Metssead minu arust valdavalt lihatoidulised.Juurikad rohkem salatiks ja seedimise korrastamiseks ja ka enese ravimiseks.Kui anname oma aiasigadele loomset toitu ,jääb vili ootele.Ennem ikka loomne.Kui tegime suurt seaaeda,siis jäi aia sisse vana kiviaed.See kubises rästikutest ja sisalikest.Kes näole andis ,sellele lõpp tehti.Ise arvan ,et ka siilile teevad ära.Kuhu on siilid kadunud ?Hiiumaal on nad metsast kadunud.Asulate juures mõni on veel.Arvan , et sinna on kadunud meie tedred,laanepüüd,põldpüüd.Näide tema haistmisest-kui ma panin vatikuue ühte taskusse paberis kommi,teise värske kommipaberi,siis Arnold(kult)leidis kohe õige tasku üles.Teisest taskust ei teinud ta väljagi.Väidetakse ,et vastsündinud loomad ei lõhna oma vanemate sarnaselt.Mina väidan ,et siga lahendab selle probleemi endale kasulikult.Mina pole küll näinud, aga tean jahimehi,kes on näinud,kui siga sööb kitsetalle

Aga Plaaster,see pole ju jänes mida siga sööb,küülik on nati teist sorti loom kui jänes ja minu teada meil küülikuid metsas pole,või eksin?Kunagi toodi meile jänesetõu parandamiseks küll väljamaa jäneseid sisse,et suuremad ja kiiremini sigivad aga rebasele maitsesid rohkem kui meie omad.Siga sööb kitse kindlasti,aint kas alati kätte saab?

Nu mis siin nii arutada on. siga on kõige sööja, ja sellest tulenevalt sööb ka liha, aga kas ta just kitsi taga ajama hakkab see on kysitav. Egas loom loll pole, et hakkab liialt energiat kulutama kytides tervet tugevat looma, millest saadav energia on palju väixem, kui selle püüdmisex kuluv energia. Aga kui satub ette mõni haige või nõrk loom kyll ta kohe selle pintsli paneb.
Kunagi olid omal kodusead, neil läbi hammaste läxid väga eduliselt kanad, mis kätte saadi. Ja ka kitse peadest, mis neile sai antud polnud mõne tunni pärast midagi järel, kogu pealuuga järasid ära.
Nii, et paneb ka ta looduses kitse nahka kui nina alla satub. Aga kas ta selle pärast spetsiaalselt kitsele jahti hakkab pidama see on kahtlane, sest looduses on ikka palju muudki, ja palju kergemat saaki kyllaga, mis ei nõua kätte saamisel nii palju energia kulu.

Rebane sööb ka suure kitse ära kui talv karm või tõbi looma nõrgemaks teinud. Käib pikalt taga ja ventab lõpuks pikali. Kui kits röötsakil saab kuidagi ka eluvaimu välja. Uskumatu, sest hambad teisel nagu nii suure looma jaoks vähe kehvad.

Siin kuuleb juba selliseid jutte, et hakka või uskuma et põder ilvest sööb

mis seal imestusväärset on, et metssiga sööb kitse???või et rebane sööb kitse?
nad on ju lihatoidulised peamiselt. Siin ei ole ju midagi uut peale selle et nad jahivad neid mis on minu meelest jama sest nad ei viici neile jahti pidada. Ja kui siga põdra heinamaalt ära ajab EI OLE SEE JAHIPIDAMINE !

