Nii, destruktiivset kriitikat sai juba tehtud, teeks nüüd konstruktiivset ka. Ainult pime, kurt ja poolearuline (seda kõike siis korraga) ei mõista, et Eesti jahinduses valitseb revolutsiooniline olukord (see mäletatavasti tekib siis, kui ühed enam ei saa ja teised enam ei taha, tsitaadi autori olen unustanud. Marx?). Ja ainus lahendus tundub tõesti olevat maaomanikele suuremate õiguste andmine. Nii jahimeestest kui ka mittejahimeestest maaomanikele. Samas on selge, et see mudel mida mõned suurmaaomanikud propageerivad - Lääne-Euroopa eeskuju - kus maaomanik keelab, käseb, poob ja laseb, ei sobi lahenduseks mitte (enamikule ei pea ilmselt seletama miks). Mina väidan, et reaalne lahendus, kus kõik (välja arvatud mõned loomu poolest kiuslikud inimesed, keda leidub alati ja kõikjal) oleks rahul on põhimõtteliselt imelihtne ja ei vaja peaaegu mingisuguseid juriidilisi ümberkorraldusi. Maaomanikes tuleb tekitada huvi jahinduses kaasalöömises, ilma et nad sellest kohe ja käegakatsutavat kasu saaksid. Miks jännatakse mahepõllunduse ja poollooduslike koosluste säilitamisega? Isegi eurotoetusi arvestades on kasumi ja äririskide vahekord ebasoodne. Nüüd tuleb muidugi see koht, et põhimõtteliselt imelihtne asi osutub praktikas peaaegu lahendamatuks, igaljuhul mina ei oska lihtsat ja lollikindlat motivaatorit välja pakkuda. Aga kogu konsiilium võiks sel teemal mõtiskleda, mis see oleks, mis paneks maaomaniku jahimeest armastama, kui ta selle eest raha - kohe ja palju - peo peale ei saa.

Kui maaomaniku poolepealt vaadata siis poleks endal küll suuremat huvi jahipidamiselt teenida. Kui jahimehena asja vaadata siis hetkel puudub mul näiteks võimalus võtta kaasa mõni sõber ja sõita nädalavahetusel maale kobrast kimbutama. Selleks tuleks sõbrale võtta tuusik. Ja kui tuusikut lähed küsima siis vaatavad vastu sellised tegelased nagu eelnevatest komentaaridest, siis ongi jama majas. (Mine müü oma maa maha ja osta lähemale uus).

Eks kordamine pidavat olema tarkuse ema- kordan veelkord- suhtlemise ehk siis vastastikkuse rääkimisega saab enda probleemid lahendatud.
Konteksti:
Ja kui tuusikut lähed küsima siis vaatavad vastu sellised tegelased nagu eelnevatest komentaaridest, siis ongi jama majas. (Mine müü oma maa maha ja osta lähemale uus).
väljarebimisega midagi ei lahenda.
Katsu seda asja kaeda nüüd nn. kohaliku jahimehe kandi pealt(nagu su jutust ma aru sain, et käid ka praeguse elukoha juures nn. võõral eramaal jahil)- mina katsun enda jahimaal silma peal hoida, et kõik asjad korras oleks. Järsku avastan jahimaalt minule täiesti võõra mehe relvaga Küsimuse peale-mis sa siin teed saad vastuseks- näe pean siin sõbramehe eramaadel koprajahti... kõrvalt põõsa alt aga paistab metssea veel aurav lihakeha...
Oli meil endil selline juhus üsna hiljuti- võõrad mehed püssidega nädala sees koeraga metsas ja üks meie pundi mees ka nendega. Jahikaaslase küsimuse pealae, et mis sa siin teed sai vastuseks- ah tead ma lasin eile õhtul sea ja nüüd otsin...
Mehed muidugi lahkusid koheselt metsast kuid hiljem kontrollimisel selgus, et antud metsa (see meil uus naaberseltsi kasutusel olev maa kuni uus jahimaade korraldus asjad paari aasta pärast korda seab)ei olnud sellel jahimehel ühtegi luba võetud
Selle "jahimehe" käitumine tuleb lähiajal seltsi juhatuses arutusele ja väga tõenäoliselt ta enam ei hakka meie seltsi kuuluma.
See, et riiklikud instantsid ei ole suutelised järelevalvet teostama efektiivselt on ammu kõigile teada.
Mosse idee on hea- nagu olen korra ka maininud, et minu mobiilinumber on kohalikul metsaseltsil olemas. Isegi erametsas siltidele üles riputatud- "kahtlase tegevuse silmamisel helistage nr. ... Mõte selles, et oleks koostöö- jahimees on kui tasuta metsavaht- hoiab metsal pidevalt silma peal (meil tänu suvilate rohkusele ja "Päälinna" lähedusele palju prügi tahetakse metsa tuua, enam ebaseaduslikku raiet õnneks palju ei tehta). See on minu pilgu läbi kohe metsaomaniku kasu. Põllumehel aga käiakse põllust sigu laskmas- ka otsene kasu küll kahepoolne.
Kakukese jutust olen aru saanud, et tema noorendik on tänu repellentidele OK. Siit siis ka väga hea näide vastutustundlikust metsaomanikust, kes ennem teistele (loe jahimeestele) turja hüppamist on teinud endast sõltuva kahjustuste vältimiseks. Kisada ja nõuda on aga alati lihtsam kui ise midagi konkreetset ära teha ning tihti ka kõvema kisa tegija kahjuks ka õiguse saab Ja kui see "õigus" käes on ei oska enam midagi muud teha, kui uuesti kisada, sest siis leitakse järgmine "pahalane" kelle pärast asi ei toimi.

