Keskkonnainspektor: salaküttimine pole tegevus, mida jahim..

Kui satud netis surfates huvitavatele lehekülgedele ,siis siia võiks neid teemade kaupa kirja panna.
Vasta
Ats
Postitusi: 933
Liitunud: R Aug 18, 2006 12:14 pm

Keskkonnainspektor: salaküttimine pole tegevus, mida jahim..

Postitus Postitas Ats »

http://www.postimees.ee/4260599/keskkon ... lt-vaatama

Keskkonnainspektor: salaküttimine pole tegevus, mida jahimees peaks mokk töllakil pealt vaatama

Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo inspektor Kairi Laak-Randoja sõnul ei viitsi jahimehed salaküttidest teatada või kui teatavad siis alles nädalaid hiljem. See aga teeb inspektsiooni töö keeruliseks ning pani kirjutama emotsioonidest laetud pöördumise.
Laak- Randoja sõnul ei kipu jahimehed kuidagi koostööd tegema ning tihti juhtub nii, et info salaküttidest jõuab inspektsioonini suure hilinemisega. «Jahimehed ei taha teavitada või kui keegi teavitabki, siis nii, et «ah meil eelmine aasta kuskil miskit juhtus». Me ei saa järelevalvet niimoodi teostada, kui info sellise hilinemisega tuleb. Jõgevamaal olen jahiinspektoriks praegu ainult mina ning ma ei jõua üksinda tervel maakonnal silma peal hoida,» rääkis inspektor, lisades, et siinkohal peaksid appi tulema jahimehed.

Tema sõnul teavad iga päev metsas käivad jahimehed väga täpselt mis toimub ning kes kus liigub, kuid nad ei sekku ise ega teavita ka meid ning see on probleem, leiab Laak-Randoja.

Inspektori sõnul ei olegi tegelikult õige jahimehel üksinda asja uurima minna nii nagu juhtus hiljuti Tartumaal, kus sekkumine lõppes tapmisega. «Tegelikult oleks pidanud jahimees teavitama kas siis politseiametnikku või inspektorit ning siis nendega kaasa minema, et õige koht kätte näidata. Sealgi oli kohe aru saada, et tema teadis täpselt kus keegi asub, kuskohas liigub. Ta teadis täpselt kuhu minna. Inspektor ju seda ise ei tea,» selgitas ta traagilise sündmuse tagamaid.

Inspektor meenutas juhtumit, kui talle helistas politseiametnikust noor jahimees, kes teavitas, et nende jahipiirkonnas on juba mitmeid nädalaid toimunud salaküttimine. «Küsisin siis tema käest, et kus sa olid, miks sa varem ei teavitanud? Tema ütleb, et meile ei ole mõtet teavitada, sest me ei tule kohale. No kustkohast tuleb info, et me ei jõua kohale, kui nad ise ei ole isegi mitte proovinud,» on inspektor kuri.

Selle peale saatis inspektor Jõgevamaa jahiseltsidele laiali emotsioonidega laetud kirja, kus kutsub jahimehi üles salaküttidest teatama. «Salaküttimine ei ole tegevus, mida jahimees mokk töllakil pealt peaks vaatama.» ja «Palun ärge jätke muljet nagu oleksite relvadega hädapätakad!!!», on mõned värvikamad väljavõtted jahimeestele edastatud kirjast.

Mõistagi said selle peale paljud pahaseks, kuid inspektori sõnul tundis ta, et tavalistest palvetest ei aita. «See kuidas see kiri välja kukkus, on muidugi väga kahetsusväärne ja ma jahimeeste ees selle pärast ka vabandasin. Samuti olen ka inspektsiooniga sel teemal suhtlenud,» selgitas ta. Kahjuks pole aga seegi kiri tema sõnul märkimisväärseid muutuseid endaga kaasa toonud. «Mõni sai kurjaks, mõni helistas ja kiitis, et väga õige jutt. On muidugi jahimehi, kes helistavad mulle ikka ja räägivad kuidas neil seal asjad on ja lihtsalt annavad infot, isegi kui midagi pole juhtunud, aga teised on sellised, kes ei teavita üldse ja väidavad, et ei julge. See on natukene naljaks suhtumine,» võttis Laak-Randoja emotsionaalse kirja kokku.

Jahimeeste selts: inspektorite ja jahimeeste koostöö on hea
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsi sõnul tema aga suhtlemisraskusi jahimeeste ja inspektsiooni vahel ei näe. «Oma kogemusest võin rääkida, et üldjuhul on meil koostöö väga hea ja kõik toimib. Võib-olla on paikkonniti asi erinev, seda ma ei oska öelda, aga üldises plaanis on kõik hea, ilma milleta polekski see kuidagi mõeldav,» ütles Korts.

