Üksi jahtida ei ole naljaasi. Koergi ei suutnud nahka päästa.
http://www.postimees.ee/091007/esileht/ ... 288059.php

Arvan,et see suurekspuhutud lugu eks selles suures karuhirmus saksa karugi naha kaotas.ÖIRO-liit ju aint seda karu kaitseb,mis kuskil kaugemal elab ja see rootsi- ja soomekaru ka aru saanud juba,et inimene on jahitav ise ning kerge saak pealegi.Aga kas üksikute karujuhtude pärast nüüd üksijahtimist ära jätta?? ja meil üksijahti ongi nati vähe praegu,ikka kambaga välja,nii-et,karujahti siis meie üksikult ei tee.

Nojah, ejs karurünnakuks tuleb valmis olla. See küll põhjus pole, miks mitte üksi karu jahtida, kes sind kõrgistmel ikka kõrvalt kaitseb. Maast on veidi teine lugu. Aga valmis peab ikka olema.

Kuulsin täna just sama uudist õelt , kes elab Rootsis .
Too jahimees oli ööbinud küla lähedal jahimajas ning öösel ilmselt üle õue kemmergusse tahtnud minna ja see käik talle saatuslikuks sai . Ning see inimese ja koera murdnud karu olla juba maha lastud, vähemalt pidid kohalikud jahimehed olema kindlad, et lasid õige karu .
Tolles kandis seal pidi üldse palju karusid olema .

Siin: http://www.postimees.ee/101007/esileht/siseuudised/288454.php jällegi on vastasseisu pisut teisiti kajastatud.

Mul oli paar nädalat tagasi võimalik karu lasta, aga jõudis enne metsa minna, kui mina talle ligi jõudsin hiilida, suur karu oli, musta värvi.Meil karuluba olemas.Ega eriti ei kahetse, et laskmata jäi, ilus loom oli.

Ei tea, kas saadi ikka õige karu kätte, või on nad kõik seal nii tigedad:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=17164086

Hea, et sellesuunalist infot ka ajakirjanduses liigub, kui karu ründab inimest.

esimesena viidatud loo "süüdlane" peale tabamist:


teise karurünnaku ohvrid - jahimehed:



ning karu nr. 2 ühes oma tabajaga:

2 on ikka paras jõhkam.

Tea seda esimest ka,ta rohkem kastis varjul aga karupoeg ta küll ei ole,kihv juba näitab midagi.

JULM.
Karud ikka päris julmad loomad kui vadata mis teha võivad inimesega.
Meil ka hakkanud metsas päris palju karusid viimasel ajal liikuma.Üksõhtu pukkis istudes tuli suur emakaru koos pojaga söödale sööma.Nädal hiljem läksin jälle pukki istuma siis tuli teine suur karu söödale sööma.Kahjuks karu luba ei ole et lasta.

No siis pääsesid küll eluga kui nii palju karusid liikvel ja ise pukis.Koju minnes oleks võinud saada korra käpaga ja oleks ka Eestis inimohvriga karujuhtum.Karu on kaval ja siin ei aita pimesi liikudes ka püss midagi.

On sattunud jah kaks korda mu söödale kui siga passinud olen.Ei usu et sellist juhtumit eestisse vaja kui vaja tee Ise ära.
Kuigi meil jälgede järgi kuskil 5 karu jahialadel aga siiani veel põdrjahis ette ei ole sattunud.

Eks see suur kisjakaitsmine võta ka kardudel inimese ees aukartuse ning kui mõmmikud leiavad,et see kahejalgne putukas on päris kerge saak,siis pole midagi imestada.Sakski läks lausa paanikasse,kui nägi,et üks mõmmik nende maadele sattunud ja tõmbas kohe maha,meie aga kuskil EURO ääremaal,meil on neid kiskjaid nagu muijal põhjamaadeski vaja hoolega kaista,et EURO-härradel oleks koht kus jahti teha,kui vastav tuju tuleb.
Ise ei taha kuulsaks saada ja sellepärast pimedas eriti karukohtadesse ei tüki,et Eestisse ka karujuhtumit tekitada aga krt teab kus mõmmikul pimesi liikudes inimliha isu võib tulla,nii-et,oleme pimedikus sügiseses metsas liikudes tähelepanelikud ka mõmmi võimaluse suhtes.