Mis see taimede kogus üldse ühe hektari kohta on? Ehk siis küsimus: Mitut kitse on vaja, et talvega 1ha suurune maalapp nahka panna? Nimelt siis üks RMK mees kurtis, et nägi talvel langil pidevalt kahte kitse, kes siis tõenäoliselt noori kuuski sõid. Minust jäävad need kitsed tõenäoliselt ka sellel talvel veel sinna, sest lank asub asula piiril ja majad ümber ringi. nii kui ma peaks seal pauku tegema, on raudselt politsei kohal.
Aga miks ma selle küsimuse esitasin, on siis see, et sama mees tõdes ka, et enamus istutatud lanke on 1-2ha suured. Minu isiklik arvamus on see(see ei pruugi muidugi õige olla), et me võime ju lankidel jahti pidada, aga piisab, kui sinna paar kitse ära eksivad ja märgatavat kahju tekitavad.
Tuleb hakata kasvatama mitte nii maitsvaid taimi Vaadake looduslikult kasvama hakanud noorendikke. Kahjustusi väga vähe

Seaduse järgi min KU 1500 tk/ha. Lanke ei tohigi tegelikult liiga suuri teha ja seda just põhjusel, et kui jäädakse lootma looduslikule uuendusele, siis see toimib paremini väiksemate tükkide puhul. Rajaleidja, kui nüüd järgi mõtled siis on vast ikka vahe sees küll, et kas langil tegutseb parasjagu 2 kitse või on neid 10. Üks mõte mis endal veel pähe lõi. Nimelt kunagisest on meelde jäänud jutt, et repellent ei mõika ja kitsed mugivad ikka noorendiku. Järsku oli seal tegu just sellise olukorraga, kus vihm oli eelnevalt repellendi maha pesnud?
Ma võin näidata vabalt ka looduslikult uuenenud lanki, kus see mitte kitsest pääsenud pole.

Omal on üks soolak ühe langi peal, kus looduslikult kasvav kuuse noorendik. Kasvab väga visalt ja kahjustusi ei ole märganud, kuigi kitsi on seal palju. Samas läheduses on kohe istutatud mets, mis olevat aga esimese talvega nahka pandud.
Loomulikult on vahe, kas kitsi on 2 või 10. Aga oletame, et 1 kits naksab päevas 10 istiku latva(täiesti laest võetud number. ei tea kas seda on palju või vähe). Kahe kuuga teeb see 600 istikut ja kahe kitse puhul siis 1200tk. Ühesõnaga kaks kitse suudavad talvega langi nahka panna. Ärge palun peksa andke. Tean, et looduse puhul selline lihtne matemaatika paika ei pea. Üks vend rääkis, et suuremad kahjustused tekivad kevade poole, kui lumi sulama hakkab ja ladvad lume alt välja tulevad. Kakuke, on see nii?
Kui nii, siis piisabki ju sellest, kui peale pikendatud küttimis perioodi jääb ikkagi/või tulevad mujalt sinna 3-4 looma, kes panevad ikka selle nooendiku nahka.
Kindlasti on sellel pikendatud jahiperioodil istutatud metsadele positiivne mõju. Aga kas päris see, mida sellest oodatakse, selles ma natuke kahtlen. Aga eks lihtne on targutada, kui ise pole suuri summasid metsa istutamiseks kulutanud ja kevadel tõdenud, et raha oli tuulde visatud

Täpselt nii ongi ja sellepärast ka latvu mõksitakse. Talve lõpp kevade algus valmistasin lanki istutamiseks ette, st koristasin eelmise omaniku jama. Lõikusin rämpsu ja vaatasin, et ohoo, millised kenad noored kuused, et jätan alles. Sa püha lihtsameelsus, täna olen targem, et kui lume alt talve poole kuused lahti päästa siis see ka 100% nahka pannakse. Tegelikult avastasin nüüd ka mõksimisel, et juba on kits ühes nurgas kuusele hammast näidanud (seda siis vahemikus kevadest siiani).
See viimane lause mille välja hõikasid, käis tegelikult väga tabavalt ka minu enda kohta, nii kaua, kui kuusetaimed maha panin. Usun, et ebaõnnestumise korral nutaks taga enam seda aega, mille jooksul ma pole jahti pääsenud, kui seda, et raha läks.
Mina isiklikult ei usu, et pikendatud jahiaeg annab soovitud tulemuse, küll, aga on kindlasti mõju olemas sellel, kui küttimismahtu suurendada. Väga suur roll on kindlasti kanda ka kohalikul jahtkonnal ja selle soovil aidata kaasa metsanoorendiku kasvatamisel, suunates küttimise just nendesse kohtadesse. Käisin ka kohaliku jahtkonna esimehe juures selle jutuga, et võiks nagu sealt piirkonnast rohkem lasta mingi aeg. Tema soovitas mulle soojalt rajada langile, kuhu istutasin soolak, et kitsedel on mingitest ainetest puudus ja selle söövad kuuske. Mnjaa, ma edasi ropendama ei hakka ja lähen nüüd magama.

Ei ole mingit mõtet taimi tihedamalt istutada,kui on ette nähtud.See on sama hea, kui istikute ära viskamine.Arvestage sellega,et peale istutatud puude hakkavad nende vahel kasvama ka looduslikud.Nüüd,kui tuleb kätte noorendiku hooldamise aeg,peab osa istutatud taimi vahelt välja raiuma.Vastasel korral hakkavad nad suuremaks kasvades üksteist segama ja korralikku puistut ei saa.
Oh,ei pannudki tähele,et üks lehekülg oli veel.Sellepärast see jutt siia tuli.

Mis tähendab ette nähtud? Kui lähtuda seaduses toodud miinimumist siis on ikka eriti hõre vaese mehe kaerapõld langil. Vaata või looduslku uuendamise juures seda tihedust kuusel. Seda olulisemalt rohkem, kui see 1500 taime/ha. Pärast peab olema, et mida vahelt välja raiuda ja liiga hõre mets pole juba ka selle poolest hea, et puu ajab ennast külgedele välja, ei laasu korralikult ja kannatab juurdekasv. Vaatasin järgi, et isegi metsamajandamiskavas mul on 2x rohkem taimi pandud, kui seadusest tulenev min. Ju vastava ala spets leidis, et see hea on.

Kui raha on,siis võib ju tihedamalt istutada,et pärast kahjutundega omaistutatud taimi maha saagida.Räägin seda sellepärast,et ma tegelen selle noorendike-kultuuride hooldamise ja taimede istutamisega juba päris kaua.1,5*2,0m on täiesti piisav tihedus ja tihedamalt lihtsalt pole mõtet.Kui on liiga tihe,ka siis pidurdub taimede juurdekasv.

Sooviku, kas vaidled vaidlemise pärast?
Sinu soovitatud 1,5x2m annab istutustiheduseks 3300taime/ha
ja seaduse toodud min 1500 annaks näiteks 2,2x3m

Ah,hea küll,tundub mõttetu jutt ja ei lähe teemasse ka.Jäägu sulle õigus.