Kortsi sõnul ei saa jahimehed ka iga suvalisem paugu peale inspektsiooni ja politseid tülitada. «Kõigepealt uurivad jahimehed välja, kas see pauk on seaduslik või ebaseaduslik. Kui asi on kahtlane, siis ka teavitatakse,» selgitas Korts.


Jõgevamaa jahimeestele saadetud inspektori kiri muutmata kujul:

Tere taas!

Kuna ma igale jahimehele eraldi oma mõtteid edastada ei suuda, siis ikka aeg-ajalt saadan ühise kirja Teile esimeestele, lootes, et saadud info ka jahimeestele edastate. Nii ka seekord J

Järelevalve käigus või muul ajal jahimehi kohates saan tihti infot salaküttimise kohta (jahimehe oma piirkonnas siis). Ikka ja jälle ütleb info edastanud jahimees (harvadel juhtudel ka muu isik), et ei taha asjasse sekkuda. Mind hämmastab see asjaolu iga kord. Mida jahimehed nii hirmsasti kardavad, et ei julge seaduserikkumisse sekkuda või võtta telefoni ja mulle helistada, et teatada salaküttimisest nende jahipiirkonnas? Kas mitte jahimees ise ei ole see, keda peaks see teema kõige rohkem huvitama ja kes peaks esmakorras asjasse sekkuma? Minuni jõuab info ALATI hilinemisega. Ma ei saa absoluutselt aru jahimehe mõtlemisest, kui ta annab mulle teada, et nädal (või enamasti rohkem) aega tagasi meie jahipiirkonnas keegi rikkus seadust. No mida ma teen selle hilinenud infoga?

Tihti jõuab minuni ka info, et jahimehed peavad mind nõiaks (see on kõige leebem variant, mida ma kuulnud olen, tavaliselt käivad läbi hoopis humoorikamad elukad). Ausalt öeldes ei ole see minu jaoks isegi solvav, nimetage mind kuidas aga tahate. Samas juba tundub mulle, et Te tõesti arvategi, et ma olengi nõid ja näen oma kolmanda silmaga kohe ära, kui keegi jahipiirkonnas liigutab. Võin Teile käsi südamel (mida mul pole eks?) öelda, et ma ei näe selle kolmanda silmaga just palju ja siiski võiksite Teie ise mulle öelda, mis Teie jahipiirkonnas toimub. Teid on siiski oluliselt rohkem, kui mind.

Eile sain taas info salaküttimise kahtlusest. Seekord ütles jahimees mulle, et ei teavitanud mind sellest, kuna inspektsioon tuleb nii hilja. KUI HILJA?! Te ei ole ise proovinudki meid kohale kutsuda ja siis ütlete, et me tuleme hilja. Ja samas ise ka sekkuda ei taha.. No ma tõesti ei mõista sellist mõtlemist ja tegutsemisviisi. Kuidas Teie arvates need asjad korda peaks saama, kui ise ei sekku ja teistel ka sekkuda ei lase?!

Kui ma info saamise hetkel viibin Jõgeval, jõuan ma ka kaugematesse piirkondadesse umbes poole tunniga. Mitu tundi jahimees jahti peab? Mulle tundub, et vaid 15 minutit, kui pool tundi kohale jõudmiseks on liiga pikk aeg. Loomulikult tuleb ette ka olukordi, kus viibin mujal, kuid kuna salaküttide tabamine on minu jaoks prioriteet, siis ei ole mul probleemi oma pooleliolev tegevus katkestada ja siiski kohale tulla. Annaks Te vaid selle info mulle õigel ajal!

Salaküttimine ei ole tegevus, mida jahimees mokk töllakil pealt peaks vaatama. See on TEIE jahipiirkond, Teie olete selle eest vastutavad. Kui Teie oma jahipiirkonda ei kaitse, siis kes seda veel peaks tegema?!

Ma väga loodan, et minu mure jõuab kõikide aktiivsete jahimeesteni ja et jahimees oleks edaspidi ka piisavalt mees, et võtta see telefon ja mulle helistada. Minu mobiilinumber selle kirja lõpus, palun salvestage see endale telefoni.

Palun ärge jätke muljet, nagu oleksite relvadega hädapätakad!!!

Ja et ma rohkem ei peaks selliseid kirju kirjutama!

