Täna läks endal ka vist napilt.....
Nimelt oli aktiivne hanelaskmine kui üks musta kestaga karu pildiga kartets tegi vaid "törtsi"! Kiirelt kestad välja ja uued asemele ja alles viimasel sekundil enne uut vajutust hakkas mõte tööle- ja nii ta oligi: kuulirauas oli poolepeal kinni hulga haavleid, troppe ja püssirohtu...

siin lingil on see Meie Maa artikkel täies pikkuses:
http://saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=27292&kat=1

Kuulirauas ? Miks sa neid sinna üldse laadisid ?

BM

Lugesin ja meenutasin... Olin umbes 10 aastane tatikas, kui isa tuli tiirust koju ning oli äärmiselt morn. Pani oma kolmeraudse kappi ning see oli ka viimane kord mil ma seda relva nägin... Peale seda leidsin ainult kullaga ilustatud püssiraua tükke kapist... Tegu oli mingi "von'ile" kuulunud relvaga. Kaks ülemist olid siledad rauad ja alumine kuuliraud. Relv ise imeilus - kulla ja hõbeda ning türkiiside-safiiridega kaunistatud, loomulikult pähklipuust kabaga. Kaunistusteks "von'i" perekonnavapid.
Lugu ise aga väga banaalne - nagu isa mulle aastaid hiljem tunnistas, oli tegemist lihtsa inimliku eksitusega - 32 kal kuuliraua pauku oli ta kogemata siledaraudse rohtu pannud... Ja nii läkski kaduma relv, mille väärtuse peale ma praegu ei tahagi mõelda...
Hea, et ta ise jäi terveks - killud olid küll vihisenud ümber pea, aga ükski ei tulnud pihta... Minul on antud relvast jäänud kustumatud mälestused - ei ole senini näinud luksuslikumat relva.

Mis imeasja see 32 kal siis tahab, kui mitte sileraudse rohtu (kiiremat)?

Arvan,et tegu pole mitte siledaraudse rohuga vaid selline uunikum oli ette nähtud suitsuga rohule ja kui nüüd suitsuta rohtu panna samas koguses siis oi...oi.Hea et ellu ja tervise juurte jäi.Näiteks 16kl püssile pannakse suitsuta rohtu padrunisse keskmiselt 1,8g ja suitsuga rohtu keskmiselt 4 -5g nii et segi mineku korral jäävad püssist aint narmad järgi küll.Olen näinud eestlaetavat püssi ja sinna pandi suitsurohtu ikka pihuga.Tuvikese Kaarelgi eestlaetavast kuskil kirjutanud ja temal selline toru kunagi oli küll.

Ehk oli veel vana barssi see on küll äkilisem ja kogus grammides ka väiksem kui sokoli rohul,mõni mees on jäänud raudadest ilma kui valas padrunisse sokoli dosaatoriga sama koguse barsi rohtu.

Tegemist on ilmselt väikese mäluveaga, lugu niivõrd ammune. Pakun, et asi oli järgmine - sellesse ÜLEpuuritud vindirauda laeti seda nn. saksavindi rohtu võib-olla Jorri mainitud viisil, võib-olla ka kuidagi teisiti, mis raua lõhki ajas. Võib-olla ka, et hoopis kuidagi muudmoodi, näit. nagu vana sokk kirjeldab, igatahes mitte nii, nagu kirjas.
Poisikese ajast on meeles, et kui sutsakale sai laetud seda saksavindi rohtu, oli sutsakas tingimusteta troppide kohalt lõhki, imelugu küll, laeng seal, kus tarvis. Tagantjärele mõeldes, ime, et sellise jahmerdamise peale silmnägu terveks jäi.

Vana sokk kirjutas


Selgituseks niipalju, et püssirohupakendi juures oleva juhise kohaselt laetakse Bars püssirohtu 12 kl sileraudse padrunisse 2,4 g, Sokolit aga 2,2 g. Seega ei pea paika väide, et Bars püssirohu kogus grammides väiksem on. See, et Sokoli rohu kogusele reguleeritud dosaatoriga padruneid laadides Bars püssirohu mõõtmisel padrunisse topeltkogus rohtu satub on õige, sest Barsi erikaal on Sokoli omast peaaegu kaks korda suurem.

