Ma olen jälle selliselt aru saanud, et küsimus pole ennekõike kahjustustes ja sellest tulevenalt rahas, vaid grupp, kes kisab, soovib enda kätte saada jahipidamisõigust. Mingi selline iva oli ju isegi esimeses arengukava tööversioonis, kus maaomaniku kanda olid kahjusused täielikult ja tema ka otsustas, kes tema maa peal loomi kütivad. Minu meelest sellest tulenevalt saatis siis ka EJS laiali küsimustiku, kus oli sees küsimus, kas jahimehed soovivad seda ja kas teisipidisel juhul on nad nõus kahjustuste eest ise tasuma. Siis oldi selle küsitluse järgi ka nõus pigem rahakotti kergendama, kui jahipidamisõigusest mingi osa loovutama.

kunagi paluti miskis küsimustikus muuhulgas ära märkida jahimehe või tema lähisugulaste omanduses/kasutuses oleva maa suurus. huvitav oleks teada, kas need numbrid kokku löödi ja millised võiksid olla suhtarvud...

Kuidas saab sigade farmimise seadusega lõpetada?Oletame nüüd,et oman juhuslikult natukene maad,teen sinna nisu maha,sügis tuleb vihmane,kombaini ka pole, koristada ei suuda,ühesõnaga vili jääb maha,nii nüüd juhuslikult on siukseid maatükke jahimaa peale päris mitu ja sigu saab farmida nii et vähe pole .
Ma saan aru maaomanikest, kelle jaoks iga sõraline on üleliigne,aga aru ei saa jahimeestest,kes halavad,et loomi on ülearu,kui kuskil jahtkonnas ei suudeta loomade arvukust kontrolli alla saada tuleks heameelga ja aitaks ,siit foorumist tuleks paar sõpra ka kampa,oleks paar kuud kohapeal ja teeks kohe puhta nurga
Ah jaa mul maaomanikuna on ilmselt vedanud ükski sõraline ei ole mu metsa ega maad ära söönud ega mingit muud moodi vaesemaks teinud

tsiteerin:
kunagi paluti miskis küsimustikus muuhulgas ära märkida jahimehe või tema lähisugulaste omanduses/kasutuses oleva maa suurus. huvitav oleks teada, kas need numbrid kokku löödi ja millised võiksid olla suhtarvud...

Vot seda sama ma ka mõni postitus tagasi mainisin. Vaja oleks aga täpselt ja kõigi nn. 14 000 jahimehe küsitlus läbi viia.

Aga seda Kakukese mõtet:
Ma olen jälle selliselt aru saanud, et küsimus pole ennekõike kahjustustes ja sellest tulevenalt rahas, vaid grupp, kes kisab, soovib enda kätte saada jahipidamisõigust. Mingi selline iva oli ju isegi esimeses arengukava tööversioonis, kus maaomaniku kanda olid kahjusused täielikult ja tema ka otsustas, kes tema maa peal loomi kütivad.

-olen ka ise mõlgutanud.
Toon ka näite jälle elust enesest:
Minu jahipiirkonnas elab üks ministeeriumis töötav meesterahvas. Tema on ka kõva erametsaliidu tegelane ja nn. "oksakütte" propageerija töö juures.
Tal endal normaalselt metsamaad kokku ostetud ja on ka paberitega jahimees. On päris mitu korda teda meie seltsi kutsutud- väidab, et füüsiliselt ei ole aega jahil käia. Nüüd kui RMK Hageri jahiala jagamine toimus oli ta meiega ühel nõul ning andis ka vastava allkirja jahiala taotlusele.
Nii kui juhtun aga lugema Erametsa liidu mingeid koosolekute protokolle, kus antud mees kui kõrgelt haritud metsaspetsialist sõna võtab- ülla ülla- ikka ja jälle on teemaks maaomanikule jahiõiguse andmise vajalikkusest...
Seetõttu vot kohe mitte ei olegi aru saanud, mis seda maaomanikku siis praegu takistab? Kui maaomanikud saavad jahiõiguse enda kätte, kas siis tekib vaba aega juurde
Samas ühe "farmi" loomist ju Toosikannule üks EJS juhatuse liige ju üritab tekitada. Sellel mehe valdused muidugi ei piirdu 100 või 200 hektariga, rääkimata meie "maaomanike" keskmisest 10(või mis iganes väike number see oli) ha suurusest omandist.

Pigem on harjumatu, kui jahimees asjadest õigete nimedega räägib ja kes muu teab paremini, mis metsades tegelikult toimub, kui mitte jahimees. Ma ise ka aitaks paari sõbraga hea meelega probleemile lahendust leida, mõnes problemaatilises piirkonnas, aga nendega rääkima minnes, neil probleeme ei esinevat. Pigem on siga niigi vähe. Ja üllatus üllatus, aga mõnel pool veetakse metsa vilja mitte tonnides vaid kümnetes tonnides.
Mul ka maaomanikuna hetkel meel hea, kuna kuusenoorendik selleks aastaks samuti möksitud, aga kui seda poleks eelneval kahel aastal teinud, siis oleks jamad majas.