Endiselt meeldivale koostööle lootes,

Kairi Laak-Randoja


-------------------------------------------

Kui mõni ametnik arvab, et jahimees peab tema eest töö ära tegema, siis jagagu oma palk ka jahimehele, mitte ärgu vahtigu mokk töllakil!
Pole looma, pole probleemi!
GC
Postitusi: 389
Liitunud: R Nov 12, 2004 5:15 pm

Re: Keskkonnainspektor: salaküttimine pole tegevus, mida jahim..

Postitus Postitas GC »

KKI-le tuleb salakütt koos asitõendiga üle anda, siis pole ka veel kindel, et temaga midagi ette võetakse!
Kambja loo fataalne lõpp on KKI tegemata töö tulemus!
koos koeraga
Välek
Postitusi: 1365
Liitunud: P Mär 06, 2011 8:25 am

Re: Keskkonnainspektor: salaküttimine pole tegevus, mida jahim..

Postitus Postitas Välek »

Postimehes on pastakate ja läpakatega hädapätakad, kes sobitavad kuid vana kirjakese hetkel aktiivsesse teemasse.
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Re: Keskkonnainspektor: salaküttimine pole tegevus, mida jahim..

Postitus Postitas aivar00 »

tsiteerin:
KKI-le tuleb salakütt koos asitõendiga üle anda, siis pole ka veel kindel, et temaga midagi ette võetakse!
Kambja loo fataalne lõpp on KKI tegemata töö tulemus!


Eks neid inspektoreid ole seinast seina nagu ka jahimehi kes salakütti teevad.
Inimestele kipub millegipärast halb ainult meelde jääma, head asjad aga mitte. Põhimõtteliselt olen selle "südameta nõiaga" nõus, et vana infoga ei ole praktiliselt miskit teha ja jahipiirkond on ikka omade meeste valvata. Samas on ka KKI - i inspektoritel arenguruumi palju :lol: .
ikka lõbusalt
andrusk
Postitusi: 9
Liitunud: T Okt 21, 2008 11:02 am

Re: Keskkonnainspektor: salaküttimine pole tegevus, mida jahim..

Postitus Postitas andrusk »

Eelmisel aasta sügisel tabasid ühe Tartumaa jahiseltsi liikmed 2 salakütti (neist üks alaealine, kes oli samuti relvaga). Enne kinnipidamist jõudsid salakütid relvad võssa ära peita. Vanemal härral oli võsast väljudes vaid padrunivöö mõne padruniga. Tegelased ise väitsid, et relvi ei olnudki. Jahimeeste poolt kutsuti kohale piirivalve patrull, tegelased ei näidanud ka neile relvade asukohta kätte. Piirivalve tõi kohale teenistuskoera, kelle abiga relvad (2) ja lisaks veel üks padruvöö koos padrunitega võsast siiski leiti. Vanemal salakütil oli kuuldavasti jahipidamise õigus (ka relvaluba 1 leitud relva kohta) küll olemas, aga mitte antud piirkonnas.
Piirivalve poolt anti tegelased ja menetlus (ka relvaseadust puudutav osa) üle KKI-le.
Mitmed kohaliku jahiseltsi liikmed käisid KKI-is tunnistusi andmas, kõik oli jahimeeste poolt justkui tehtud, aga kui saadi info karistuse kohta mis KKI poolt määrati, siis oli jahmatus ikka suur- vanem tegelane sai 570€ trahvi kõigi rikkumiste peale kokku ja kogu lugu.
Kas sai nüüd määravaks asjaolu, et see vanem tegelane oli endine politseiprefekt või muud jahiseltsile teadmata asjaolud, aga karistus , mis KKI poolt määrati kõigi rikkumiste kohta kokku on ikka tõeliselt naeruväärne.
Tegelikult pakkus see tegelane teda kinni pidanud jahiseltsi liikmetele ise hoopis suuremat pistist minnalaskmise eest kui hiljem määratud trahv, aga jahimehed polnud nõus.
Kas jaht toimub?
gunnar
Postitusi: 882
Liitunud: P Aug 22, 2004 4:18 pm

Re: Keskkonnainspektor: salaküttimine pole tegevus, mida jahim..

Postitus Postitas gunnar »

Olles antud tütarlapsega ka metsas kohtunud... on ikka kole küll kui jumal annab ameti aga mõistust ei anna... Mingi krdi äng kallal ja siis peab kõigile lihtsalt hinge sittuma, no ära ole siis nõid:) Aga viimaste sündmuste valguses... las tegelevad salaküttidega professionaalid, politsei ja KKI.
bodom
Postitusi: 27
Liitunud: P Nov 20, 2011 7:24 pm

Re: Keskkonnainspektor: salaküttimine pole tegevus, mida jahim..