Mis erilist rohtu siis saksa vindil kasutati vindi rohud peaksid ju suurusjärkudelt samad olema ,nii vene kui saksa ?Arvatavasti on kuuli kaaludki lähedased! Ise pole sutsakaga jahmerdanud,aga vanemad mehed on rääkinud ,et peale sõda ,kui rohtu saada polnud jahvatati vindi rohtu peenemaks .Seda siis sellepärast ,et sileraudsele jäi muidu vindirohi liiga lahjaks! Sileda rohtu ei tohi küll vindil kasutada ,aga vastupidi peaks tulemus üsna kesine olema.
Kivi kotti!

Räägin nüüd edasi teiste juttu ja ei või väita, et see ainutõele vastab.
Sileda rohi on suurema hapniku sisaldusega ja seda padrunisse laadides surutakse kõvasti kokku. Vindi rohul on hapniku sisaldus väiksem ja sellega laadimisel peab hülssi jääma õhuruumi.
Sellest tulenevalt, laadides sileda moona vindi rohuga tuleb kas: 1) jäta kuul/tropp kõvasti peale surumata (hülsiotsa valtsimine on siin olulise tähtsusega, et piisav rõhk tekiks) või 2) panna papist murtud torukesed koos rohuga hülssi, mis tekitaksid rohu sisse õhukambreid.

Mina ei ole seda ise kunagi proovida julgenud. Ja ei soovita ka teistele.

Küsimus ongi selles, et sileda rohus on põlemiseks vajalik hapnik juba keemiliselt rohuga seotud. Vindi paugus on reaktsiooniks vajalik hapnik padrunisse jäetud õhuruumis. Seepärast tuleb siledaraudse padrunid "tihedalt" laadida. Mis juhtub, kui siledaraudse rohi saab lisahapnikku? Las keemikud seletavad täpselt... Minu arusaama kohaselt muutub keemiline reaktsioon lihtsalt ägedamaks. Liiga ägedaks. Neile, kes viitavad "Sokoli" põlemapanemisel vabas õhus (vaikne soss...)- aga mis juhtub kui rohi on rõhukindlas ruumis? Vähemalt hetkeks rõhukindlas. Ma usun, et on täiesti võimalik, et sileda rohi sel juhul lõhkeaineks muutub... Ah jaa - kui keegi omal nahal katsetada tahab, olen lahkelt valmis rohtu ja kesti laenama...

Läänemaal otsustas üks onu siis ka ise hakata ``häid ja korralikke`` padruneid tegema. Mõeldud tehtud, eks siis võttis selle kõige vägevama kättesaadava rohu, ``Bars`` olla vist nimeks olnud ja pani Mosssini kestad ikka nii täis, et kuul veel vaevu otsa mahtus. Ja siis mingi napsuvõtmise käigus, otsustas ka teistele külameestele näidata, et mis kõva asjaga ta valmis on saanud. Hoidis siis õues püssi niisama käes, mitte palges ja tegi paugu ära. Eesmärk oli saavutataud, pauk oli tõesti ülikõva ja vägev. Mees seisis samas asendis kui enne pauku, mida ainult enam polnud, see oli Mossini vint. Mehel käed purud, nägu pinde täis, vatijope seljas suitses. Õnneks polnud tal jah püss õlas, muidu oleks ilmselt lukupolt ka silmast välja vaadanud. Vägagi õnnelik juhus, mees jäi suht terveks ja midagi hullu tal viga polnud, osasid püssi juppe aga ei õnnestunud enam üldse leida.
Ülestähendatud pealtnägija ütluste põhjal.

http://www.hot.ee/estindian/kui%20tulis ... 0otsas.jpg
Ärge teie nii tehke, onju. Kusjuures olen ise pannud kollimaatori raua otsa kui padrun rauas. Lihtsalt ma ei tulnud selle peale, et keegi käib läbi linna padrun rauas, kaitseriiv maas jne. cal oli 30-06. Punast täppi nähes võttis kõhedaks küll. Juhtus aastat 5-6 tagasi. Enam sel mehel juba aastaid relvi pole, seoses krim. kuriteoga. Ja parem ongi, sest tema ja relvad ei olnud just hea komplekt.