Rajaleidjale - vingats on nö vinguja. Kagu poole igatahes üsna levinud termin, samas, Mulgimaa juba natuke kaugemal.

Nüüd siis kährikute-rebaste juurde... 1-2 fanaatikut ei suuda hoida jahimaadel pisikiskjate arvukust paigas. Ma omast arust olen ka usin kähriku-rebasekütt, samas, teinekord tuleb ette jahte, kus koerad ühest ajust võtavad rohkem loomasid, kui ma aasta jooksul välja jõuan kaevata (ok, päris nii hull asi pole, aga nt 10 kähriku jaoks on vaja auku visata päris palju). Ja nüüd, oleks ainult kährikuid palju ja teisi vähe, küll keskendutaks nendele ka niisama, aga probleem on ka sigades. Meie suguste vingatsite seljataga on veel hulk vingatseid, kes kurdavad, et metsas ei ole enam seeni ja kõik põllud on üles tuhnitud. Ei olnud kaua aega tagasi, kui meil maadel loati 7 siga... igal aastal on jahis kukkunud 2-3 emist ka. Eelmine nädal sai visuaalselt jägitud 100t siga, ja need polnud kõik teada kohad-karjad. Meil on maksimaalne lubatud arvukus vast 50 siga... tule taevas appi, kus kohast need sead ilmusid ja kuidas leida aega veel kährikute jaoks (tegelikult on mõned kährikud rebased ja mäger ka selle aasta kontol).

Kui nüüd võtta väga tuimalt ainult 2 looma, siga ja kährik (muud loomad on ka siiski olemas, kobraski vajab jahtimist), siis ei saa öelda, et ühe jahtimine oleks olulisem kui teise jahtimine. Arvestades, et sead söövad ka kanalisi ja nende mune, ei pane ise pahaks nendele, kes sigu jahivad. Samuti jahin neid ise. Kährikute ohjaiseks on siiski mingit stiimulit vaja, mis kaalukausi nende jahiks kalluataksid (tegelikult vaktsiini tarbimise kontrolliks võetud proovide viimine on pannud nii mõnegi mehe näppu kõverdama, seega, ka 180 krooni on olnud motiveeriv summa).

Väike võrdlus hetkel:

Siga - on midagi patta panna, jaht enamasti huvitav, söövad kõike sama meelsasti kui kährik.

Kährik - patta pole midagi panna, naha hind on alla igasuguse arvestuse, jaht on huvitav, pea ja vere eest on ingil ajal võimalik 180 krooni saada, söövad kõike seda mida seadki.

No... võtame kährikult 180 krooni maha ning alles ei jää peaaegu midagi, mis neid sigadele eelistama paneks.

Ja kui ikka aru ei saa siis võiks vahelduseks lugeda juurde http://www.jahindusinfo.ee/?page=220

Kõik on õige, et ulukikahjusid (mida me varsti arvatavasti kõik hüvitama hakkame) põhjustavad põdrad, sead, kitsed ja koprad, mitte kährikud, kuid minuarust oli siiski Aihni jutus ka väike valus tõde sees. Parandage mind, kui ma eksin, aga mulle on jäänud mulje, et laias laastus 30 - 50% jahimeestest on sellised, kes Feeni sea ja kähriku võrdluses väljatoodu põhjustel käivadki ainult põdra ja seajahis ning jätavad muude, "kasutute" pudulojuste reguleerimise teiste õlgadele, sest sealt ju otsest kasu ei tõuse. Samuti tundub mulle, et just kulu/tulu vahekorda arvestades ei ole nad eriti varmad ka lisasööta metsa viima. Teised ju tassivad nagunii, milleks endale tüli ja rahalist kulu tekitada.

Kodanikud, lõksud olete päris ära unustanud. Püüavad vaikselt ja häirimatult. Endal ka plaanis sellega tegelema hakata.
Jahimehi saaks ju seltsisiseselt ka motiveerida, näiteks mingi arvu sabade eest mingi tasuta uluki luba

Iga seasöödakoha juurde kährikulõks! Kõige parem, kui see oleks korduvpüüdja, s.o ühe looma lõksuminemisel ei lange lõks ajutiselt püügist välja, vaid võib veel vastu võtta mõned loomad.

BM

Selline oleks huvitav lõks jah,tea aint,kuidas selline riist töötab,et lõksus olev loom vabaks ei saa kui uus elanik juurde tuleb?Ise arvan,et lõksupüük tahab õige palju hoolt ja oleks võimalik just kohalikule mehele,kes saab ikka lõksu iga päev kontrollimas käia.Rauapüügil see(igapäevane kontroll) juba sellepärast vajalik,et omad poisid hättasattunut pintslisse ei pistaks.Koprarauad tavaliselt vees ja seal pole murjanitel nii lihtne einet võtta,kobras aga ise liigikaaslast ei söö.

Rottidele-hiirtele on korduvpüüdjad olemas, tuvidele jm lindudele samuti. Tõenäoliselt annaks ka kährikule sellise ehitada.

BM

Muidugi saaks, aga kadedus ja lollus vist ei laseks. Muidu see ka toimiks.
Korduvpüüdja võiks juba olla näiteks pikk kast, kus keskel vahesein ja kummaski otsas eraldi luuk ja lõksusüsteem.