Postitus Postitas bodom »

Kasutasin vana teemat, ei hakanud uut tegema, loodan, et sobib.
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/tiine-podra-lasknud-salakutt-jai-kohtuistungite-ajaks-aina-haigeks?id=80154878

Jahimeestel ammugi pinnuks silmas olnud Viljandi ärimees Peeter Kaares jäi salaküttimisega vahele moel, mis sobiks filmistsenaariumisse. Kahe aasta peale veninud saaga sai lõpu eelmisel nädalal.

„Olin Taagepera kandis Tündre jahiseltsi maadel kella 8.30 ajal langil ja kuulsin pauku,” meenutab Taagepera jahiseltsi liige Andres Olesk ligi kahe aasta tagust 12. detsembrit, mil salaküttimise lugu hargnema hakkas.

Kuna Oleskile oli teada, et sinna maa-alale polnud selleks hetkeks kellelegi jahiluba välja antud, tõttas ta autoga kiiresti asja uurima. Metsavaheteel sõitis talle vastu buss, peal kolm meest.

„Pidasin bussi kinni ja uurisin kuuldud paugu kohta. Tundsin rooli taga ära Peeter Kaarese, kellest jahimeestel on omavahel seoses salaküttimisega palju juttu olnud ning keda ma olin korduvalt sügise jooksul selles piirkonnas sõitmas näinud,” meenutab Olesk. „Kuuldud paugust ei teadnud see seltskond midagi, ka väitis Kaares, et relvi autos pole. Palusin neil sõiduk ette näidata, millest Kaares keeldus, mispeale kutsusin välja politsei.“

Korrakaitsjate saabumist Kaares ära ootama ei jäänud, vaid lõi bussile hääled sisse ning kihutas minema, Olesk kannul.

„Ta üritas ilmselt Lätti sõita,” kirjeldab Olesk, „Sain tast lõpuks küll mööda, aga ta pööras auto ringi ja sõitis mul ikka eest ära.” Ühtlasi tegi Kaares ise samuti kõne politseisse ning andis teada, et temalt tahetakse väevõimuga vabadust võtta.

Kaarese relvast lastud
Olesk leidiski lastud looma üsna tee lähedalt langilt üles ning kutsus ka keskkonnainspektsiooni kohale. Loom lahati ning saadi kätte ka teda surmanud kuul, mis, nagu hiljem ekspertiisis selgus, oli tulistatud Peeter Kaarese relvast. Põdra laskmiseks puudus Kaaresel jahiluba, küll on tal olemas jahitunnistus ja relvaluba.

Relvaekspertiisi vastus oligi selge tõend, mille põhjal keskkonnainspektsioon Kaaresele väärteoprotokolli vormistas.

„Kaares ise väitis, et tema pole seda teinud,” märgib KKI keskkonnakaitse juhtivinspektor Märt Raudsepp.

Jahiloata põdrajahi eest karistas inspektsioon Kaarest rahatrahviga 720 eurot, lisaks mõisteti talt menetluskuluna välja tulirelvale tehtud ekspertiisikulud 400 eurot. Samuti tuleb Kaaresel hüvitada 2400 eurot keskkonnakahju tiine põdralehma küttimise eest.


Usk Eesti riiki säilib. Kartsin, et see asi sumbub ära.
Tõsi, KKI otsus sai lõplikult jõustuda alles eelmisel nädalal, kuna Kaares kaebas inspektsiooni aasta tagasi tehtud karistusotsuse Pärnu maakohtusse, paludes see tühistada, sest tema pole nimetatud väärtegu toime pannud.

Kohtusse ei jõudnudki
Ent ühtegi kohtuistungit pidada ei õnnestunud, kuna Kaarest kimbutasid tervisehädad. Esimene istung pidi toimuma käesoleva aasta 4. aprillil, kuid sellele eelneval päeval esitas Kaarese kaitsja kohtule taotluse istung edasi lükata, sest Peeter Kaares viibib ravil Jõgeva haiglas.

RELVALUBA KOHTUST

Kirglik jahimees aastast 1985
Aja jooksul on Kaares siiski kohtusse ka jõudnud, vahel teiste, vahel omal algatusel.

