Päevaleht

[kirp]

No jääge ikka reaalsuse piiridesse ja ärge üle pingutage. Neid "mitme-muna-mehi" on ennegi nähtud ja minu kogemusel paneb hea seltskond ise paika suhteliselt kaheldavad mõtteavaldused stiilis " mine ajusse kuni ma olen näinud/veendunud, et sa laskmise oled selgeks saanud". Otsene ohutustehnika vastu eksimine on teine teema. Loomulikult on ka laskeoskus teatud määral ohutuse aluseks - kui ikka lask ei lähe sinna kuhu sihitakse, siis võib ta üpris ootamatu tagajärje anda. Aga ma tahaks näha olukorda, kus "mõõdikuid" ja teatud standardiseeritud reegleid kasutamata tehakse järeldusi kellegi laskeoskuste või selle puudumise üle. Seetõttu on ühte moodi ja ühtedel põhimõtetel läbi viidavad laskekatsed äärmiselt vajalikud. Praegune laskekatse on minu arust MINIMAALNE, mida iga jahimees võiks osata. Loomulikult on igaühel vabadus palju paremaks laskuriks saada ja kindlasti on kena kui seltsis laskeürtusi lisaks korraldatakse. Tõsiselt mõtlema paneb aga see, et suur osa jahimeestest ei tee laskekatset ESIMESE korraga ära, küll aga teise või kolmandaga. See viitab tõsiasjale, et laskmise pideva "käpashoidmisega" on meil lood kehvavõitu (eriti enne järgmise hooaja algust). Ja näitab ka seda, et nii mõnigi meist arvab oma laskeosavuse parema olevat kui tegelikult(muidu võtaks ju kätte ja prooviks/harjutaks enne väheke), missest et eelmisel hooajal loomad muudkui kukkusid. Olen ise näinud kui meie vanemad ja auväärsed kolleegid just laskekatsete tõttu armsa hobiga "lõpparve" teevad. Iseenese otsusena, mitte "munameeste" poolt pealesunnitult. Ju peavad seda eetiliseks nii loomade kui inimeste suhtes. Ja müts nende ees maha.

[Tiit Karp]

No ma kohe ei saa seda mitte välja tuua . . .
Kui võtta viimase 10-20 aasta jahiõnnetused, mis korda saadetud läbi tulirelva . . . Kui mitu neist on korda saadetud laskekatset mitteomava jahimehe poolt?! Jätame kõrvale need juhtumid, kus keegi poolpime on pimedas lasknud seapähe teise mehe maha.

Kuidas peaks laskekatset mitte sooritanud mees küttiliinile sattuma?

[Motorist]

Kirp kulla mees "munadega jahijuhataja" all pidasin silmas meest, kes teades oma meeste "jahivõimeid" ei sea ohtu kaasjahimeeste tervist. Ja üks viis seda teada saada on laskekatse...
Need vanemad jahimehed, kes ise püssi nurka panevad, kui enam "hakkama ei saa" on austust väärt mehed. Pigem peaks neid ja nende teadmist püüdma enda hulgas hoida.
Olen ise olnud korduvalt laskekatsete läbiviimisel abiks ja näinud iga aasta olukord, kus mees/mehed teevad katset ühel päeval 3-4 korda enne kui läbi saavad...see ei ole enam laskekatse sooritamine...vähemalt minu arust. Aga lihtsalt ära kirjutamist meie katsetel ei ole toimunud.

[draiwer]

Mina arvan,et laskekatse peab olema seadusesse kirjutatud.Kujutame olukorda kus üldkoosolekul on juhuslikult koos sobiv seltskond kes arvulise ülekaalus ja otsutavad panna hääletusele laskekatse vajalikkuse.Meil ka laskekatse iga aasta nii vindist kui siledast (mõlema olemasolul)ning lisaks 5 tabamust 15-st kaarrajal.Seda viimast tahetigi ühel korral välja puksida aga ei õnnestunud.Ja tõsi ta on,et lakekatse sooritamisel näeb kes kuidas ja kui mitu korda.Selle järgi siis ka paigutus kütiliini.Siiski reeglina probleemid vanade jahilistega keda ka ajusse enam ei saada.

