Asula serval ja keskel kus paugutada pole eriti mõistlik teguviis saavad nad suht ruttu selgeks,et ohtu seal pole ja lasevad su väga ligi,korraks tõusevad ja 100m on uuesti maas. Ja siis käid ja peletad neid nagu tola seal.
Ausalt kurb on vaadata teiste kätetööd kui need tohutud massid yle on käinud,eriti just kevadeti.

Ilmselt on pesitsusperioodist jäänud valvsus sügisrändel veres. Igaljuhul kevadeks on see kõik unustatud.

Aga milline oleks kõiki osapooli enam-vähem rahuldav süsteem? Erinevaid toetusi ja kompensatsioonimehhanisme tõmmatakse lähiaastatel tõenäoliselt kõvasti koomale ning igaüks selles olukorras peab nigu ise rohkem hakkama saama.
EOÜ jmt hakkavad peletamas käima või kahju korvama nagu jahimehi tihti tasuta teenuse tegijaiks arvatakse olevat?

Vot see võrdlus mulle meeldib, sest just täpselt nii ongi Kaitseme alati seda, kes külmkappi täidab Suurimad põdra kahjustused tekivad kevadel, aga jahti ei taha siis keegi pidada. Ja kusjuures. Oleme küsinud Keskkonnaametilt kevadist põdra laskmise luba kahjustuste vähendamiseks. Kuna neil ju õigus erilube anda. Keskkonnaamet keeldus kirjalikult vastamast
Aga kui me räägime kevadisest hanest, siis jah. Teevad kahju. Palju. Aga kevadist hanejahti harrastavad jahimeestest põllumehed aastast aastasse. ja kiruvad, et tolku pole midagi. Peale pauku varsti tagasi. Ainuke võimalus igasse põldu mees panna ööpäevaringselt. Tal on süüa vaja. Ja seda iga hinnaga. Kui Eestis hakkab mõningates põldudes paugutamine peale, siis kahjuks see hanesid otse Eestist üle lendama ei pane. Aga mõne põllumehe hoiab vast rohkem puutumatuna. Kokkuvõttes: ei usu, et see suurt tolku annaks, aga ei usu, et populatsioonile ka just väga mõjuks.

Rajaleidja kirjutas :
" Ja kusjuures. Oleme küsinud Keskkonnaametilt kevadist põdra laskmise luba kahjustuste vähendamiseks. Kuna neil ju õigus erilube anda. Keskkonnaamet keeldus kirjalikult vastamast "
Järvamaalt tegi kolm jahtkonda selle aasta alguses Keskkonnaametile taotluse põdra küttimiseks väljaspool jahiaega, et ennetada kahjustusi. Saime kõik väga põhjaliku kirjaliku vastuse, MIKS EI SAA SELLIST LUBA ANDA. Oli tehtud põhjalik analüüs eraldiste osas, kuhu me luba taotlesime, analüüsitud eelmise aasta küttimist selles piirkonnas jne.jne. Ühesõnaga, ametnikud olid teinu päris tõhusat ja tublit tööd ilmselt vähemalt ühe tööpäeva jagu.
Siit minu mõte. Kui KÕIK jahtkonnad hakkaksid taotlema kirjalikus vormis sellist kahjustuste ennetamiseks mõeldud jahiluba, siis jookseks Kekskonnaameti ametkond ilmselt umbe ja oleks LOOTUS, et keegi seal üleval pool Keskkonnaametis ISE hakkab ka mõtlema selle peale, et jahipiirkonna kasutaja EI PEAKS hüvitama ulukikahjustusi, kui ta on kõik Jahindusõukogu kokkulepped küttimismahtude osas täitnud.
Mis puudutab linnujahi probleemi, siis hea, et põllumehed kevadjahi nõudmisega välja tulid. See aitab vast kokkuvõttes leida parima lahenduse suhetes "äärmuslastega".

OT!

Väleki soov teemas püsida muidugi ei leidnud toetust. Foorumis on selline huvitav nähtus, et kui üks teema saab alles alustatud, siis üsna pea lõikab sinna teine ja kolmas jne teema nii sisse, et algne teema enam suurt ei koti. Võiks siis arutada laiemalt väljaspool ametlikku jahikalendrit vajalike jahtimiste üle. Vahest aga tundub mulle, et võiks lihtsalt olla üks rosoljeteema, kus kõik laovad ritta meeles mõlkuva, emotsioonidest tulvil või "mulle lihtsalt meeldib nii" teemad.

Kevadise jahiga on ilmselt ka see lugu,et ehk oleks ka kyttimine intensiivsem....sygisel kõige magusamal ajal on meestel ikkagi põdrajaht kukil ja vaja sellega yhele poole saada,paraku igat sorti elukate taga ajamiseks aega ei jagu.
Kevadel aga peale kopra pole suurt midagi jahtida.Yld juhul hane tulekuks on ka see juba läbi..Õhtud kevadel pikad ja valged ning saab ka peale tööd veel asjatada.