Kuus aastat tagasi mõisteti Peeter Kaares kokkuleppemenetlusega Tartu Maakohtus süüdi haigekassalt 438 288 euro väljapetmises.

Vähem kui aasta pärast kohtuotsuse langemist läks Kaares politseisse, et pikendada relvaluba, mis kaotas kehtivuse 2012. aastal, kirjutas toona ajaleht Sakala. Politsei keeldus luba pikendamast, sest mees oli kriminaalkorras süüdi mõistetud.

Kaares kaebas otsuse kohtusse ning advokaadi abil väitis ta, et varasemate Riigikohtu otsustega võib jahipidamist pidada isiku üheks põhiõiguseks ning lisas, et tema on olnud kirglik jahimees 1985. aastast.

Halduskohus leidiski, et Kaaresele on liiga tehtud ning Kaares sai loa relvaluba pikendada.

Teise kohtuistungi ajaks määrati 4. september. Sinna tuli üksnes Kaarese kaitsja, kelle sõnul viidi Kaares kiirabiga haiglasse, ning kohtuistung lükati edasi 5. oktoobrile. Päev enne seda saabus jällegi kohtule kaitsja taotlus istungi edasilükkamiseks, kuna kaebaja oli taas kord haiglasse sattunud. 5. oktoobri istungile kaitsja ega Kaares ei ilmunud, ehkki maakohus oli neile teada andud, et väärteomenetluse seadus ei võimalda enam kaebuse arutamist edasi lükata. Ühtlasi leidis kohus, et Peeter Kaarese haigushood on ilmselt tingitud eesmärgist menetlusest kõrvale hoida.

Kaitsja polnud päri, et maakohus Kaarese kaebust KKI otsuse üle ei aruta ning esitas seepeale kaebuse lõpuks ringkonnakohtusse. Seal ei võetud aga asja menetlusse ning kehtima jäi maakohtu otsus. Seega on KKI määratud karistus jõus ning edasi seda enam kaevata ei saa.

Ka Maalehele väidab Kaares, et tema pole põtra küttinud. Küsimusele, kuidas seletada, et relv ja kuul kokku klappisid, vastab ta: „Oleks tahtnud seda asja ikka kohtus arutada, aga ei saanud.”

Miks seda teha ei saanud, ei oska mees öelda. Küsimuse peale, kas ta jahil ka veel käib, kostab Kaares, et mis küsimus see on ja katkestab kõne.

Alus jahitunnistuse peatamiseks
Nii mõnigi jahimees ohkab KKI otsuse jõustumisest kuuldes kergendatult.

„Usk Eesti riiki säilib. Kartsin, et see asi sumbub ära,” nendib Tõrva Jahimeeste Seltsi esimees Egon Niittee.

Oleski sõnul on jahimehed Kaarest salaküttimises kahtlustanud aastaid, ning nüüd, kui mees reaalselt ka karistada sai, on sealse piirkonna jahiühingutel kavas teha Eesti Jahimeeste Seltsile avaldus, et Kaareselt jahitunnistus ära võetaks.

Alust selleks ka on, sest jahiseaduse kohaselt peatatakse jahitunnistus kuni kolmeks aastaks praktiliselt enamikul juhtudel, kui keskkonnainspektsioon on jahimeest jahiseaduse rikkumise eest karistanud, märgib Eesti Jahimeeste Seltsi pressiesindaja Andra Hamburg.

„Kohalike jahimeeste julge ja otsustav tegutsemine väärib tunnustamist, sest tänu sellele jõudis juhtum soovitud lahendini. Et kõik tõsisemad jahiseaduse rikkumised välja tuleks, on vaja neist inspektsioonile teada anda,“ paneb KKI inspektor Märt Raudsepp jahimeestele südamele. „Ilma jahimeeste abita on vähetõenäoline, et neid avastatakse.”

KKI looduskaitse osakonna juhataja Uno Luhti andmetel tuleb ilma jahiloata küttimist ehk salaküttimist harva ette, ehkki jahinõuete rikkumisi – mullu registreeriti neid 162 – ikka ilmsiks tuleb.

„Selliseid klassikalisi „mees metsast“ juhtumeid on samuti harva, praktika näitab, et pigem on tegu jahimehega, kes mingil hetkel on seaduslikult teelt kõrvale kaldunud või jahiseltsist välja heidetud,“ märgib ta.

Luhti hinnangul on jahimehed järjest hoolsamalt hakanud oma jahimaadel toimuval silma peal hoidma, nii et keegi kõrvaline isik ei saa kaua ja vabalt võõral jahimaal toimetada.
Vasta