[Arles]

Mida te arvate seltskonna oma hääletamise tulemustest, kus 60-st mehest katse esimesel korral läbivad 4 ..
Ja ma ei tea, kuhu kadus selle mehe südametunnistus, kes neile ülejäänutele eelmisel aastal tunnistuse välja kirjutas. Sõnaga, seaduse jõudu on minu arvates kahjuks inimese lolluse vastu vaja ja korda vast karmimaks ka. Ehk siinkohal on mu üsna vabadust eelistav mõttemaailm sunduse poole kõver. Umbes nagu joobes juhtimisegi puhul..

[Motorist]

Mnjah Arles, mina sinu asemel seal jahiliinis küll väga seista ei tahaks . Aga ühte olen ma pannud tähele nende katsete ajal. Siis kui on harjutamine lasevad mehed üldjuhul kordades paremini, kui katse ajal... . Ja teine mida olen tähele pannud...paljudel on nn paugu kartus...ja see pärsib kohutavalt soorituse tulemust. Samas jahiolukorras võib seda mitte ilmneda, kuna siis ei pruugi ajul olla aega sellele mõelda. On ju adrenaliini veres rohkem kui küllaga
Olen seda ka ise läbi elanud nn paugukartust, kui proovinud suuri kaliibreid. Mäletan samuti, et kui ostsin aasatid tagasi 9,3x64 siis pärast esimest pauku, mis käis vastu nina oma lolluse tõttu, oli mitu-mitu seeriat raskusi rahulikult ilma närvitsemata lasku päästa. Ikka oli nn paugukartus nahavahel...võttis ikke karbi padruneid, et taas normaalne olukord taastuks.

[kalur]

Draiweri postitusest loen välja, et taldrikuid peavad ka vindimehed laskma. Ime siis, et mehed vastu ei punni Vindiga ikka annab pihta saada.

[Arles]

Mina ei peagi nende 60 kõrval olema, õnneks.
Paugukartus on eraldi teema aga seisva märgiga tehtavatest vigadest kavatsen järgmises "Jahimehes" kirjutada.

[sooviku]

Mina olen ka seaduses olevate kohustuslike laskekatsete poolt,kuigi oma nägemine hakkab ka nirumaks minema.See,et tiirus mehed viletsamalt lasevad on põhjustatud rohkem publikust.Oli omalgi varemalt nii,et seni olid rahulik kuni tulejoonele läksid.Vot siis hakkasid käed värisema.Ja seda esinemisekartust mõni ei saagi välja.Väga hulluks nende katsetega minna ka ei tasu.Kui oleks praegu taldrikute laskmise nõue,siis mina näiteks ennast suuruluki jahti pakkuma ei läheks.Pabersea laskmisega probleeme pole olnud.

[aivar00]

Eks see kõik taandub ka osaliselt raha taha. usun, et meie setsis kui oleks kohustus ka taldrikuid lasta, siis valitaks see juhatus koheselt ringi(linnujahi võimalused üsna kasinad). Niisama harjutamiseks aga väga odav võrreldes täiskaliibrilisega 22 LR ja ka õhukas.

[draiwer]

Selle taldriku laskmisega on siiski positiivne pool kah.Enamus mehi teevad kuulikatse 1,2 või 3 korraga õnnega pooleks ja see on ainuke kord kui tiirus käiakse.Taldrikud lasevad aga 4-5 seerjat 15 lasku enne kui läbi saavad.Harjutus ju sama,tõstmine-kaasa vedamine ja õigel ajal päästmine.Abiks on pädevad instruktorid kes enne iga lasu sooritamist seletavad kuidas märki tabada.Padruni hindki kordades odavam kui kuulilpüssil.Lõpptulemusena on jahimees aga palju rohkem teinud trenni kui ainult kuulikatset tehes ja meil on kõigil rahulikum tunne kütiliinis seistes.

