti ega hundi nägemist.

Nii oli ka jahi käigus kuuldud laskude arvu osas erinevaid ütlusi: enamik tunnistajaid väitis, et kuulis üht lasku, mõni ei kuulnud väidetavalt ühtegi, ja paar inimest ütlesid, et kuulsid nelja-viit lasku.

Metsast verisest lumest võetud proovid saadeti ekspertiisi tegemiseks Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituuti, kus tuvastati, et tegu on liigile hunt (Canis lupus) kuuluva verega.

Ülekuulamistel tehti kindlaks, milline Viiratsi jahiseltsi jahimees oli seisnud kütiliinil kohas, kus leiti verejäljed ja padrunikestad. Mehele kuuluv sileraudne jahipüss saadeti koos leitud padrunikestadega Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ekspertiisi.
Ekspertiisiaktist selgus, et leitud kaks padrunikesta olid tõepoolest välja lastud samast relvast ning lisaks leiti lööknõela otsakul ebakorrapärased töötlemisjäljed, mille põhjal tehti järeldus, et lööknõela otsakut on hiljem selle kuju muutmiseks töödeldud.

Kogutud tõenditele ja ekspertiisidele tuginedes otsustas inspektsioon karistada jahimeest jahiseaduse § 50 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses 480 euroga, millele lisandub hundi ebaseadusliku küttimisega tekitatud keskkonnakahju 1000 eurot. Lisaks tuleb kanda relvaekspertiisi kulud 420 eurot.

Teise hundi küttimist ei õnnestunud tõendada

Karistuse saanud kütt polnud otsusega nõus ning kaebas selle edasi, väites, et tema püssist lastud padrunikestad võis sündmuskohale visata kes tahes või keegi võis need ka mujalt üles korjata ja sinna poetada. Menetleja ja ka kohus ei pidanud sellist varianti tõenäoliseks ning keskkonnainspektsiooni otsus jäi jõusse.

Kui algul oli kahtlus vähemalt kahe hundi laskmises, siis Naima Tääri sõnul DNA-ekspertiis seda ka näitas – tegu oligi kahe hundiga. “Üks vereproov võeti metsast sündmuskohalt ja teine ülepestud auto kastist. Teise hundi tabamise sündmuskohta metsast ei leitud ja küttimist ei õnnestunud tõendite vähesuse tõttu tõendada,” selgitas ta.

Kuna uurimine võttis aega, jõudsid hakata levima jutud, et mingeid hunte pole kõnealuses kohas ilmaski olnud, veel vähem neid lastud. Naima Tääri sõnul ei ole ajakulus midagi märkimisväärset. “Ekspertiisidega seotud uurimised võtavadki tavapärasest rohkem aega. Lisaks DNA-ekspertiisile tehti veel ka relvaekspertiis ja samuti tuli tunnistajatena üle kuulata kogu jahiseltskond,” põhjendas ta.

Huntide salaküttimise juhtumeid Viljandimaal varem avastatud ei ole.

Kuidas tõendati, et just leitud kestadega hunti lasti? Hunt võidi lasta ka tund, kaks või kolm hiljem.
Aga kohus on meil ikka nagu veneajal. Üks arvab, teine oletab ja oledki süüdi

Oli see nii, või polnud, kõva kirjatükk igaljuhul. Meenutab 1960.. 1970 date lugu, kus inspekrorid lehmalauda või laudalaka pahupidi pöörasid ja sealt põdraliha leidsid.

Loodetavasti pole CSI-efektiga tegemist.

Süüdimõistmine kaudsete tõendite alusel, on kahetsusväärne!!

Väga tore ,et salakütile õppetund anti.

Jälle hakkab keegi vastu rinda taguma,oksele ajab.

Ma ei tea, kuidas nii peenelt end väljendada, et kellelegi ette ei jää, vähemasti proovin. Mind nimelt huvitab see praktiline pool, mis infot on võimalik yhest kestast saada. Alles pääses yks lapse surnuks sõitnud ja eelnevalt peol kaaslastega joonud kaak terve nahaga kuna õnnetusejärgselt enne välja ei ilmunud kui oli kaine. Syndmuskohal oli isegi autonumber maas. Igast retsid terve nahaga pääsenud, hoolimata niiöelda kindlatest tõenditest. Selle mehe väitega võiks ju isegi nõus olla- tiirust korja kesti palju tahad. Pärast metsas poeta syndmuskohale, millist kaliibrit heaks arvad... Huvitav, kui täpselt on võimalik padrunikestalt võetud pyssirohu põlemise ajavahemikku määrata? On siin spetsialiste?

Ei saa nüüd hästi aru, et kellele see valgeronga postitus mõeldud on?

Kas väärteomenetluses on üldse selliseid ekspertiise ette nähtud?
Aga eks me kõik saame aru et kitsepoisil olid mehised sarved ja õppetunniks teistele-igaks asjaks on oma aeg, koht ja seltskond.

Kas sa ozz olid ka seal pundis ,et nii isiklikult seda teemat võtad.Helistaja käitus ju õieti kui teavitas ametnikke seaduserikkumisest või olen ma millestki valesti aru saanud. Aga poleks helistajaga tüli olnud, oleks antud intsident avalikkusele teadmata jäänud ja kõik oleks korras olnud.Kõige lahedam on muidugi antud salaküttimist tobedaks juhtumiks nimetada.

Tegelikult on selle asjaga nii, et kui olid mees ja julgesid teha, siis julge ka vastutada, mitte siin kiunu üles võtta.

Jaht on vaikimise kunst.

Suu on söömiseks.

kenad rahvatarkused eelkommenteerijatel. kehtivad ka. seni.
ent tänapäeval kui peaaegu igal mehel on taskus kaamera ja internet, liigub asi sinnapoole et ka metsa vahel tuleb hoolega valida kuidas istud, astud ja ütled.