Kuidas aga käituda võõra koera puhul minu aias?
Mina ju ei tea mis võõral koeral mõttes on. Tegemist rotweileriga ja dobbermaniga, ehk siis pole miskid armetud krantsid, et luuaga aiast välja ajada.

Kelle penid? Anna teada.

Ehita aed kõrgemaks(seda ultrarohelised vist aktsepteerivad),kui ikka tulevad,ehita veel kõrgemaks.Kui see ka ei aita,las naine ehitab edasi!Idee laenatud hiidlaste sea-aia ehitamise filosoofiast.

Sinu oma aed on sinu kindlus ja seal võid teha mis pähe tuleb. Sul on põhiseaduslik õigus otsida enese ja enda vara kaitseks kaitset riigi institutsiionidelt. Või ise ennast kaitsta. Eesmärk pühitseb ka abinõu. Minul oli sarnane situatsioon kui doberman tuli avalikus rannas ja lõristas hambaid minu 2 aastase sugulase suunas...kahjuks tollel hetkel käepärast midagi ei olnud ja jäime lihtsalt ilma oma piknikuroogadest aga kui veel peaks juhtuma ... mõistke mind hukka kui tahate ... aga lööks enda ja ligimeste kaitseks maha küll. Mind on väiksena puruks tõmmanud purjus jahimehe lahtilastud koer nii et kogemus missugune ...

Loe õige Karupoeg Loomakaitseseadust, sealt saad teada, et koerale laieneb hoopis suurem riiklike institutsioonide kaitse kui Sulle. Võta ette ka Veterinaarameti kodukas ja ka sealt leiad, et oleksid seal rannas pidanud kutsukesega käituma talle ``füüsilisi ja psüühilisi vaevusi mittetekitaval viisil``. Seda kuni selle hetkeni kui ta Sind otseselt ei ründa. Olen küsinud ka seaduseandjailt selgitust, et kuidas see ikka käib, ka nemad paraku ei tea isegi. Oma aiast kui kindlusest ka rääkida ei maksaks, päris nii see ka ikka ei ole.

kui sulle tuleb suur lõrisevate lõugade ning irvakil olevate hammastega koer vastu, kas sa siis hakkad talle lugema igasugu seadusi või paned jalaga koerale rindu et viimane minema läheks!?

Lauri. Seda mis ma siis teen loe lehtedest ja ära plõksi segast.

Huvitav, aga kas sellist võimalust reaalselt ei eksisteeri linnas (maale vaevalt, et keegi viitsib tulla), et helistan loomapüüdjatele ja nad selle pontu sealt lihtsalt ära viivad? Jagagu ise maid, et kelle loom jne.

Otse loomulikult eksisteerib. Maksab püüdmine ainult, näiteks Harjumaal üle 4000.- per koer, Läänemaal 2400.- per koer. Kui ei usu, siis võin Sulle hinnakirja saata. Mul on laual kuhjas igasuguseid kasside ja koertelugudega avaldusi ja keskmiselt kõne tuleb ka päevas. Mitte midagi ei ole teha, koertepüüdmine maksaks sügisest alates aastas oma pool miljonit, aasta tagasi sai veel 400.- krooni per koer. See- eest on nii EURO! Kui on raha jalaga segada, siis võid ju tellida.

Ja mitte ainult lehtedest, oli see ju muus meedias samuti esil. Kusjuures esmamulje seda raadiost kuuldes oli, et mees päris sõgedaks muutund. Aga eks nn. "uudis" ju müüb

Sellised asjad juhtuvad siis kui riigikogulase kodakondsuseta sõbra- tuttava koerale kuuli pähe lased. Mis siis, et ta selle peletise irvitades peale laseb. Juba öösel hakkavad trükipressid tööle, kõrgetele ametnikele antakse soovituslikus vormis korraldus asju nii või naa valgustada. Õnneks siiski tuli tõde päevavalgele, ekspertiiside vastu ei saa, olgugi, et ka need ei meeldinud loo tellijatele. Siiani on mulle ebaselge, keda kaitseb Riigikogu, oma kodanikku või mitte just eriti puhast ja ausat kodakondsuseta ülbikut. Muuseas ei vabandanud mu ees mitte keegi kui õiglus võitnud oli, pigem vastupidi, prooviti veel urgitseda teise ja kolmanda kandi pealt.

Lisan veel, et kui poleks olnud kohalikke elanikke, kes kogu seda lugu pealt nägid ja ka tõeseid tunnistusi andsid, oleks see asi hoopis teisiti lõppenud. Esialgne versioon oli ju selline, et koer ei saanudki pihta, mees arvas, et talle tungisid bandiidid kallale, olime valge OPEL-iga, mitte täisvarustuses ja värvides politseiautoga, mina kukkusin huupi paugutama ja mida iganes. Pauke oli üks, selg ees taganedes lastud ja kaukaaslasele pähe, see oleks nagu haamriga otsaeette saanud. Poliitiliste huvide sõjatandrile sattumist ma nõrganärvilistele ei soovitaks, seal toimuvad eriti arusaamatud manöövrid ja mind taheti täistankistiks teha. Unustati aga ära sündmuse neli erapooletut tunnistajat. Leiti ka mingid ``üllatustunnistajad`` päti enese poolt, keegi ainult neid kohapeal ei näinud ja ka ülekuulamistele nad ei ilmunud. Ja kohtu alla läks ikkagi lõpuks pätt ja on ka mingid sümboolsed karistused saanud. Tegelikult oli see üks suur naljanumber, samas aga näitas, kuidas ikkagi asju suunatakse ja proovitakse läbi suruda. Minule oli see üks lõpmata hea kogemus ja kogu selle aja vältel mil menetlus kestis valdas mind sügav rahu ja enesekindlus, sest teadsin kuidas asjad tegelikult olid, see mida meesdia pasundas oli mulle ükskõik eile, on täna, homme ja ka edaspidi.

Kakuke, Tartus käib asi vist nii, et teatad politseile ja siis nemad vaatavad kas tulevad kohale või saadavad koerapüüdja.Muide, Tartu koerapüüdja käis sinuga koos koprajahil.

Kuuldatavasti läheb Tartus koerapüük omavalitsuse kätte (vähemalt tean, et esl teemal otsiti inimesi, ja üks teine foorumlane hakkab sellega äkki tegelema). Rohkem nagu asjaga kursis pole.

Tubli tegu indian. Saavad ka jõmmid veidi aimu, et pole nii "jumala" selja taga midagi.