[hundikütt]

Kuulge mehed,ega siis see,et tiirus ei käida ja teab ,mitmenda seeriaga katse sooritatakse,teisi kütte ju ohtu sea.Probleem ikka selles,et ulukit ei suudeta tabada.See,kes relvaga inimeste poole vehib või hoidku taevas,et ka laseb,need tuleks ikka ajutohtri manu saata,siin enam tiirust abi pole.Olgu õeldud,et ka ise olen laskekatsete poolt aga ei maksa ka seda tiiru üle tähtsustada.Tiirus toimetagu ikka mehed,kellel huviks laskesport,tavaline jahimees,toimetagu metsas ja aegajalt käigu tiirust läbi,et kontrollida oma laskeosavust.

[Olgerd]

Ma ise ka laskekatse poolt, aga ohutumaks see ei muuda metsas midagi, see on kütis endas kinni, kas ta suudab teatud hetkedel paugu tegemata jätta või mitte. See on enda närvide mäng mitte tiiru teema. Ja ohtlikuks võibki muutuda metsas see, kui inimesed ei suuda pauku tegemata jätta ja lasevad x-kohta, x-olukordades.

[Messer]

Ma olen hundikütiga päris nõus, aga tiirust tasub ka vahest läbi käia. Mu meelest saab sealt ka viisakat käitumiskultuuri ja ohutuse koha pealt vajalikke harjumusi.

[Feen]

Mul endal mõned tähelepanekud sellised, et vintraudsete relvade omanikud on tihtilugu enne sileraudsest lasknud. Aastaid. Mõned kipuvad seda kuuli ikka südamest torust välja sikutama. Kui ees on aga optiline sihik, siis see vajab harjumist. Mitm vanema mehe käest kuulnud, et ikka aasta läheb enne kui asjaga ära harjuda. Ning need mehed pole sellised, kes püssiga ainult jahis käivad vaid on hakanud tiiru külastama. Kui lähtuda asjast nii, et lähed tiiru, veendud, et lasta oskad (või ei oska) ning siis jahti, tuleb välja palju huvitavaid seikasid. Selliste laskeoskuste kontrolli kinnituseks üks näide, neid on veel, kus mees tuleb laskma, teeb 3 pauku, mitte seerias vaid pauk, kontrollimine, pauk... saab pigta u poole meetriste vahedega, toelt. Siis teeb arvutuse, et tal on kodus selliseid padruneid, need jooksevad nii, kui teeha paar klikki üles siis on saab põdrale pihta küll.

Positiivsete näidetena. Tulevad mehed tiiru, kelle padruneid palju, kellel vähe, lasevad, ei õnnestu, pabin ka sees, käsi väriseb mõnel ikka päris palju alguses. Teevad seeria ära ning siis uurivad, kes kartlikumalt, kes julgmalt, et mis ja kus. Edasi järgneb kliki või kestaga harjutamine, mõnikord püssi proovimine toelt. Lõpuks saadaks enesekindlus tagasi, mõni uus teadmine ka, mis kogu kompotist sellele laskjale sobida võiks ning laskekatse pole enam mingi probleem. Ja sellised mehed tulevad teinekord ka veel harjutama, just enese ja püssi koostöö parandamise jaoks.

Mõtleme ka uutele jahimeestele kellest pahatihti on päris mitmed enda võtemetest väga heal arvamusel, eriti kui tiirus käimata mõni loom külili pannakse Või lastakse enne 10-20 pauku loomade pihta, parimateks sooritustesks möödalasud. Kus kohast selline mees peaks õpetust saama. Kui ikka laskekatsele tuleb ning on näha, et asi ikka päris mööda, saab juba põhjalikumalt seletamise ette võtta. Mõned, kusjuures, ongi päris andekad ning kui asja selgeks saavad, siis lasevad hästi.

Seega, asi see üle aasta tiirus pole käia ning need paugud ära teha, tahame loomi lasta, las jääb see tüütu kohustus ka.