"Kui turistid leitakse olevat süüdi ohustatud looma tapmises, võib neid oodata kuni kaks aastat vanglakaristust, teatas agentuur."

See viimane lõik selles loos tundus eriti jabur. Kohus hakkab kindlasti arutama, et kumb on kallim kas 6 inimelu või üks karu elu.

Jälle üks karu lugu juures aga õnneks mitte eestis.
http://www.reporter.ee/index.php/2007/1 ... rit-peast/

Mehel ei vedanud. Karu kaitses ainult enda poegi. Kuid see õpetab poegadele inimest mitte kartma ja nii tuleb kaks ohtliku karu juurde.

Jorril on õigus, et teatud piirkondades öösel kondamine pole ohutu. Aga mäletan, et vene ajal oli karude arvukus veel suurem kui praegu ja ikkagi sai öösiti palju käidud, ka ilma relvata sealhulgas. Ise olen palju öösiti ja hämarikus liikunud. Enamasti karu piirdub hirmutamisega, st. möirgab su lähedal kui sa teda ei näe, taandu vaikselt ja kõik on lahenenud. Pässid on veel nõrgema närvisüsteemiga, jamaks läheb kohtumine vana isa või poegadega emakaruga kui liiga lähedale satud. Vana isa on minu arust ohtlikum. Kui emakaru poegadega tahab ikkagi poegi evakueerida ja ise kaugelt tüli norima ei tule, siis vana peremees ei pruugi su nägu üldse metsas sallida. Ajab lihtsalt minema ja tuleb tüli norima. Mul on nepijahi ajal hämarikus paugutamise peale mitu korda ligi tulnud, tuli taanduda, selg kange. Mõni karu on sitema iseloomuga kui enamik.
Aga mis teha, ega me pargis jahti ei pea. Hoiabki meele terava.

Viljandimaa karulaskmise lugu järgneb:
http://www.sakala.ajaleht.ee/231107/esileht/5030104.php