DUV-ile et sul 1 raamat minul 17 raamatut mis viimase 3 aastaga ostetud,nii venest saksast ja viimane soomemaalt.Ja küsiks ka küsimuse et berdan püssil olen näinud kahte sorti triklit,üks selline kõverik nagu igal paukraual ja teine nagu lõpuni keermega sirge varras millele peale keeratud pikk rihveldatud ümarmutter mis üles alla liigub,millega tegu.Ma vaid oletan aga ei tea,aga kindlasti mõni teab,nii et....

mul pole küll neid 17 raamatut ja seepärast ei oska teada, kas sel' berdankal on
ikka see keermega varras ja ümarmutter, kuid arvut' näitas guugeldamisel mulle
siukse imeliku junniga jurakat

tegemist olla siis Berdanka II kasaka versiooniga. ju olnud siis ratsutades seda
üles-alla liikuvat junni mugavam kasutada

njah, Ergol õigus, neljast sõjaväeversioonist näitab arvuti et sel kasakapüssil oli ainukesena mingi junniga trikkel ilma kaitseta, milleks see hää on? Äkki täitis kaitseriivi ülesannet ratsutades, et kruvisid trikli mutri lae ligi ja sellega fikseerib trikli???

Arvasingi et Honkamees selle ära arvab.Kunagi ammu Soomes hoidsin sellist sõrmede vahel ja arvasin samuti et kaitseriiv mille saad peale keerata et päästik lukus oleks.Neil seal üldse 1 mehe kohta palju torusi,jagub igasse toanurka.

Tegelt raamatuid ikka rohkem kui 1, aga selles ühes oli väga põhjalik ülevaade kuidas Berdankat jahis kasutada ja kuidas padruneid laadida nii väikeulukile, kui ka Ussuuri tiigrile Bertholet soolaga(lõhkekuuliga). See millel päästiku asemel nupp on kasaka variant, miks ta nii tehtud seda et tea öelda, aga teades tema päästiku ehitust ei saa seal küll mingit kaitseriivi olla. Siin teoorias palju tugevaid, aga kes teab kuidas Berdanka II lukk välja käib, st mida tuleb teha, et lukk kätte saada. Nagaani-Mossini omal oli vaja päästikut vajutada ja lukk välja tõmmata.

Luku küljes on üks julla mis kruviga kinnitatud,keerad kruvi ära ,saad julla ja luku kätte.Ja eelmisele et kuna puudub päästikukaitse siis mina tollal seda kruvi edasi-tagasi keerates muud otstarvet sellel küll ei osanud arvata kui juba vinnastatud relva juhusliku lasu ärahoidmine,olgu see ehitus seal puuosa sees milline tahes.Keerad ikka kruvi kinni ja päästik on luu,kõik.

Kasaka varianti pole kohanud, päästiku kohta midagi öelda ei oska, aga no tuletada võip tõesti seda päästiku kinnikeeramise varianti. Huvitav sellel juhul ainult see, kust võttis ratsanik selle aja, et lahingu ajal hobuse seljas seda kruvi keerata. BerdankaII lukk käib välja, aga hoopis lihtsamalt ja selleks tuleb ta tõmmata taga seisu ja vajutad alla ühe luku koja põhjas oleva hoova. Peepk- i variant pole ka päris vale, see kehtib nimelt jämedamatel haavlipadrunitel toimivatel jahiversioonidel, mille luku esiosa vastavalt padruni põhja suurusele suurem tehtud. Neil tuleb tõesti see esiosa hoidev kruvi kõigepealt välja keerata, esiosa välja võtta ja siis samuti vajutad tiku või mingi muu esemega lukukoja põhjas olevas õnaras olevale hoovakesele tõmmates luku taha välja.

Kuna teema soiku jäänud, võtan julguse väljaspool järjekorda üks küsimus kirja panna Ärge siis väga palju pekske
Küsiks siis:
Mis oli esimene seeriatootmisse läinud sõdurivintpüss maailmas?
Kui suured magasinid olid valikus?
Tootjamaa?
Tootmise algusaasta?

Kunagi ammu loetud ja paraku juba suht unustatud lugu kuid mäletan et asi juhtus Ameerikas kus keegi väepealik andis korralduse teha püsse mis oleks äravahetamiseni sarnased.Asi sai teoks ainult tänu sellele et samaaegselt oli valmis saanud automaat töö ja treipingid mis võimaldasid sadu identseid keerukaid detaile valmistada mis purunemise korral oli kohe võtta.Enne seda automaatikat oli iga püss ainulaadne poolkäsitöö, kaliiber kõikus ja armeel raskusi sadade erinevate kaliibritega relvade moonaga varustamisel,samuti jupi probleem,pidi ju relva töökotta saatma kus katkiläinud osa vana järgi uus tehti.Aastat ja püssi nime ei mäleta ja kui mäletaks siis mõni lõuapoolik küsiks muuseas et kas olin ise juures kui asi toimus.Ja kas magasin kah oli ei tea öelda,arvan et esialgu söödeti padrunid käsitsi otse rauda ,magasin tuli sutsu hiljem.Päästke targemad kollegid mind ära kui väga puuse panin.

Ameerika juba soojem jah, aga mikidemaa ju nii suur ja lai Täpsemalt paluks. Magasinid olid algusest peale valikus. Muuseas, tootmise algus ilusti relva nimes ka sees

ehk siis 30-06 , lihtsalt oletan.

Pole kahjuks 30-06. Täpsustuseks veel, et tegemist oli poolautomaadiga (self loading).

pakuks hoopis, et Frantsuuzimaa ja Le fusil automatique de 8 mm RSC modele 1917



sest ameerikamaa esimesed poolautomaatide mudelid winchesterilt ja remingtonilt olid pigem tsiviil- ja politseikasutuses. winchesteri 22 - kaliibris poolautomaati olen ise sügaval nõuka-ajal peos hoidnud.
Ameerika Garand - United States Rifle, Caliber .30, M1 - on teistel väidetel (wikipedia)esimene relvajõududes kasutusele võetud (1936) poolautomaat: was the first semi-automatic rifle to be generally issued to the infantry of any nation.

Ei läinud täppi Minu küsitud relv veel varasemast ajast ja näeb pildi peal veel koledam välja

olen kõik see aeg teadnud et esimene seeriatootmisse läinud vintpüss oli 1841 Preisimaal, esimene unitaarpadruniga vintpüss leiutati seal 1836 игольчатая винтовка Дрейзеmagasinita aga võimaldas teha 6-9 lasku minutis, enne seda olid kasutusel štutserid e pooleksmurtavad püssid ja eestlaetavad vintpüssid, mis aga massilist levikut ei saanud. Preisi armee võitis tänu sellele vintpüssile Austria-Preisi sõja 1866 ja siit algas vintpüsside lai levik maailmas.
Aga et jänkid ... ei tea, oli mingi Henry vintpüss, mida peeti euroopas ebaõnnestunuks, nt venemaal katsetati ja loobuti.