Kakskümmend üks aastat tagasi sain Kanadas koolituse. Koolitajaks oli mu lihane onu. Täna teeb raha sarnase koolitusega Peep Vain. Läksime onuga Lada esindusse. Remember! aasta oli 1988. Müügisaalis ei kedagi. Kuskil tagaruumis venekeelne mula. Ootasime minutit viis. Keegi ei tulnud müügisaali. Siis käratas mu lühikest kasvu onu Kutt- neil ei ole meie raha vaja ja lõi ukse enda järel kinni.
Rocca al Mare kaubanduskeskuses: Mida pean arvama, kui müüjanolk vaatab mind pealaest jalatallani ( olen hommikul dušši all käinud, habe aetud, ei haise higi järele, puhtad riided seljas) ja arvab, et ma olen penskarieellane, kellega ei ole mõtet rääkida. Kas pean nüüd häbenema, et olen oma Beretta nende poest ostnud, tõsi, aastaid tagasi. Ilmselt küll.
Õnneks on veel mõni pood. Tolerantsele tahaks öelda -
.... neelasin emotsiooni alla ja jätan ütlemata. See oleks
nii mõttetu. Maitse üle ei vaielda.

Mõnikord saab internetilehtedel ka tasuta reklaami, "kirjutad piimaga valgele lehele, lased triikrauaga üle ja küll sa siis näed"!