abi võiks olla ju lihtsalt niisugusest käitumisest, et kui ikka näha on pidevalt hulkuvaid koeri ja ka teatakse, kellele kuuluvad, siis valvsa kodaniku teate peale(hea oleks, kui ka foto juures) kas vallast või veel parem konstaablilt saadetaks omanikule kiri palvega selgitada juhtunut ja meenutusega vastavatele paragrahvidele ja sanktsioonidele. Sellise nn. tüüpvormi väljamõtlemine ei tohiks kasvõi meie foorumi juuraharidusega tegelastele raske olla. Paljudel juhtudel juba politsei järelepärimine annab positiivse efekti. Ju siia annab veel midagi juurde mõelda. Politseil ja vallal ainult aja-ja postikulu, aga see kõik kaetakse ju maksudest, nii et siin nad küll vastu vaielda ei tohiks, mõlemate mure ju.

Asjad on tegelikus elus ja reaalajas sellised, et inimene, kes otseselt asjaga kokku ei puutu ei oska neid endale ette kujutadagi. Aastaid tagasi, nii ca 6, näris ühte tädikest ühe meie kandi rikkuri koer. Tädike andis asja politseisse, tegi avalduse, laskis end üle kuulata jne. Asi lõppes sellega, et tädi sai prefektuurist kirja mis sisaldas järgmist sõnumit: ``kod. ........ -il polegi koera.`` Vot sellised lood. Kui minu menetluses on koerakeiss, siis olen enamuse suutnud ära tõestada, samas üks üliraskete traumadega lõppenud keissi ei saanud ära tõestada. Tädi, kellel praktiliselt käed otsast näriti ja selg ribideni lahti kisti oli üksi. Tema kisa peale tulid inimesed küll kohale aga oli hilja. Nimelt ei õnnestunud tõestada, et tegemist oli sealse ühe rikkuri koeraga. Kuigi MA TEAN, kelle koer see oli. Paraku ei maksa kohtus minu teadmine midagi. Isegi tädikese riided osaliselt hävitati, osaliselt pesti koheselt sugulaste poolt, DNA-st ei halligi. Samas on sealsed elanikud ennegi kõvasti pureda saanud. Tean ka kes aga suud on neil lukus, on antud raha ja siis ähvardatud. Mis puutub naabrite teatamisse, siis kindlasti kasutavad osad selle julmalt ära ja muudkui kaebavad. Samas ka pole mingit seaduslikku alust mul kirjakesi (hoiatava sisuga?) laiali saata. Muud pole midagi teha kui oodata, et midagi juhtub. Mul üks ullike on varjupaigas neli korda oma koeral järel käinud ja ka trahve maksnud aga ikka on jama, alalõpmata on tema koeraga mingid hullud keisid. Kui oleks vana aeg- oleks terve küla ammu sellest peletisest prii. Olgugi, et ega peni süüdi pole aga kuhu see bullterjer panna? Ma olen temaga nii palju tegelenud, et juba kuulab mind. Meid on muudetud seadustega lihtsalt hambutuks, vaesem elanikkond ostetakse ära, suud topitakse pappi täis kui midagi juhtub, osasid lihtsalt ähvardatakse ja need vaikivad ka. Sellised ``keskmised`` inimesed kirjutavad avaldused ja ka need, kelle lapsed on saanud tõsiselt pureda, paari kuuga on mul neid kolm- neli. Täiskasvanud peale selle. Ka tullakse siis kui ikka omanik teada, laushulkuvaga pole miskit peale hakata. Just nimelt, POLE MIDAGI PEALE HAKATA. SEADUS ON NII ``LOOMASÕBRALIK``. Söögu või silmad- kõrvad peast, niipea kui korraks jälle ei söö- ei tohi puutuda, püüa paljakäsi kinni ja toimeta varjupaika, võta veel 4000.- krooni ka kaasa, muidu vastu ei võeta. Sõge, TÄIESTI SÕGE olukord. Inimeste ees on laushäbi, kõik küsivad, et miks midagi ette ei võeta ja neid koerakarju, kelle pärast lapsed koju ei julge tulla, ära ei hävitata. Seadus ei luba, tee siis selgeks.

eks see oleneb ühiskonnast kuidas nende koertega, meil siin oli ka juhus kui üks kindel koer kel kodu kohe bussijaama juures pidevalt inimesi pures, kodu tal seal samas niiet polnud tal vaja kaugel käia niiet kuskil põllul teda eriti kätte ei saanud.käis konstaabel,hoiatab, ei midagi.omanik vaat et prominentne isik,seega nimesi ei nimeta.
a tuli meil ühele külla sõber, poole kohaga jahimees oli teine, tähendab et püss oli muuga oli kuidas oli.
ära minnes sõitis siis jutuks oleva koera majast ka mööda ja koer,jookseb auto kõrval, mees kaua ei mõelnud pidas kinni võttis tagant toru ja andis matsu ära.
koer sirakil, käik sisse ja minema, omanikul mokk pikk.
ja mis tee arvate kas keegi rääkis kelle juurest tuldi või kuhu mindi

Et nagu ajakirjanik või?