Üks küllalt tavaline suhtlus näide maaomaniku ja jahimehe vahel: Läksime sügisel metsa sihte puhastama, mis vist küll üle eesti kipuvad vägisi kinni kasvama! Tegu tegelikult metsa suunduva kruusateega,mis lumega lausa läbimatuks muutub.Olime viisakad ja astusime maaomaniku poole sisse ja valgustasime teda oma plaanist.Suhtumine oli küllalt kahtlev ,mis sest ,et ka ta ise siis paremini oma metsale ligi pääseks.Lõpuks oli ikka kuidagipidi nõus ja läksime siis tööle.Ei jõudnud veel saagegi käima panna ,kui emand oma autol kohale tuiskas ja teadustas ,et rahast me ju ei rääkinudki!? Esimees siis vastas ,et ega me raha tahagi teeme töö ära tasuta! Emand muidugi arvas ,et raha tahab ikka tema meie käest.Algul arvas ,et no 100 krooksu näopealt(meid oli viis kuus meest) võiks ikka välja käia,siis kahanes soov sellest poolele ja lõpuks vist oleks ka veerandiga rahul olnud Poleks ju see kopikas meid maha löönud ,aga kuidagi s...t mekk tuli suhu ja astusimegi oma rada ,jättes sedakorda selle teeotsa puhastamata!
Vaadake enda ümber ja mõelge ,kui palju meil selliseid rahvuskaaslastest " jumalaid" on kes mingi tüki on kuskilt kätte saanud, paneks seal päikese ka teistpidi käima ! Kipun arvama ,et neid pole mitte vähe,kahjuks .Eriti paistab see silma meie rannikul! No lausa võimatu on leida kohta kus oleks võimalik merele vähe lähemale pääseda ,kas siis telkimiseks v mis iganes mõtetega. Iga jumala teeotsas teatab silt "eramaa ja sissesõit keelatud".Mida seal siis veel jahipidamisest rääkida,kui siis sead õue juhtuvad pahupidi pöörama vaat siis valab see "jumal" tuld ja tõrva nii jahimeeste kui riigi peale!
Ps .olen ka ise nii maaomanik ,kui .....

Jah,see maaomanikuks olemine teeb mõnestki "jupijumala".Mõni aasta tagasi hoiatas keegi kalamehi,et meil erastades ei mindaks liiga hoogu.Tema elas kuskil Iirimaal vist ja rääkis,et seal on õngepüügigagi jama kuna maapiirid ulatuvad keset jõge ja proovi sa seal eravalduses püüda.
Eramaa eramaaks,kuid metsloom pole eraomaniku omand,ning imelik tundub temale jahi keelamine ka eramaal,loom ju paljuneb siis seal ja et süüa saada hakkab ka kahju tegema,ega loom tea,kas maaomanik jahimees või mitte.

Aivaril jälle õigus, aga ma pidasin silmas natuke laiema haardega lahendusi kui rohujuure tasandil suhtlemine. Sest lärmi teevad ju ennekõike need, kellega suhtlemine pole tulemust andnud - kelle õiglustunne on kannatada saanud. Mõni leiab, et jahimees saab maast rohklem kasu kui omanik ise, mõni tunneb ennast lihtsalt otsustamisest kõrvale jäetuna (õigustatult, tuleb tunnistada). Ma arvan, et need kõikse suuremad nõudjad teavad väga hästi, millist kasu jahimees neile ka praegu toob (mida Aivar mainis ja veel üht-teist), aga ei lepi sellega (muidugi on ka selliseid, kelle isu iial täis ei saa, aga uskugem ikka inimeste headusse). Minu küsimus oligi rohkem, et mida saab jahimees maaomanikule anda LISAKS praegusele, ilma et see tal tükki küljest võtaks?

