Jahimehe käes lõhkes püssitoru, kirjutab tänane Postimees, viidates "Meie Maale" ja paha lugu selline:

11 jahimeest pidasid pühapäeval Salme vallas Lassi külas seale ja põdrale ajujahti, kui ühe jahimehe käes lõhkes tulistamisel püssitoru, mille küljest lahti paiskunud kild vigastas laskja käelaba ja sõrmi. Salme Jahimeeste Seltsi esimehe Eino Ruttu sõnul lõhkes kolmeraudse jahipüssi alumine vintraud täpselt sellest kohast, kus 1959. aastal sündinud jahimees vasaku käega püssi kinni hoidis.

Kui asjad selginevad, siis saarde mehed ehk oskavad midagi täpsemalt ka kommenteerida.

Asi järgmine:mees vajutas ühte päästikut aga korraga käis kaks pauku ja nüüd mehel kaks sõrme läinud.

No kui kaks rauda korraga tuld andsid siis see lõhkemine eriti ime pole.Ise arvasin,et siin foorumis keegi katsetas seda raua taluvuspiiri ja ehk tema lugu oli et toru vastu ei pidanud.

Uuuhhh krt, vot seda ma ei teadnudki et kahest rauast koraga lasta ei tohi Kui tatikas olin, siis sai mingil ajal päris kõvasti harjutatud seda. Teooria oli ju ilus - kui mõlemast rauast haavlitega korraga lasta on ju pardil vähem võimalusi Aint päris käppa seda ei saanudki, kuigi jurakas käis kõrva järgi üks, käis üks siiski sekundimurdosa võrra varem ja suutis püssiotsa juba pisut üles lüüa, nii et teine pauk läks kaduma... Aga vähemalt sõrmed jäid otsa

Ma ka ei taipa mismoodi see kahest rauast korraga saab ühe raua lõhki ajada

Siin kirjas, et tegu oli kolmeraudsega. On kellelgi infi, kas tegu oli uunikumiga või uuema relvaga

Tegu trofee relvaga.Eks ta enne sõda tehtud on(suht norm.püss).Kal16;16;9,3X53R.Ei viitsi kataloogist vaadata aga usun,et vindi kal sai õigesti.

Ma pakun umbes järgmist varianti:
vintraua ajas lõhki mingi võõrkeha rauas, ülerõhust tekkinud ilmkärakas võis päästa valla mingil viisil ka ühe sileraua. Drillingutel on üldiselt see ümberlülitustega päästemehhanism üsna vigurine. Ja sellised asjad, eriti vanad, ei taha olla kuigi kindlad.
Drillingu vintraud on ise ka üsna õhukene, pole imestada midagi.

Äkki Jorr seletad lahti kudamoodi see kahe raua korraga päästmine ohtlik on? Ise oma pole selle peale tulnudki. See, et vähese söömaga ja relva kinni ei jöua hoida minu puhul köne alla ei tule, samuti senistel kordadel pole kedagist juhtunud? Enda arvates ikka tegemist mingi muu pöhjusega. Niiplaju kui infot oman vanematelt meestelt, siis vene aegas kästi köigil drillingutel vintraud laskekölbmatuks teha. Äkki oli laskekölblikuks tegemisel relvameistri töö "ebakvaliteetne" vöi siis töesti oli mingi vöörkeha rauada sattunud?

See ju vana lugu, et kahte rauda korraga ei lasta lahti sest paisumine võib panna rauad lõhkema , kaheraudselgi ei saa korraga päästes kahte rauda üheaegselt lahti vaid teine ikka mingi sekundiosa varem aga keegi siin ju kirjutas ka et viskab püssi märgilt ära teise lasu jaoks korraga lastes.Muidugi kui oli vana püss ja ega see võõrkeha vindirauas võimatu ole, kõike võib juhtuda.Puukoi vist mainis,et trillingul vindiraud ka suht õhuke tehti ja see ümberlülitus ehk kulunud lugu võis olla.Loodan, et said aru.Vigu võis olla mitu või siis juhtusid korraga.

Drillingu vintraua laskekõlbatuks muutmine omal ajal päädis omal ajal enamasti vindi mahahõõritsemisega, nii et tekkis kolmas peenekaliibriline sileraud, millele ise kuule valati.
Oli neidki, kes suutsid sellest kõrvale hiilida, aga rauda kasutada nagunii ei saanud. Vastavat moona lihtsalt polnud saada.

Ka kolm rauda võiks korraga lahti lasta, korras püssiga ja ettenähtud moonaga, ei juhtu midagi. Kui ainult taga suudad seista.
Drillingu kolme rauda korraga õnneks ei ole tehn. võimalik lahti lasta.

Huvitav, kas oli oma laetud moon või tehasetoodang.

Nojah, tore. Äkki oli selle poisi, kes ``Saksa vindi rohtu`` otsis, onu? No selle, kes onu tagant rohtu pännas ja siis mööda ilma ebaselget päritolu rohtu otsis. Ma niisama juran, aga drillinguid peaks ka selles ``saksavindi`` kaliibris olema.

Nagu mäletakas ,et olen siit foorumist lugenud ,et teatud vanadel drillingutel raud olla mõeldud musta püssirohuga laskmiseks.Ei viitsi otsida ,aga keegi teadja minu arust sellist juttu ajas! Sellise varjandi puhul poleks ime kui kaasaegse moona kasutamisel õnnetus juhtub
Kivi kotti!