Sirvisn just ajakirja "Jahimees" 2005 oktoobrinumbrit ja seal peatükis "Poolsada aastat ajakirja Ohhota i ohotnitsje hozjaistvo" räägitakse Eesti jahinduse kajastamisest. Ja seal selline lause: "Uute jahieeskirjade kohaselt kuuluvad hävitamisele kõik hulkuvad koerad ja kassid keda kohatakse elamutest rohkem kui 200m kaugusel". Veneaeg oli see asi ikka lihtne!

Siin mitu korda kõlanud, et nagu ei saaks praegu peaaegu midagi hulkuva koera omanikule teha. Mul aga teada juhus kus mu tuttav kutsus kohale Keskkonnaameti kuna naabrite koerad olid lahti. Esimene kord tehti hoiatus. Teisel kaebusel tehti aga juba 1500.- krooni trahvi.

Indian, selliseid seadusi, mis inimeste ohutusega ei arvesta ei tule täita.
Kodanikuallumatus on see märksõna.
Kui juba inimesi puretakse siis pole muud, kui püss kätte ja tegudele...Eks tõestagu pärast kes lasi.
Hammas hamba, silm silma vastu.

OXOMA-le teadmiseks.
Sellist institutsiooni nagu ``Keskkonnaamet`` pole olemas. Kui pidasid silmas Keskonnainspektsiooni, siis ka sellega ei klapi kuidagi. Nimelt pole see paragrahv, ehk siis KOKS § 66, 3) nende menetluses. Niisama lihtsalt, et naaber kaebab, tuleb keegi ametnik kohale ja kirjutab trahvi, asjad ei käi. Kui nii teha, siis tuleb selle naabri advokaat ja lööb koostatud protokolliga koostaja sääreluud puruks. Kohtumajas nimelt. Juba mitu aastat kehtib väärteomenetluses sama reglement mis kriminaalmenetluses, ülekuulamised, tõendite kogumised, ekspertiisid, sündmuskoha vaatlused ja palju muud.

No siis meil siin päris "ameerika" juba!
Minu poolt kirjeldatud juhtum leidis aset mõni aasta enne sajandivahetust.

Siis olid seadused palju lihtsamad, selgelt tõlgendatavad ja mitte ``öiro-d``. Nüüdseks on masin selliseks tehtud, et ega koosatajad isegi aru saa millega tegelevad. Võetakse kasvõi mõni öiroseadus ja pannakse sõna- sõnalt maha, samas võib see küll kehtida Itaalias, aga meil mitte, Riigikogu võtab vastu seadusi, mis tegelevad skorpionide pidamistingimustega, elevantide pidamistingimustega ja palju muud huvitavat. Kui ei usu, tee lahti Riigi Teataja ja kirjuta otsingusse ``londilised, skorpionid, lülijalgsed...`` või mida iganes. Tuleb küll.

Püsigem teemas

BM

lonkisin täna metsas mõned tunnid öistel koerajälgedel. Lihtsalt huvist, et mida on pitsu näinud ja mida teinud. Ühel langil suured hüpped kitsejälgedel, suurem osa teekonnast ta ühelgi jäljel küll ei püsinud. Väga kaua ei viitsinud lonkida. Eks järgmine kord jälle.

Meitel nädalavahetuse siajahil tükist kolm suurt hundikoera välja tulid. Lageda põllu pial ei hakamd keegi kõmmima aga metsas vastu tulles kindlasti mõni neist oma teekonna lõpetand oleks, maise vähemalt.

Jälle üks intsident http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=4056
Kusjuures Võrumaa KKI kontor asub siinsamas Olevi tn põiktänavas ja autode liikumise järgi arvates elavad mõned ametnikud ka Luha tn rajoonis Huvitav mis peaks juhtuma, et keegi lõpuks selle teemaga tegelema hakkaks?

KKI-il ei ole asulas hulkuvate koertega midagi peale hakata, see on politsei ja kohaliku omavalitsuse rida. Kui sellised asjad ikka juhtuvad ja keegi ei reageeri, siis tuleb ikka ja jälle uuesti ja uuesti muudkui kaevata ja ametnikke tülitada. Kui ühed ei aita, siis tuleb nende ülemustele rääkida jne. Kellegil saab ikka ükskord kopp ette. Ma usun, et kui järjepidevalt inimesi asja eest trahvida, küll siis kord ka majja tuleb.

ei põle mette, ikka lihtne inime oma aruraasukesega