Kohe ei saa aru, et mida me siis teistele maaomanikele, enamus jahimehi on ka ise maaomanikud oma jahipiironnas, kurja oleme teinud. Ulukid ei ole maaomaniku omand. Reguleerides nende arvukust hooldame tegelikult ju maaomaniku maad. Kuna tasuta lõunaid ei ole, siis saame tehtud töö eest tasu jahisaaduste näol. Keegi pole maaomanikul keelanud oma maa ja metsa eest ise hoolitseda ehk siis jahimeheks hakata ja omal maal jahipiirkonda valdava organisatsiooni liikmena jahti pidada.
Momendil ju kehtibki maaomaniku põhine jahiseadus, mis ütleb:
§ 11. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine

(4) Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kelle jahipidamisõigust omavatest füüsilistest isikutest liikmete maaomandi kogupindala taotletavas jahipiirkonnas on suurim ja sealjuures vähemalt 10 protsendi võrra suurem järgmise taotleja liikmete maaomandi kogupindalast samas jahipiirkonnas. Kui kahe pindalaliselt suurima taotleja jahipidamisõigust omavate füüsilisest isikust liikmete maaomandi kogupindalade erinevus taotletavas jahipiirkonnas ei ületa 10 protsenti, siis eelistatakse taotlejat, kes kaasab jahipiirkonna kasutamisele suurema arvu jahipidamisõigust omavaid füüsilisi isikuid, kelle maaomand asub taotletavas jahipiirkonnas.

Mis sa hing veel tahad.

Ei saa aru üleüldisest kärast mitte millegi ümber.

Jutt muidugi ilus ja kena ning tuleb tunne nagu elaks paradiisis suisa, aga mitte miskit ei kohusta kohaliku jahindusorganisatsiooni sellist jahimehest maaomaniku oma seltsi liikmeks võtta. Vot ei taha ja kõik ja edasi?
Muidugi peab tunnistama, et jahtkonnad on väga erinevad ja enamus kohtades sellised jahimeestest maaomanikud ka kohalikus jahindusorganisatsioonis liikmeteks saavad, aga on ka teistsuguseid näiteid.

kära käibki selle ümber et metsa/maaomaniku unelm/soov/eesmärk on saada tema maatükil viibiva uluki omanikuks..... .....ja teatud ringkonnad teevad selle nimel hetkel kõva tööd..... ....
muideks sama loogika jätkudes käiakse järgmisena välja idee et maaomanikul peaks olema iga marjulise/seenelise suhtes esimese öö õigus... ...mats von huugametsa kõlaks ikka uhkelt küll...

nüüd see tsiteeritud §11 lg4 tehti linnameeste poolt eesmärgiga reguleerida rmk-lt vabanevate (ja vägagi konkreetsete ) jahipiirkondade "erastamist"....aga väga suure tõenäosusega lähema kümne aasta jooksul läheb see muutmisele...kuna sisaldab endas võimalust kuidas "maamehed" "linnameestele" "ära teevad" ...ja seda kus iganes jahipiirkonnas....

aga prognoosin järgmisi arenguid/seaduseparandusi:
1. igal jahiseltsil on kohustus liikmeks võtta iga tema piirkonna maaomanik kui vastavasisuline avaldus on tehtud...kusjuures maaomaniku hunting licentse olemasolu ei ole vajalik...
2. kogu seltsi ulukiresurss (laskeload) kuulub jaotamisele seltsi siseselt vastavalt maaomandi suurustele.....
3. igal loaomanikul on õigus jahti pidada/korraldada koos kellega iganes (st. ei ole vajalik teiste seltsi liikmete osavõttu või heakskiitu selleks)

ehhh....mida sa hing nüüd veel tahaks...