Ma arvan, et siga paneb nahka kõik, kellest jõud üle käib ja kätte saab. Suur sigade arvukus mõjutab kindlasti maaspesitsevaid kanalisi. Ma pole sellele eriti mõelnud, aga ehk on ka valgejänese arvukuse allakäik kuidagi sigade arvu kasvuga seotud? - jänesepojad ju ka hea saak kui üles leiab. Ülemöödunud aastal olin suvel Vilsandil - seal oli raske leida kohta, kus sead maakamarat ümber pööranud polnud - jahimehed seal võiksid ikka oluliselt rohkem sigadele tähelepanu pöörata.
Minu arvates tuleks sellele massilisele sigade lisasöötmisele piir panna - õige on sigade selline arvukus, mida mets suudab ära toita ilma inimese abita. Metskitseliha pole ehk mõnede arvates nii maitsev ja siga potis on isuäratavam, aga ehk peaks nii mõnedki mõtlema hakkama, kas kõik on õige, mida tehakse ja sigade arvu vähendama ja selle asemel teisi ulukeid tarbima.
See suur lisasöötmine on veneaegne igand ja nüüd läheb lihtrahvale hästi peale, et näete, me abistame loomi. Minu arvates vale lähenemine. Kindlasti õnnestub nii jahimaadest rohkem lihakilogramme välja pigistada, aga kas see on ainus eesmärk? Lõbus oleks ka jänest jahtida, tetre - metsist lasta, kevadist ja sügist nepijahti pidada. (mõelge, millest me oleme juba ilma jäänud!). Mul pole siiani õnnestunud seisva linnukoeraga jahti pidada, polegi õieti, kellele (peale tikutajate). Jänest ajavate hagijate kuulamise emotsioon on kindlasti üle ajujahil põdra laskmisele.
Eestis on suund juba aastaid olnud suurulukijahi keskne. Perspektiivis ainult siga ja põder, paljud ei viitsi kitsigi lasta, et maitseb halvemini. See oleks üksluine. Nahaturg ka suht kesine, ei innusta väikekiskjaid oluliselt rohkem jahtima. Ütlen ausalt, et ma ei ole aastate viisi vaimustatud ainult põdra ja seajahist. Tahaks midagi lisaks (jänesed, põldpüüd, laanepüüd, metskurvitsad...). Suur sigade lisasöötmine kahandaks neid võimalusi oluliselt. On ette nähtud söödakohad, mida kontrollitakse - milleks tegelikult see kõik? Peibutussöödaga teine asi, seda ma pooldan.
Aga see on minu arvamus, kindlasti vaidlevad paljud vastu.

Mina Tedrega täiesti päri. Olen seda mõttes pidevalt mõlgutanud, aga pole viitsinud nii pikka kirja valmis kribada.

Ja ei tea kes teid sunnib söötma? Kitsede arvukus ka kõrge ,ei tea kas seale ikka kitseliha maitseb .Minuarust selle sea arvukusega tehakse ka liialt suuri üldistusi ,kui kuskil x kohas neid kobaras ,ei tähenda ,et kogu maaal "sea uputus".Meie igaljuhul peame pidurit tõmbama sest siga lihtsalt pole.On tekkinud selline nähtus kus mõni mitte jahimehest maaomanik on endale relva hankinud ja kuna keskonna ametist kinnitatakse ka ,et emiseid tuleb küttida,siis rändavadki suured piimatäis udaraga emised talupere lauale ja ematajäänud põrsad hukkuvad.Kahjuks läheb vist see jutt emiste küttimise ajast lihtsalt kõrvust mööda

Kuldiga nõus, ka meil polnd suvi otsa siga praktiliselt näha, nüüd on jälle mõned karjad meie maadele tekkinud, söödal käind ja niisama ringi tuiand

Probleem ju ikkagi selles, et kas on mõtet söötmisega liiale minna. Meil ei ole ka siga eriti palju, aga viia nii palju sööta korraga välja, et kari ainult sellest toitubki on minu arust viga. Oma söödale viin pisut korraga, et oleks ikka lõhn maas ja sigadel põhjust lähikonnas viibida.

Vahet pole palju sa paned ära söövad nagu nii kõik.Mõistlikum on panna ämber või pool korraga ja pidevalt või isegi vähem sõltub kui suur kari söömas käib ja KÕIK.Selles suhtes söötja on ikka kõige õigem asi paned kellaaja peale ja olemas.Kahjuks ei saa ise seda kasutada,sest "ahvid" tassivad kõik minema mis kätte saavad ka.vilja.

Teder kirjutas:
Suur sigade arvukus mõjutab kindlasti maaspesitsevaid kanalisi. Ma pole sellele eriti mõelnud, aga ehk on ka valgejänese arvukuse allakäik kuidagi sigade arvu kasvuga seotud?

Pakun,et pigem ikkagi rebaste-kährikute rohkus.