Muidugi ,ikka kõiges on süüdi jahgimees.Näe muud ei tehta ,kui notivad aga vaeseid loomakesi! **** sead sõid kartuli ära ,kuradi jahimehed ei saa sigadele/põtradele/kitsedele piiri pandud! Jahimees sõlmigu maaomanikuga lepinguid ! Riik tahab jahimehelt raha ,vashet pole kuidas seda nimetada! Maaomanik tahab jahimehelt oma kahjude korvamist v lihtsalt renti! Mingi kabineti rahvas suures linnas nõuab jahimehelt (oma talvise ekisteerimise õigustamiseks)lõualuid,mao sisu,sigimisorganeid,mingite kuradi vaatlus kaartide täitmist,loomade loendamist ja kes **** teab veel mida.Lõpuks ütleb see kabineti härra ,et jahimees on oma lojuseid valesti loendanud ja vaid nemad teavad õiget arvukust (ja otse loomulikult on kõik igat liiki sorkimised/uurimised riigi poolt priskelt rahastatud,kuigi põhitöö on ära teinud jahimehed) Selle asemel ,et mõned asjapulgad kuulavad meid oma sidevahentitest pealt ,ja kui koht on tuvastatud ,lennatakse kohe kontrollima,kas ikke punane vest seljas ja iga jumala paber ikka korras,võiksid need härrasmehed ise oma sitakotid täis toppida ja sigimisorganeid koguda! Ja suundugu neid kotte siis oma kabinettidesse terveks talveks sobrama.
Kas pole juba ükskord aeg oma koogutamine iga jumala käsu peale lõpetada selg sirgeks lüüa ja mõne kohapealt ikka hambaid ka näidata
Tean ,et paljud nii ei julge isegi mõelda ,aga kindlasti on ka neid kes minuga sama moodi mõtlevad

Loomulikult ei teki tal siis aega juurde, aga tekib võimalus otsustada, kes tema maadel jahti peab ja kellelt raha sisse kasseerida.

Mõni võibolla arvab, et ma kurdan, et eluke pole hea. Minu jaoks on asi kaugel sellest, arvan, et nii head aega, kui nüüd jahimehena, mul kunagi ei tule, suurulukeid on lademes ja sisuliselt vastutus kui selline puudub. Mina olen küll rahul, aga üritan lahata, miks teine osapool rahul pole.

Tubli sõnavõtt!

Olles ise nii maaomanik kui jahimees siis ega need asjad praegu ikka päris õiged ei ole. Kuna elan oma esiisadelt päritud maatükist suht kaugel siis pole suurt mõtet seal jahiseltsi kuuluda kuna laupäeval peaks ennast ikka väga vara üles ajama , et jahti jõuda.Seega olen elukohajärgses seltsis kus jälle ei oma maad. Kuna oma maajupi peale on võetud ka väikeuluki luba siis saab ka seal aeg ajalt kobrast kimbutada , mis aga ei paista meeldivat jälle kohalikele.
Seega on tekkinud olukord, et jahimehena olen omal maal võõras aga võõral maal oma.

Mis siin siis õige pole ? See et sa elad oma maatükist kaugel ? Müü maha siis ja osta ligemale või koli olemasolevale ligemale. Iseenesest ma saan aru et meestel on umbusk kellegi vastu keda ei tunta, aga kedagi samas keelata ei saa kui hektarid ja luba olemas. Vägisi kellelegi meeldida ei saagi.. Kui tahad nö oma olla, siis paratamatult pead kohalikega läbi käima, mitte nemad sind otsima.

Ma saan küll väga hästi aru, millest zavi kirjutab. Mis seal salata, olen isegi samas seisus, et ühes kohas st kodus olen nagu külas ja kahes kohas, kus tegelikult külas, olen nagu kodus, aga selle peale tuleb vilistada.

Küll aeg ka selle Zavi probleemi paika loksutab. Inimestega omavahel suhtlemine on ainult inimestes endis kinni. Minul lihtsalt tekib sellise variandi puhul küsimus selle väga kaugel asuva ning nagu aru saan ilma eluhooneteta kinnistu otstarbekuses. Kui on tegemist kvaliteetse metsamaaga, siis saan ma veel kuidagi asjast aru, kui aga võsastunud põllumaaga
Maa saab alati ühes kohas maha müüa ning teises asemele osta- selline võimalus on ka olemas.

Aivar00´l lahendused kohe varnast võtta, aga mis siis teha, kui teine osapool lihtsalt keeldub dialoogist? Või ehk proovid minna oma koduse elektrihinna üle kauplema näiteks Eesti Energiaga. Kõik teame, mis juhtub, aga koogutada ja kummardada samas ka nagu kogu aeg ei tahaks.
Mina saan küll aru kinnistu omamisest ka kuskil kaugel. Igal juhul parem pensionisammas, kui mis tahes fail suvalise panga arvutis.

Selge see, et ükski lahendus varnas ei ripu. Eriti, kui teine osapool on "monopoolses" seisundis nagu EE puhul.
Tuleb tõdeda, et ka meie piirkonnas on paar "sõgedat" maaomanikku. Ühega neist oleme juba kaubale saanud, teisega läbirääkimised veel käivad. Aga jää sulab jahedas ikka aeglaselt...
ja kui ise ka külm olla, siis ei sula üldsegi.
Sellepärast ütlengi, et kõik olukorrad on lahendatavad- iseküsimus kui kiiresti ja kui palju suudetakse ka endale otsa vaadates silmas palki näha ennem kui teise silmas olevat pinda hakata kritiseerima...
Samas 1 rumal inimene võib kogu sinu "eeltöö" ka ühe hetkega ära nullida. Koogutama ja kummardama ka sellepärast ei pea maaomanik jahimehe ees ega ka vastupidi.
Selle võõrastamisega on asi tegelikult täiesti loogiline- niikaua, kui sa inimesega ei suhtle (s.o. teda ei tunne) niikaua teda ka võõrastad.