Sarvik sinu esimese prognoosiga ma nõustuksin. Teised kaks aga...
Siis kaotab selline asi nagu selts üldse oma mõtte. Sellise lahenduse korral ma arvan, et meie selts lihtsalt lõpetab oma eksistentsi ebaotstarbekuse tõttu. Kui iga maaomanik hakkab valima, keda oma maale jahile laseb, siis peab ka ise omale uue seltsi tegema.
Aga loodan, et need "prognoosid" täide ei lähe.

no näed kui kenasti on inimesed manipuleeritavad....ja kui vähe me ette viitsime mõtelda....

kui sa juba täna nõustuksid esimese prognoosiga (aga selleks on teatud ringkonnad ka juba piisavalt palju eeltööd teinud/resursse kulutatud ) siis sinu nõustumine /leppimine kahe järgmisega on aja küsimus (loe: sõltub ajupesuks kuluva raha ja aja korrutise suurusest)

Manipuleeritavus- seda see on küll.
Miks aga sellega ma nõustuksin- nimelt meie seltsil on põhikirja sisse kirjutatud liikmeks saamise 1 tingimus- elamine meie piirkonnas, milline tähendab põhimõtteliselt kinnistu omamist meie jahipiirkonnas. Ja kui inimene tuleb seltsi liikmeks, on nõus tasuma aastamaksu teistega võrdselt, osalema meie seltsi ühistegevuses ning ühisjahis- miks ta siis ei võiks isegi ilma jahitunnistuseta olla seltsi liige

Aga juriidiliselt on ju praegugi nii. Seadus seda ei reguleeri ja ma arvan, et enamiku seltside põhikiri ka mitte. Iseasi on see, et mõistlik inimene peab külaliste kutsumisega piiri, et seltsikaaslased ennast ebamugavalt tundma ei hakkaks.

Sellest teemast ei saa minagi aru - et miks valdavalt kui on juttu maaomaniku astumisest jahiseltsi liikmeks, siis peaaegu alati on teemaks a'la "no kui paberid on korras siis miks mitte", selle alatooniga, et kui maaomanikul on jahitunnistus olemas jms. Samal ajal kõlab järjest rohkem sõnavõtte jahinduse populariseerumise poolt "muu" rahva hulgas. Ma võin ainult oletada, et kas selts tahab sel moel panna kunstlikult piirangut peale - ja saeb sama oksa millel ise istub - või ollakse veel kinni oma vanadest aegadest pärinevas põhikirjas (mis võttis 1990.-ndate alguses üle omaaegse jahisektsiooni põhikirja), milles selline jahitunnistuse omamise nõue liikmeks astumise eeldusena sees.

BM

to bm:

sa oled väga õigesti asjadest aru saanud ....need minu poolt prognoositavad kolm arengut kirjutatakse varsti jahiseadusesse....ja iga selts on sunnitud/kohustatud selle tõttu oma põhikirja "kaasajastama"....

ja juhtub see miks?....sest enamus riigikogu liikmeid (nii praegusi kui tulevasi) on metsa või maaomanikud...ja iga isiklik kasulootus tuleb seadusesse valada.....ja (hobi-)jahimehed on ja saavad olema selges vähemuses (ja need vähesedki jahimehed on reeglina suurmaaomanikud).....just nii sõidetaksegi teerulliga (hobi-) jahimeestest üle...e. teisisõnu varsti metsata mehel jahimeeste sekka asja pole....või kui...siis suure raha eest...nii lihtne see ongi....

muideks see võimalus on vargsi juba tänasesse seadusesse ilmunud...just see js §11 lg4.....mõelge kui teie jahipiirkonna kasutusõiguse leping lõpeb (lepingu kehtides kaitseb teid § 12 lg2)...see antakse ju 10 aastaks....te loomulikult taotlete 6 kuud enne lepingu pikendamist/jätkamist (§14 lg 2) ja arvate et kõik on ok....aga siis ilmuvad välja konkurendid....kohalikest metsaomanikest (kes pole võibolla üleüldse jahimehedki ) koostatud uus selts (või äriühing!!!!!) oma taotlusega (§11 lg4)...ja tal on üle 10% rohkem maad kui teie seltsi liikmetel.....nii lihtne see ongi..... ...iseenesest on §11 lg 4 ja §14 lg2 omavahel vastuolus....aga reeglina on ärimeestel paremad advokaadid kui hobimeestel

muideks kuna jahipiirkonna kasutusõigust on lubatud taotleda ka äriühingutel (js§9 lg2 p1)...siis ootan juba ammu huviga kuna eesti suurimad metsafirmad/põllumajandusfirmad ka jahinduse oma põhikirjaliseks tegevusalaks kirjutavad...megairw

ja tuletage meelde.... kuna teie seltsi jahipiirkonna kasutusõiguse leping lõpeb?

to kakuke: kas ikka veel arvad et hobi sõidab teerulliga ärist üle?