Arvan et padruni sisediameetrile vastav puupulk millel siis vastavalt rohu kaalule kõrgus ehk noaga lõigatud sälk peale märgitud,kasutati ka otsastlaetava dosaatoriga rohusarve ,või noh katse eksituse meetodit et kui kõva mees kui kaua püsti püsib,see viimane muidugi nali.Ja kui vana wärk ja must rohi siis suurt täpsust taga ajada kümnendik täpsusega pole nii oluline,nii et puupulk ajab asja ära õige püssirohusamba kõrguse määramisel .

Sileraudse puhul ilmselt annab algse rohukoguse, mida võtta laengus kasutusele ja padrunisse valada - kaliibri mõõt millimeetrites, seda suitsuta rohu puhul. Suitsuga rohtu pole kasutanud sileda laadimisel ja pole aimugi kuidas siis käituda.

uugamets on õigel teel, aga kuidas seda praktiliselt teostada, milliste käepäraste vahenditega...
tarkmehe meetodit saab siis kasutada, kui oled juba õige rohukoguse kindlaks teinud, seega on lihtsalt tegemist ühe mõõdutopsiku variandiga

Ise neid palju laadinud aga ka ei oska täpselt vastata.Ehk siis üks kolmandik kesta pikkusest?

Ükskõik kuidas seda kogust kunagi määrati,ise mingil juhul tundmatu toruga mingi x rohuga katsetama ei hakka ja jätagi oma teada,muidu mõni kange katsetaja tahab selle kahtlase teooria õigsuses oma naha peal veenduda.

noh, tänapäeval ju kaalud ja manuaalid olemas, aga kas siis vanarahvatarkused arstimisest seepärast peaksid teadmata olema, et tänapäevased arstirohud olemas on...

Kuna vist vastust ei tule, pole guugeldatav siis lühike seletus ja ÄRGE SEDA ISE TEHKE
püssitoru otsani lükati tropp, siis võeti tikuga toru siseläbimõõt, küünega hoiti mõõtu ja lükati tropp kaliibri jagu tikuga sisse tagasi. See toruotsa tekkinud tühik oligi rohu algmõõt (selleks et ikka ellu jääda), mida hakati sisselaskmisega paika ajama.
muidugi on tänapäeval hulga püssirohusorte, mille näitajad erinevad vanadest Medvedist ja Sokolist.

P.S. Võib-olla küsiks sama ka haavlikoguse määramise kohta ...

Aga UUGAMETS, kõige lähemal olnu, esita küsimus!

Küsimus võib olla mõneti ootamatu - kuid siiski on huvitav

Kui vanaks elab ronk ?

Vihjeks nii palju, et ajaloost on kaks tähelepanekut - vaba linnuna ja ka piiratud vabaduses elavana ...

ei tea, kindlasti väga kaua, sest heraldikas on kaaren pikaealisuse sümboliks ...

Jim Crow nimeline ronk elas Londoni Toweris 44 aastaseks

Suund on õige Beretta - kuid need kirja pandud ülestähendused on sügavamal Inglismaa ajaloos ...

Mina olen kuulnud utoopilist 100 aasta varianti ühel kokkutuleku viktoriinil.

Inglismaa õukonna kroonikud on nende lindude kohta ülestähendusi teinud ja ütlen veel nii palju vihjeks, et peale ühe linna pääsemist (pääsemine toimus just tänu ronkadele) kuulutati ronk ka pühaks linnuks

140a

Tarkmees on ühele variandile päris ligidal

teaduslikud allikad (Boarman, W., B. Heinrich. 1999. Corvus corax: Common Raven. The Birds of North America, 476: 1-32)
väidavad et vabas looduses on kindlaks tehtud eluiga 13 aastat ja 4 kuud.
Londoni Toweri ronkade asjus on Beretta juba vastuse andnud.

pühaks linnuks on ronk või kaaren olnud nii muinaspõhjas (Odini Huginn ja Muninn), kreekas (Apollo ronk)... druiidid, havailased ja põhja-ameerika indiaanlased takkapihta. jne.